Obsah (4)

§ 399§ 401§ 65§ 82

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Tiiu Hiiuväin Otsuse tegemise aeg ja koht 09.märts 2009, Tallinnas, Kentmanni Kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-53114 Tsivi

§ 399

lg 1 võib laenuandja laenulepingu üles öelda ja nõuda laenu kohest tagastamist, kui: 1) laenu tagastamine on kokku lepitud osade kaupa ja laenusaaja on viivituses enam kui kahe osa tagastamisega või ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud; 2) laenusaaja ei täida kohustust maksta intressi; 3) laenusaaja rikub kohustust kasutada laenu üksnes teatud kindlal eesmärgil. Antus juhul rikkus laenusaaja p-des 1 ja 2 sätestatud laenu tagastamise ja intressi maksmise kohustust alates veebruarist 2007. Hageja poolt oli täidetud kohustus anda enne lepingute ülesütlemist laenusaajale täiendav tähtaeg lepingute täitmiseks.

§ 401

lg 3 kohaldatakse krediidilepingule laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas sõlmitud lepinguga pidi hageja maksma krediidisumma EOÜ-le, mitte müüjale. Seda hageja ka tegi. Tõendab seda pangakonto väljavõte. Seoses laenu- ja arvelduskrediidilepingute ülesütlemisega, muutus sissenõutavaks laenu ja krediidi tagasimaksmise kohustus.

1. Vaidlus selle üle, et laenu- ja krediidilepingujärgsed kohustused jäid laenu- ja krediidisaaja poolt täitmata ja et käenduslepingutest tulenevad kohustused on kostjate poolt täitmata, puudub. Kostjate vastuväited põhinevad asjaolul, et nõue ei ole sissenõutavaks muutunud, käenduslepingutest tulenevate kohustuste täitmise tähtajad ei olnud hagi esitamise hetkeks saabunud, kohustus on tagatud kommertspandiga, KredEx on andnud garantii. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ning lg 2 järgi tuleb kohustuse täitmisel lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat. Viidatud paragrahvi 3.lõike kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Lepingulise kohustuse täitmisel tuleb lähtuda kõigepealt lepingust. Nagu esitatud tõenditest nähtub, on laenulepingute ja arvelduskrediidilepingu oluliseks osaks üldtingimused e tüüptingimused (§ 37 lg 1).
2. Tõendatud on, et hageja saatis T. L kui kostja EOÜ seaduslikule esindajale 20.02.2007 võlateatise (I kd tlk 98), milles märgib, et täitmata on 20.02.2007 seisuga lepingutest nr 583, 1818, 3155 ja 17058 tulenevad kohustused 173 493,28 krooni suuruses. Võlateatis sisaldab võlgnevuse kustutamise ettepanekut ja hoiatust selle kohta, et pangal on õigus leping ühepoolselt üles öelda ning nõuda lepingujärgsete summade kohest tagastamist.
3. Tõendatud on ka, et 23.05.2007 saatis hageja T. L hoiatuse laenulepingute 583, 1818, 3155 ja A-17058 ülesütlemise kohta (I kd tlk 99). Nimetatud hoiatuses märgitu kohaselt on 22.05.2007 seisuga kohustused täitmata 343 072,30 krooni suuruses, maksekohustuste täitmisega on korduvalt viivitatud ja rohkem kui 60 päeva. Hageja andis hoiatuses tähtaja võlgnevuse kustutamiseks hiljemalt 28.05.
4. Hageja on teinud hoiatuses ka ettepaneku läbirääkimiste pidamiseks ja omapoolsete ettepanekute tegemiseks saavutamaks kokkulepet. Hoiatuses on kirjas, et hoiatuses märgitud tähtajaks võlgnevuse tasumata jätmisel ütleb hageja laenulepingud üles ja nõuab kogu võla (laenujääk, tähtajaks tasumata maksed) kohest tasumist.
5. 26.06.2007 esitas hageja T. L teatise lepingute 583, 1818, 3155 ja 17058 erakorralise ülesütlemise kohta. Teatis on kohtule tõendina esitatud (I kd tlk 100). Teatisel on 26.06.09 kinnitus kättesaamise kohta ja T. L allkiri. Ülalmärgitu tõendab, et hageja järgis VÕS 3.jaos sätestatud lepingu ülesütlemise regulatsiooni. Hageja esitas võlgnikule ülesütlemisavalduse, märkis selles lepingute ülesütlemise põhjuse, võlgnevuse suuruse ja oli eelnevalt andnud tähtaja võlgnevuse tasumiseks
6. 04.07.2007 saatis hageja T. L teatise (I kd lk 101), milles selgitab, et kostja vastutab käenduslepingute alusel solidaarselt EOÜ-ga panga ees. Teatise saatis hageja aadressile, mis on märgitud kostja asukohaks käenduslepingus. 11 Samasisulise teatis esitas hageja 04.07.2007 kostja E. P (I kd tlk 102). E. P poolt teatise kättesaamist 30.07.2007 kinnitab tema allkiri teatisel. Teatise saatis hageja ka kostjale OÜ R äriühingu seadusliku esindaja T. L aadressile (I kd tlk 103).
7. Laenulepingu üldtingimused sisaldavad sätteid lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks (p 14). P 14.1.1 kohaselt on pangal õigus leping ühepoolselt üles öelda ning nõuda laenusumma või selle osa, intresside ja muude lepingu järgsete summade kohest tagastamist, kui laenusaaja ei tasu lepingu järgseid makseid õigeaegselt ning tähtajaks tasumata maksete võlgnevus on rohkem kui 60 päeva. Arvelduskrediidi lepingu üldtingimuste p 12 sätestab lepingu erakorralise ülesütlemise regulatsiooni, mille järgi muu hulgas on pangal õigus leping ühepoolselt üles öelda, arvelduskrediidilimiit sulgeda ning nõuda kasutatud arvelduskrediidi, intresside ja muude lepingu järgsete summade kohest tagastamist, kui laenusaaja ei tasu õigeaegselt intressimakseid ja lepingujärgseid makseid (p 12.2.1).
8. Hageja väidet, et kommertspandieset täitemenetluses müüa ei õnnestunud, tõendavad hageja poolt esitatud tõendid (I kd tlk 103-110), eelkõige 01.11.2007 kordusenampakkumise akt (I kd tlk 107), milles märgitu kohaselt enampakkumine nurjus) ning põhivõlgniku pankrotihalduri 10.10.2008 kiri hagejale (II kd tlk 11), milles märgitu kohaselt müüdi võlgnikule kuuluv vara 400 000 krooni eest. Kirja kohaselt muud vara, mida saaks realiseerida, võlgnikul ei ole. 49.

§ 65

lg 1 võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist, kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud). See tähendab, et võlausaldajal on valikuvõimalus, millistelt solidaarvõlgnikelt ja millises suuruses kohustuse täitmist nõuda. § 142 lg 1 järgi kohustub käendaja käenduslepinguga kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. See tähendab, et hagejaga käenduslepingute sõlmimisega võtsid kostjad endale kohustuse vastutada EOÜ (pankrotis) kohustuste nõuetekohase täitmise eest hagejale.

1. Kooskõlas § 142 lg 3 võib käendus olla piiratud tähtaja või rahasummaga, samuti võib see olla seotud muu tingimusega. Kostjate käendus oli sõlmitud käenduslepingute järgi piiratud rahasummaga. Hagi esitamisel on hageja neid piiranguid arvestanud. Viidatud paragrahvi 4.lõikest tulenevalt ei sõltu käenduse kehtivus põhivõlgniku ja käendaja vahelisest suhtest.
2. § 145, mis sätestab käendaja vastutuse, lg 1 kohaselt vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada.
3. lõike alusel vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida.
4. § 150 sätestatu järgi vastutavad kaaskäendajad võlausaldaja ees solidaarselt ka siis kui nad ei andnud käendust ühiselt. Kuna käenduslepingutes on määratletud vastutuse piirmäära ulatus, tuleb viidatud sätet tõlgendada selliselt, et käendajad ei käenda suhtes hageja kui võlausaldajaga sama kohustust, vaid sama kohustuse erinevate osade täitmist ning ei ole selles ulatuses kaaskäendajad, kelle vastutus oleks solidaarne (Võlaõigusseadus I, kommenteeritud väljaanne, lk 516). Sellest sättest juhindudes on hageja esitanud nõuded õigesti kõigi käendajate vastu nendega sõlmitud lepingutes märgitud maksimumsummasid arvestades. 12
5. VÕS § 153, mis reguleerib käenduse lõppemist ja sellega seonduvaid õiguslikke tagajärgi, lg 1 p 1 kohaselt lõpeb käendus käendusega tagatud kohustuse lõppemisega. Eelkõige tähendab käenduse lõppemine sel alusel nõude täitmist põhivõlgniku või käendaja poolt. Käesolevas asjas on kohustus täitmata nii põhivõlgniku kui ka käendajate poolt.
6. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval; lg 2 järgi tuleb kohustus täita tähtaja kestel, kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja.

§ 82

lg 7 muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist pärast käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kohustuse täitmiseks mõistlikult vajaliku aja möödumist. Seoses lepingute ülesütlemisega, tekkis hagejal õigus nõuda käendajatelt kohustuse täitmist. Enne lepingute ülesütlemist ja hagi esitamist andis hageja kostjatele tähtaja kohustuse täitmiseks.

1. § 100 kohaselt on kohustuse rikkumiseks võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Õiguskaitsevahendid kohtutuse rikkumise juhuks on sätestatud VÕS §-s
2. Hageja valis võimalikest vahenditest lepingu ülesütlemise (lg 1 p 4), kohustuse täimise nõude esitamise (lg 1 p 1) ja viivise nõude esitamise (lg 1 p 6). See on vastavuses sama paragrahvi 2.lõikega, mis lubab võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti.
3. VÕS § 113 lg 1 sätestab võlausaldaja õiguse nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Intressi ja viivise maksmises leppisid pooled kokku ülalmärgitud lepingutes.
4. Hageja on vastanud kostjate vastuväidetele kohtule 16.10.2008 esitatud avalduses. Vastus on kajastatud kohtuotsuse kirjeldava osa p-s
5. Kohus nõustub hageja seisukohtadega, mille kohaselt: 1) kohustuste tähtajad saabusid lepingute erakorralise ülesütlemise päeval, seega peaaegu 6 kuud enne hagi esitamist kohtusse; 2) pankrotimenetluse käigus saadi vara müügist 400 000 krooni ja sellest ei piisanud hageja nõuete rahuldamiseks; 3) teatises 6246 on märgitud tagastamata laenusummaks 8 579 286,43 krooni alates lepingute ülesütlemisest sissenõutavaks muutunud laenude põhisummana ja 396 237,86 krooni enne lepingute ülesütlemist sissenõutavaks muutunud laenude põhisummana, seega on põhisumma kokku 2 975 524,29 krooni; 4) hageja on selgitanud nõuete esitamist lähtudes proportsionaalsuse põhimõttest; 5) kostja E. P vastusest võib välja lugeda, et hagi on seaduse ja lepinguga vastuolus, kuna talle ei teatatud laenulepingute ülesütlemisest; see aga ei ole õige; lepingute ülesütlemisest teatamist kostja E. P on käsitletud käesoleva kohtuotsuse p-s
7. Ülalmärgitud põhjendustel kuulub hagi kostjate vastu rahuldamisele hageja poolt taotletud suuruses. Põhivõla, intressi ja viivise suurust kostjad ei vaidlustanud. Hageja kasuks tuleb kostja T. L välja mõista 1 841 117,53 krooni, kostja E. Pilt 1 841 117,53 krooni ja kostja R OÜ 2 000 000 krooni.
8. Tulenevalt TsMS § 124, 133 on hagi hind 3 580 901,83 krooni (vt otsuse p 21), millelt hageja maksis riigilõivu 85 000 krooni. 13
9. Juhindudes TsMS § 162 lg 1 tuleb seoses hagi rahuldamisega menetluse kulud jätta kostjate kanda. Kuna nõuded ei ole esitatud kostjate vastu solidaarselt, ei saa ka menetluskulusid panna kostjate kanda solidaarselt. TsMS § 165 lg 1 teisest lausest juhindudes võtab kohus menetluskulude jaotamise aluseks kostjate menetluses osalemise aluse. Hagiavalduses märgitu kohaselt on selleks T. L puhul 30%, E. P puhul 30% ja R OÜ puhul 40% (vt otsuse p 6). Samas ulatuses tuleb jaotada ka menetluskulud. Kooskõlas § 174 lg 1 on hagejal õigus esitada menetluskulude rahalise kindlaksmääramise nõue 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Kohtunik 14