Ajutine pankrotihaldur likvideerib OÜ Sedreelia kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. Vabastada ajutine pankrotihaldur Andrus Õnnik oma kohustuste täitmisest peale äriühingu likvideerimist. Määrata OÜ Sedreelia dokumentide hoidjaks H. P., Määrata Andrus Õnnikule ajutise pankrotihalduri tasuks 14 800.- krooni (Andrus Õnniku a/a 10902008467005), millele lisandub sotsiaalmaks 33 % summas 4884.- krooni. Kulud kuuluvad hüvitamisele summas 316.- krooni, mis tuleb kanda OÜ Pärnu Pikner Albert a/a
Eeltoodust võlausaldajad järeldavad, et võlgnik on maksejõuetu ja paluvad kuulutada välja OÜ Sedreelia pankrot.
Seega võlausaldajad on põhistanud võlgniku maksejõuetuse ja tõendanud nõude olemasolu. Pankrotiseaduse § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, lg 3 kohaselt juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Pankrotiseaduse § 31 lg 1 kohaselt kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Ajutise pankrotihalduri aruanne. OÜ Sedreelia kanti äriregistrisse 07.09.2000.a. Algselt tegeles ettevõte erinevate tegevusaladega (s.h. toidu- ja tööstuskaupade jae- ja hulgimüük; metsa raie, metsamaterjali kokkuost, töötlemine ja müük jms). O4.07.2003.a. omandas ettevõtte 100 % osa ning sai ainuosanikuks Margus Tamme (i.k. 38002204225). Ettevõtte põhitegevusalaks sai valmistoitude tootmine (kulinaariatooted – salatid, praetud tooted jms- kauplustele ja tellimuste alusel). Tegutsemiskohaks oli üüripind asukohaga Riia mnt. 112, Pärnus. Valmistoitude tootmisega tegeleti ainuosaniku M. Ta.ema, L. T., eestvedamisel ja juhendamisel (peakokk). 2004-l aastal võttis OÜ Sedreelia Hansapank AS-st laenu, summas 190 000.- krooni. Laenulepingu tagatisena vormistati I jrk hüpoteek L. T. elukaaslase ema, E. S.kuuluvale kinnistule .. Lepingu kohaselt tagas seatud hüpoteek nii olemasolevat laenu, kui OÜ Sedreelia ja Hansapank AS vahel tulevikus sõlmitavaid võlaõiguslikke lepinguid. Laenu arvelt soetati ettevõttele kaubik. Ajutisele haldurile on esitatud 15.01.2006.a. sõlmitud müügileping, mille kohaselt eraisik Ma. T. müüs L. T.juurviljatükeldaja, praepanni ALPENINOS; vahustaja koos hakklihamasinaga ja kaalu. Kõik ostetud seadmed võttis L. T. kasutusele OÜ Sedreelia tegevuskohas, kasutades neid võlgniku majandustegevuses. Mingeid kasutuslepinguid sõlmitud ei ole. 06.09.2006.a. tehinguga võõrandas M.. T. (seoses elukohavahetusega) OÜ Sedreelia osaluse. Uuteks osanikeks said H. P. (50 %) ja M. A.(50 3 %). Uued omanikud said ka uuteks juhatuse liikmeteks ning vastav kanne on kinnitatud 11.09.2006.a. Olulisi muudatusi omanike ja juhatuse liikmete vahetumine ettevõtte tegevusse ei toonud. Jätkati sama põhitegevusega. 2007-l aastal investeeriti põhivaradesse 100 000.krooni ja parendati tootmisruumides töötajate töötingimusi. 2008.a. jaanuaris avati Pärnu turul oma toodete müügikoht. Põhikohaga töötajaid oli 10 (allikas: OÜ Sedreelia 2007.a. majandusaasta aruanne). 2007.a. tagastas ettevõte AS-le Hansapank 2004.a. võetud laenu. Samas võttis OÜ Sedreelia AS-st Hansapank uue laenu, summas 230 000.- krooni. Laenu tagatiseks oli juba varem sõlmitud hüpoteek Elfriide Sipelgas´ele kuuluvale kinnistule. L. T. sõnul oli ta küll uue laenu võtmisest teadlik, kuid tema andmetel taotleti laenu summas 150 000.- krooni. Tagatise andmisest tuleneva riski maandamiseks vormistas H. P. L. T. kasuks ettevõtte omandis oleva kaubiku võõrandamise volikirja. 2007.a. soetas ettevõte kapitalirendiga kaks BMW maasturit. Võlgniku majandustegevust iseloomustavad põhinäitajad on toodud alljärgnevas tabelis: 2006.a 2007.a. 2008.a. (tegel. 8,5 kuud) 4 248 256 3 794 006 2 294 500 Käive kokku 354 021 316 167 191 208 s.h. Käive kuus -58 903 -242 269 Aruandeperioodi -27 663 kasum 446 637 387 734 145 465 Omakapital Seisuga 10.07.2008.a. oli ettevõtte tootmisüksuses Pärnus tööl 9 töötajat, kellest 4 olid tööle asunud aastatel 2000 – 2005, ülejäänud 2008-l aastal. Tegevusalal on kogu aeg olnud tihe konkurents, kuid tänu pikaajalistele sidemetele oli ettevõtte töötajatel õnnestunud säilitada oma toodetele müügiturg. Üldise majanduslanguse tingimustes tihenes konkurents veelgi, tooraine hinnatõusu tõttu omahinnad kasvasid, kuid tellijate sisseostuhinnad alanesid. Vähenes ka üldine kulinaariatoodete ostmine lõpptarbija poolt. Võetud laenu- ja liisingukohustuste tõttu olid püsikulud suured ning ettevõte ei suutnud teenida piisavat kasumit. Ettevõtte raamatupidamine ja juhatuse liikmed asusid Tallinnas ning kohapealsetel töötajatel puudus ülevaade ettevõtte majanduslikust olukorrast. Tekkisid häired kauba ostmisega, kuna tasumata arvete tõttu hankijad kaupa ei väljastanud. 01.07.2008.a. võeti juhiabina tööle E. L., kelle ülesandeks oli ettevõtte igapäevase majandustegevuse kohapealne juhtimine s.h. uute ostjate leidmine jne. E. L. sai üsna kiiresti aru, et ettevõtte maksehäirete tõttu ei ole võimalik tavapäraste vahenditega tegevust normaliseerida. Vajalik oleks olnud omanikepoolne kiire sekkumine, täiendavate vahendite kaasamine ning muud saneerimisvõtted. Ülejäänud töötajad, eeskätt L. T., üritasid ettevõtte tegevust säilitada. L. T. sõnul ostis ta tellimuste täitmiseks vajalikku toorainet jaekauplustest oma isiklike vahendite arvelt. Samuti lasi ta omavahenditest remontida võlgnikule kuuluva kaubiku. L. T. sõnul on ta 2008.a. paigutanud ettevõttesse oma raha kokku summas üle 40 000.- krooni. Nimetatud osas oli tegemist L.T. isikliku initsiatiiviga ning omanikega mingeid kokkuleppeid ega lepinguid sõlmitud ei ole. Võlgnevuste tõttu lõpetati OÜ Sedreelia poolt üüritavate ruumide elektrienergiaga varustamine
-114 märgitud tehinguid ja seetõttu ei näe
TAGASINÕUTAV VARA Ajutisel pankrotihalduril on põhjust arvata, et võlgniku endised töötajad on töösuhte faktilisel lõppemisel võtnud enda valdusse osa võlgnikule kuulunud inventari (s.h. nii bilansis kajastatud kui soetamise hetkel koheselt kuludesse kantud väikevahendeid – kausse, panne jms). Teave põhineb kolmandate isikute üldsõnalistel ütlustel ning täpsem info ajutisel halduril puudub. Kõnealuse inventari tagasinõudmisel pankrotivara hulka
2 mõistes, on alust eeldada, et inventari soetamisaastaid, soetamismaksumust ning moraalset ja faktilist vananemist arvestades puudub tagasinõutaval varal realiseerimisväärtus. Ajutise halduri arvamus MAKSEJÕUETUSE PÕHJUSTE KOHTA. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on asjaolu, et võlgnik ei olnud üldise majanduslanguse ja sellega kaasnevate müügihindade langemise ning tarbimise vähenemise tingimustes võimeline tootma kasumit, mille arvelt tasuda laenu- ja liisingukohustuste tõttu suurenenud püsikulusid. Ajutise halduri arvamuse kohaselt on pankrotiseaduse mõistes tegemist maksujõuetuse tekkimisega muudel alustel. Endiste töötajatega vestluse põhjal on ajutine pankrotihaldur pööranud erilist tähelepanu võimaliku raske juhtimisvea ilmnemisele võlgniku juhtorgani liikmete tegevuses .
2 alusel loetakse raskeks 6 juhtimisveaks juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Raske juhtimisveana võiks OÜ Sedreelia puhul käsitleda järgnevaid asjaolusid: - Juhatus pole esitanud registripidajale 2008.a. aastaaruannet; - Makseraskuste ilmnemisel ei esitanud juhatus võlgniku pankrotiavaldust; - Juhatus pole faktilisel tegevuse lõppemisel seaduses ettenähtud tingimustel lõpetanud töötajatega sõlmitud töölepinguid . Raske juhtimisvea tuvastamisel võib eelnimetatud juhtudel esitada järgmisi vastuväiteid: - 2008.a. bilanss on olemas, kuid puuduvate inventuuride (töötajate allumatus) jms. tõttu on aastaaruanne koostamata; - 31.12.2008.a. bilansi alusel vastab ettevõtte omakapital seaduses sätestatud tingimustele. Põhjaliku saneerimiskava olemasolul oleks olnud mõeldav ka ettevõtte tegevuse taaskäivitamist; - Informatsioon töötajatega suhtlemisest kõrvalehoidmise kohta põhineb töötajate ütlustel. Kuna juhatuse liikmete väitel neil endiste töötajate vastu omad pretensioonid, siis võib ajutisele haldurile edastatud teabes esineda ka subjektiivset infomüra.. Eeltoodu alusel on ajutine pankrotihaldur jõudnud järeldusele, et OÜ Sedreelia juhatuse liikmete tegevuses ei ole raske juhtimisvea toimepanek üheselt tuvastatav. Ajutise halduri tööperioodil esines raskusi võlgniku esindajatega suhtlemisel, kuid nimetatud asjaolu ei saa lugeda võlgniku tegevuses pankrotikuriteo või muu majanduskuriteo tunnuse ilmnemiseks . TÖÖTAJAD Käesoleva aruande koostamise ajaks on vastavalt Tööinspektsiooni Lääne Inspektsiooni Töövaidluskomisjoni otsustele kõik OÜ Sedreelia töötajatega sõlmitud töölepingud lõpetatud. Töötajatel töölepingu lõpetamisega seotud tasude ja hüvitiste suurus vajab täpsustamist. Ajutisel pankrotihalduril tuleb kohtulahendi jõustumisel Pankrotiseaduse § 29 lg.4 alusel esitada avaldused Eesti Töötukassale OÜ Sedreelia 9-l töötajal saamata jäänud puhkusekompensatsiooni, palkade ja töölepingu lõpetamisel saamata jäänud hüvitiste väljamaksmiseks. MUUD TÄHTSUST OMAVAD ASJAOLUD Võlgnevuste tõttu ütles Pärnus, Riia mnt. 112 asunud üüripinna omanik OÜ Adelanto OÜ-ga Sedreelia üürilepingu septembris 2008.a. üles ning alates 19.09.2008.a. kasutas sama äripinda OÜ Abeda. Tänaseks on ka OÜ – ga Abeda sõlmitud üürileping võlgnevuste tõttu lõpetatud ning üüripind seisab kasutuseta. Tuginedes ajutise halduri käsutuses olevatele dokumentidele ja kogutud andmetele jõudis ajutine haldur seisukohale, et võlgnik on käesoleval ajal maksejõuetu
Võlgasid on rohkem varadest, kahjumiga toiminud majandustegevus on lõppenud ja selle taaskäivitamine ei ole tänases majandussituatsioonis võimalik. 7 Kohus nõustub ajutise pankrotihalduri seisukohaga, et võlgnik on maksejõuetu. Võlgniku vara ei kata tema kohustusi ning arvestades eelpool märgitud võlgniku objektiivset majanduslikku olukorda, ei ole see ajutine. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et Sedreelia OÜ pankrotimenetluses on võlgnik alaliselt maksejõuetu ning ajutisele haldurile teadaolevalt puuduvad tagasivõitmise võimalused, samuti varalised vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks. Seetõttu tuleks vaatamata võlgniku maksejõuetusele lõpetada pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu
1 alusel. Kuigi käeolevas protsessis võiks kolmandate isikute ütluste alusel eeldada ka tagasinõutava vara olemasolu (ja seega pankrotimenetluse lõpetamist
2 alusel), siis on taolise vara olemasolu siiski ebaselge. Võimaliku tagasinõutava vara väljaselgitamise protsessi läbiviimine oleks antud juhul ebamõistlikult ajakulukas, võimalik tagasinõudmine ei ole tagatud, selle läbiviimiseks puuduvad vahendid ning võimaliku tagasinõudmise tulemusena võiks pankrotivara hulka äärmisel juhul laekuda realiseerimisväärtuseta amortiseerunud inventar. Pankrotiavalduse esitajad on ajutisele haldurile teatanud, et ei soovi finantseerida pankrotimenetluse täismahus läbiviimist. Ajutisel halduril ei ole õnnestunud tuvastada isikuid, kes oleks nõus tasuma kohtu deposiiti rahasumma, millega katta pankrotimenetluse kulud. Menetluse läbiviimiseks vajalik rahasumma on ajutise halduri hinnangul vähemalt 30 000 krooni (kalkulatsioon esitatud lisana). 4.
lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Võlgnikul puuudub vara ning vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks. Võlausaldajad pankrotimenetluse finantseerimisest ei ole huvitatud. Reaalset vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalust ei ole. Kohus leiab, et märgitud asjaoludel tuleb OÜ Sedreelia pankrotimenetlus lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu
Kohtuistungil võlgniku juhatuse liige H. P. selgitas, et pankrotiseis tekkis 2009.a. augustis, kuid lohakusest ei esitatud pankrotiavaldust. Seega äriseadustiku § 180 lg 5.1 (Kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse.) märgitud kohustus on juhatuse poolt jäetud täitmata raske hooletuse tõttu ja kohus käsitleb seda raske juhtimisveana, mis aga ei ole põhjuslikus seoses äriühingu maksejõuetuse tekkimisega.
lg 1, 2 ning pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord § 1 lg 2, lg 5, § 2 lg 1, lg 2, lg 3, lg 4, lg 5, lg 6, lg 9, § 8 7 alusel ajutise halduri tasuks 14 800 krooni, millele lisandub sotsiaalmaks 33 % summas 4884 krooni. Kulud kuuluvad hüvitamisele summas 316 krooni. 7. Menetluskulude jaotus. Kohtuistungil võlausaldajad avaldasid, et jätavad riigilõivu enda kanda. Maili.Tartu Kohtunik 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.