← Eesti

3-09-1905/1

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Tartu kohtumaja Kohtuasja number kaebuse tagastamise kohta 3-09-1905 Määruse kuupäev 14.09.2009 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi M.K. kaebus kohtutäitur Jane Rumjantseva tege

§ 11lg 4).

  1. Kohtumääruse ärakiri saata teadmiseks kaebuse esitajale ja kohtutäitur Jane Rumjantsevale.
  2. Kaebus kuulub tagastamisele kaebuse esitajale koos lisadega pärast kohtumääruse jõustumist. Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu kirjalikult 10 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (

§ 11lg 8 ja § 471 lg 2 ja 3).

Asjaolud M.K. esitas Tartu Halduskohtule 01.09.2009 kaebuse kohtutäitur Jane Rumjantseva vastu (haldusasi nr 3-09-1905). Kaebuses kaevatakse kohtutäitur Jane Rumjantseva tegevuse peale. Kaebuse kohaselt saatis Tartu kohtutäitur Jane Rumjantseva avalduse rahalise karistuse asendamiseks Tartu Maakohtule lahendamiseks. Kaebaja on märkinud oma kaebuses, et nimetatud avaldus sisaldab teise isiku andmeid ning esitanud halduskohtule sellekohase kaebuse. Kohtu seisukoht Kohtul on kohustus asja kohtuliku ettevalmistamise staadiumis kontrollida kaebuse vastavust nõuetele vastavalt Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 11 lg 1.

§ 11

lg 1 p 2 kohaselt halduskohus kontrollib, kas kaebus kuulub halduskohtu pädevusse.

§ 3

kohaselt on halduskohtu pädevuses: 1) avalik-õiguslike vaidluste 1 lahendamine, 2) seadusega sätestatud juhtudel haldustoiminguks loa andmine ning 3) seadusega halduskohtu pädevusse antud muude asjade lahendamine.

§ 3

lg 2 vastavalt halduskohtu pädevusse ei kuulu avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra. Kaebusest nähtub, et kaebaja eesmärgiks on kohtutäituri tegevuse vaidlustamine (kaebuse esitamine kohtutäituri vastu) ning sellega seonduvalt tekitatud kahju hüvitamine. Kohus selgitab kaebuse esitajale, et kaebuse, milles vaidlustatakse kohtutäituri toiminguid täitemenetluses ning nõutakse kohtutäituri õigusvastase tegevusega tekitatud kahju hüvitamist, lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse. TMS § 217 lg 1 kohaselt kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel võib täitemenetluse osaline esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TMS § 218 lg 1 kohaselt kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa. Seega on kohtutäituri otsuse ja tegevuse vaidlustamiseks teistsugune kord ja seda ei saa teha halduskohtumenetluse korras halduskohtus, vaid maakohtus. Vastavalt Kohtutäituri seaduse §-le 6 lg 3 kohtutäituri õigusvastase toiminguga tekitatud kahju hüvitamise nõue vaadatakse läbi hagimenetluses Riigivastutuse seaduses (RVS) sätestatud alustel maakohtus. Eeltoodust nähtub, et kohtutäituri tegevuse (toimingute) vaidlustamine ja kahju hüvitamise nõude läbivaatamine, mis kaebusest nähtuvalt on kaebuse eesmärgiks, ei kuulu halduskohtu pädevusse ja seda ei saa teha halduskohtumenetluse korras vaatamata asjaolule, et kohtutäitur on avalik-õiguslik isik, kuna selleks on ette nähtud teistsugune menetluskord ja sellise vaidluse lahendamine kuulub maakohtu (üldkohtu) pädevusse. Vastavalt

§ 11

lg-le 4 halduskohus tagastab määrusega kaebuse ja protesti, mille lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses, näidates võimaluse korral määruses, kuhu tuleb pöörduda. Eeltoodust ilmneb, et tegemist ei ole kaebusega, mis oleks menetletav halduskohtus, seega tuleb kaebus tagastada selle esitajale. Kohus selgitab, et kaebajal on võimalik oma õiguste kaitseks pöörduda esmalt kohtutäituri ja seejärel maakohtu poole TMS-s ettenähtud korras arvestades kaebetähtaegu. Mare Priks Kohtunik 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.