) § 156 lg. 1 ja lg. 2 alusel palus hageja juurdepääsutee määramist selliselt, et see algaks avalikult kasutavalt teelt ning kulgeks piki Margus Seigerile kuuluva kinnistu parempoolset piiri 4 m laiuselt kostja kuuri tagant, ööpäevaringselt ning kasutamiseks nii jalgsi kui ka sõidukitega, s. h. põllutöömasinatega. Samuti palus hageja teha vastavasisulise märkuse kinnistusraamatusse. Alternatiivse nõude kohaselt võiks kohus määrata juurdepääsutee kostjate kinnistute piirile 4 m laiuses selliselt, et kummalegi kinnisasjale jääb tee 2 m ulatuses. Põhimõtteliselt on kinnistule võimalik juurdepääs ka üle kolmandatele isikutele kuuluvate kinnisasjade, aga selline juurdepääsutee oleks oluliselt pikem. Tasu tee kasutamise eest tuleb kindlaks määrata asjaõigusseaduse rakendusseaduse (
RakS) § 154 lg. 2 esimese lause ja lg. 3 alusel elamumaa koefitsiendiga 0,
Elamu kõrval asuvat ajutist ligipääsu kasutati praegusel Koolitalu 3 kinnistul olevale põllumaale. Kuna kostja vajas Koolitalu 3 maale minekuks kasutatud ajutist teekohta ehitamiseks, oli ta sunnitud ligipääsu kasutamist piirama. Juurdepääsu raskendatus ei ole hagejale kahju tekitanud, kuna Koolitalu 3 kinnistu maa ei ole kasutuses. Hageja kinnistule pääsemiseks kasutatud ajutine tee kulgeb läbi hoovi. Samuti takistaks hageja taotletud ligipääs kostja elamu ja selle abihoonete kasutamist ja laiendamist ning tekitaks kinnistu ja ehitiste kasutamisel ebaproportsionaalselt suuri ebamugavusi. Hagejal on võimalik taotleda kinnistule juurdepääsu ka üle Annemaa kinnistu, mis piirneb kostja kinnistuga. Annemaa kinnistule seatav juurdepääs koormaks kinnistu omanikku vähem kui kostja kinnistule seatav juurdepääs, kuna lammutada ei tuleks ehitisi, juurdepääs jääks elamust kaugemale ning haljastust häviks vähem. Juurdepääsu tasu osas võiks võtta aluseks
RakS § 154 lg. 2 ja lg. 3, kuid rakendada kahekordset koefitsienti. Kostja Aleksander Kaldas vaidles hagile vastu. Vaidlus on alguse saanud õigusjärgsete pärijate vahel maade jagamisel tehtud otsustest. Seega peaks vaidluse lahendama pärijad, kostjal ei ole nendega kokkupuudet. Üle kostja kinnistu ei ole ajalooliselt kulgenud teed kinnistu taga asuvale heinamaale ja metsa, mis kuulus Koolitalu kinnistu koosseisu. Esimese astme kohtu otsus
lõigete 1 ja 2 alusel.
1 kohaselt on omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Juurdepääsu asukoht, kasutamise tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab juurdepääsu ja selle kasutamise tasu kohus. Juurdepääsu määramisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve. Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt, kui kinnisasja osalise võõrandamise tagajärjel võõrandatud või allesjäänud osa kaotab ühenduse avalikult kasutatava teega, peab selle osa omanik, mille 4 kaudu ühendus seni toimus, võimaldama teise osa omanikul ühendust pidada oma kinnisasja kaudu sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimustel. Pooltel ei ole vaidlust, et Koolitalu 3 kinnistule puudub juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt. Katrin Grünberg ei ole Margus Seigeri ega ühegi teise naaberkinnistu omanikuga sõlminud kokkulepet juurdepääsu seadmiseks. Seega on täidetud
1 eeldused. Lõike 2 kohaselt tuleks juurdepääs seada üle Margus Seigerile kuuluva Koolitalu kinnistu. Enne maade tagastamist oli tegemist ühtse Koolitalu 11 maaüksusega. Vaidlust ei olnud selle üle, et praegu hagejale kuuluvale põllumaale pääses kostja omandis oleva Koolitalu kinnistu kaudu. Maade tagastamise käigus oli pooltel võimalik omandada maaüksus kaasomandisse, kuid pooled leppisid kokku erinevate kinnistute moodustamises ning piiride kulgemise. Kuna pooltel oli võimalik omandada kinnistu ühtse maaüksusena kaasomandisse, tuleb poolte vahel sõlmitud kokkulepet vaadata kui kinnisasja osalist võõrandamist.
2 mõtte kohaselt kuulub see säte kohaldamisele ka olukorras, kus maaüksus jagati enne kinnistusraamatusse kandmist.
2 eesmärk on säilitada ajalooliselt väljakujunenud juurdepääsud ning samas mitte koormata juurdepääsudega naaberkinnistu omanikke, kelle maad ei ole kunagi juurdepääsuks kasutatud. Kinnistute jagamine ei tohi naaberkinnistute omanikele kaasa tuua kohustusi, millega naaberkinnistute omanikud ei ole saanud varasemalt arvestada. Kui pooled on omavahelise kokkuleppe tulemusel tekitanud kinnistu, kuhu enne jagamist pääses kostja Margus Seigeri kinnistu kaudu, tuleb selline juurdepääs säilitada. Et asjas kuulub kohaldamisele
2, ei ole vajadust analüüsida teisi Margus Seigeri osundatud võimalikke juurdepääsuteid. Kuna juurdepääs tuleb seada viisil, mis kõige vähem kahjustaks koormatava kinnisasja huve, tuleb määrata juurdepääs poolte osundatud kohast – piki Margus Seigerile kuuluva Koolitalu kinnistu idapoolset piiri 4 m laiuselt (piiripunktist 8 kuni piiripunktini 6). Sellest kohast juurdepääsu seadmist ei takista kohtule esitatud dokumentidest nähtuvalt ükski õiguslikul alusel püstitatud ehitis. Arvestades asjaolu, et hagejale kuuluv kinnistu on 100% maatulundusmaa, peab hagejal olema võimalik kinnistule pääseda kõikvõimalike sõidukite, s. h. ka põllutöömasinatega. Juurdepääsu piiramine kellaajaliselt ei ole põhjendatud.
RakS § 154 lg. 2 alusel oleks iga-aastase tasu suurus teealuse maa üheprotsendilise maksustamishinna arvulise näitaja ja koefitsiendi 0, 75 korrutis. Kostja palus määrata tasu sel viisil, kuid koefitsiendiga 1, 5. Kostja 5084 m2 suurusega krundile hageja kasuks 4 m laiuse ja 118 m pikkuse tee rajamine koormab kostjat nii palju, et tee kasutamise aastatasuks on põhjendatud
RakS § 154 lg. 2 alusel määrata teealuse maa üheprotsendilise maksustamishinna arvulise näitaja ja koefitsiendi 1, 5 korrutis. Vastavalt hageja nõudele tuleb kanda
1 p. 4 ja § 141 lg. 3 alusel kinnistusraamatusse märkus juurdepääsutee kohta. Apellatsioonkaebus Kostja Margus Seiger palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud vastustaja kanda. Hagi lahendamisel ei saa lähtuda
lõikest 2, kuna ajal, mil endise Koolitalu kinnistu maa jagati, ei olnud tegemist kinnisasjaga. Maa jagamine toimus kokkuleppega, millega apellandil ei olnud kohustust võimaldada vastustajale jääva maa ühenduse pidamist avalikult kasutatava teega. Kokkuleppe osapooled olid teadlikud, et jagamise teel tekib vastustaja omandisse minev maaüksus, millel ei ole peale kinnistamist ühendust avalikult kasutatava teega. Ühendus katkes mitte apellandi tahtel, vaid poolte kokkuleppel. Seega aktsepteeris vastustaja vajadust leida uus ning kõige otstarbekam lahendus läbipääsuküsimusele. Juurdepääs tuleb rajada sealt, kust see on kõige otstarbekam ja kolmandaid isikuid kõige vähem koormav. Muuhulgas on jäetud kaalumata apellandi poolt hagi vastuse täiendustes ja vaatluse taotluses viidatud võimalused, mille kaudu tee rajamine 5 kahjustaks koormatavaid kinnisasju proportsionaalselt vähem. Tähelepanuta on jäetud, et apellandile kuuluv Koolitalu kinnistu on elamumaa, aga vastustaja omandis olev Koolitalu 3 kinnistu on täies ulatuses maatulundusmaa. Maakohus ei ole oma otsuses arvestanud vastustaja kinnistu erinevate juurdepääsu võimalustega ega kaalunud juurdepääsu ja selle tingimuste määramisel vajadust hinnata maatulundusmaale juurdepääsu eesmärki, intensiivsust ja sagedust ning juurdepääsuga elamumaale tekkivaid kitsendusi. Maatulundusmaale juurdepääsu eesmärk saab olla vaid maa sihtotstarbeline kasutamine, mis tähendab esmajoones tehnikaga juurdepääsu võimalikkust ning alles seejärel juurdepääsu lühidust ja mugavust sõltumata juurdepääsuga häiritavate isikute hulgast ja nende õiguste kitsendamise ulatusest ja olemusest. Vaidlusaluse otsuse täitmisel tekiks olukord, kus 4 meetri laiune juurdepääs mööduks mõnekümne sentimeetri kauguselt apellandile kuuluvast vanast aidast, takistades oluliselt hoone sihipärast kasutamist. Samuti häviksid apellandile kuuluvad vilja- ja ilupuud. Aleksander Kaldase seisukoht Aleksander Kaldas vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ega nõustu seisukohaga, nagu oleks juurdepääsutee rajamine läbi tema õuemaa otstarbekam ja teda kui kolmandat isikut vähem koormav. Vastustaja seisukoht Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Kõrgema astme kohtute varasemad seisukoht 8. oktoobri 2008. a. otsusega tühistas Tallinna Ringkonnakohus Harju Maakohtu otsuse ja saatis tsiviilasja uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. 28. aprilli 2009. a. otsusega tühistas Riigikohus ringkonnakohtu otsuse ning saatis asja samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Asjas tuleb kohaldada
Selle sätte eesmärgiks on säilitada tavana väljakujunenud ühendus avalikult kasutatava teega, koormamata omanikke, kelle kinnisasja ei ole avalikult kasutatava teega ühenduse pidamiseks kasutatud, ja sellest tuleneb, et tee (juurdepääsu) määramise võimalusi ühenduse pidamiseks avalikult kasutatava teega kaalutakse selle kinnisasja piires, mille kaudu ühendus seni toimus. Nii
1 kui ka sama paragrahvi lg. 2 kohaselt tuleb juurdepääsu määramisel arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve, kuid
2 tähenduses tuleb eeltoodut arvestades juurdepääsu määramisel kaaluda selle omaniku huve, kelle kinnisasja ühenduse pidamiseks avalikult kasutatava teega seni kasutati. Asjas on tuvastatud, et hageja pääses oma kinnisasjalt avalikult kasutatavale teele üle kostja kinnisasja, kuid praeguseks on ta selle ühenduse kaotanud. Seega tuleb hagejale tagada
2 alusel ühendus avalikult kasutatavale teele üle kostja kinnisasja, kaaludes, milline juurdepääsutee on kostjat kõige vähem koormav. Seega ei tule analüüsida, kas hagejal oleks võimalik saada juurdepääs vähem koormaval viisil mujalt kui üle kostja kinnistu, samuti ei tule kaaluda kõigi hageja naaberkinnistute omanike kaasamist. Hagiavalduse ja selle täienduse kohaselt taotles hageja juurdepääsu 4 m laiuse teena piki kostja kinnistu piiri, pakkudes alternatiivina välja ka teised võimalused, mis on aga hageja hinnangul kostjale koormavamad. Ka kostja on avaldanud oma eelistuse tee asukoha kohta juhuks, kui juurdepääs tuleb tagada üle tema kinnistu. Kostja on leidnud, et kui juurdepääs tuleb tagada üle tema kinnistu, oleks kostjale kõige vähem koormav juurdepääsu seadmine piki tema kinnistu piiri. Ringkonnakohus on oma otsuses käsitlenud poolte esitatud asjaolusid pooltest erinevalt. 6 Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus ei anna alust maakohtu otsust tühistada. Kolleegium järgib maakohtu otsuse põhjendust ja kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 654 lõikega 6 ei korda seda. Apellatsioonkaebuse väited ei ole põhjendatud. Riigikohus on oma otsuses andnud ringkonnakohtule juhiseid
2 tõlgendamise kohta, märkides, et selle sätte eesmärgiks on säilitada tavana väljakujunenud ühendus avalikult kasutatava teega, koormamata omanikke, kelle kinnisasja ei ole avalikult kasutatava teega ühenduse pidamiseks kasutatud. Sellest tuleneb, et tee määramise võimalusi ühenduse pidamiseks avalikult kasutatava teega kaalutakse selle kinnisasja piires, mille kaudu ühendus seni toimus, ning selle sätte alusel juurdepääsu määramisel tuleb kaaluda üksnes selle omaniku huve, kelle kinnisasja ühenduse pidamiseks avalikult kasutatava teega seni kasutati. Veel on Riigikohus märkinud, et asjas on tuvastatud, et hageja pääses oma kinnisasjalt avalikult kasutatavale teele üle kostja kinnisasja, kuid praeguseks on ta selle ühenduse kaotanud ning hagejale tuleb tagada ühendus avalikult kasutatavale teele üle kostja kinnisasja
2 alusel. Seega ei ole põhjendatud apellatsioonkaebuse väide, nagu ei oleks vaidlusaluses asjas
2 kohaldatav ning nagu tuleks juurdepääsu määramise üle otsustamisel arvestada ka võimalustega rajada juurdepääs üle teistele isikutele kuuluvate kinnistute. Hagiavalduse ja selle täienduse kohaselt taotles hageja juurdepääsu 4 m laiuse teena piki kostja kinnistu piiri, pakkudes välja ka muud võimalused, mida hageja pidas kostjale koormavamateks. Kostja kinnitas
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.