TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-09-151 Otsuse kuupäev 28.04.2009 Kohtunik Tamara Hristoforova Kohtuasi Aleksandr Gofman’i kaebus kohustamaks Rahan

) § 4 lg 2 alusel, milles palus A.Gofman maksta talle välja hüvitis ajavahemikul 28.03.08 - 31.03.08 alusetult vahi all viibimise aja eest. 22.01.2009.a saabus Tallinna Halduskohtusse Tartu Vangla kinnipeetava Aleksandr Gofman’i kaebus kohustamaks Rahandusministeeriumi vastama tema poolt 22.09.2008.a esitatud kahju hüvitamise taotlusele. Kaebus registreeriti haldusasjana 3-09-151. Tallinna Halduskohtu 27.01.2009.a määrusega anti kohtualluvuse korras haldusasi 3-09-151 üle Tartu Halduskohtule. 20.02.2009.a saabus Tartu Halduskohtusse toimik Aleksandr Gofman’i kaebusega. 17.03.2009.a määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse. 20.03.2009.a otsusega jättis Rahandusministeerium A.Gofman’i 22.09.2008.a esitatud kahju hüvitamise taotluse läbivaatamata ning hüvitise välja mõistmata. KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS Kaebuse kohaselt esitas kaebaja 22.09.2008.a Rahandusministeeriumile kahju hüvitamise avalduse

§ 4

lg 2 alusel, milles palus maksta talle välja hüvitis alusetult vabaduse võtmise eest ajavahemikul 28.03.08 – 31.03.2008.a. Kaebaja leiab, et kuna vahi all viibis kaebaja alates 30.11.2007, millest alates hakati talle Pärnu Maakohtu 04.12.2007.a otsusega mõistetud 4-kuulist karistuse kandmise tähtaega lugema, oleks kaebaja vanglast vabastamise päev pidanud olema 30.03.2008.a. Kuid kuna see päev oli pühapäev, oleks kaebaja tulnud vastavalt Vangistusseaduse (VangS) § 75 lõikele 1 vabastada reedel, so 28.03.

1. VangS § 75 lõike 1 kohaselt kui vabastamise päev langeb riiklikule pühale või puhkepäevale, vabastatakse kinnipeetav viimasel tööpäeval enne riiklikku püha või puhkepäeva. Kaebaja vabastati Tallinna Vanglast aga esmaspäeval, so 31.03.2008.a kell 11.
2. Kaebaja leiab, et vanglaametniku hooletuse tõttu viibis kaebaja ajavahemikul 28.03.08-31.03.08 alusetult vahi all ning seetõttu on ta õigustatud saama hüvitist alusetult vahi all viibimise aja eest. Kaebaja märgib, et kuni kaebuse esitamise ajani ei ole Rahandusministeerium tema 22.09.2008.a esitatud kahju hüvitamise avaldusele senini ametlikku vastust andnud. Kaebaja märgib, et tema teada antakse ametnikele taoliste avalduste läbivaatamiseks aega üks kuu, pärast mida saadetakse ametlik vastus. Kaebaja selgitab, et Rahandusministeeriumist on kaebajale öeldud, et kuna Paide kohtumaja ei ole selle küsimuse osas nendele veel ametlikku vastust andnud, ei saa ka Rahandusministeerium kaebaja kahju hüvitamise taotluse osas lõplikku seisukohta võtta. Tulenevalt eelnevast taotles kaebaja kohtul kohustada Rahandusministeeriumi vastama tema 22.09.2008.a esitatud kahju hüvitamise taotlusele. Kuna 14.04.2009.a toimunud kohtuistungi ajaks oli Rahandusministeerium kaebaja 22.09.2008.a esitatud kahju hüvitamise avalduse osas seisukoha võtnud, oli kaebaja kaebusega oma eesmärgi saavutanud. Seetõttu palus kaebaja kohtuistungil vaadata kaebus läbi Rahandusministeeriumi poolt vastusega viivitamise toimingu osas. VASTUSTAJA VASTUVÄITED Rahandusministeerium leiab, et Aleksandr Gofman’i kaebus on põhjendamatu ja vaidleb sellele vastu. Riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamist ja sellekohaste nõuete esitamist reguleerib

. Selle seaduse § 2 lg 1 näeb ette, et hüvitise taotlemise õigus tekib isikul kas õigeksmõistva kohtuotsuse, süüdimõistva kohtuotsuse tühistamise või muutmise otsuse või menetluse lõpetamise määruse jõustumise või ametiisiku poolt vabastamise otsuse tegemise päevast. 2

§ 4

lg 11 kehtestab, et hüvitise taotlemisele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi. Tulenevalt

§ 4

lg 2 tuleb hüvitise saamiseks Rahandusministeeriumile esitada kirjalik avaldus kuue kuu jooksul hüvitise taotlemise õiguse tekkimise päevast (paragrahv 2 lõige 1). Avaldusele lisatakse hüvitise taotlemise õiguse tekkimise aluseks oleva otsuse või määruse ärakiri.

§ lg 1 kohaselt kohaldatakse hüvitise taotlemisele haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

§ 4

lg 3 kohaselt kontrollib Rahandusministeerium hüvitise saamiseks esitatud dokumentide õigsust. Kui avaldusele lisatud otsuses või määruses ei ole näidatud päevade arvu, millal isikult oli alusetult vabadus võetud, taotleb Rahandusministeerium vastavalt kohtult või ametiisikult nende päevade arvu kindlaksmääramist. Vastavalt sama paragrahvi lõikele 4 maksab Rahandusministeerium taotlejale hüvitise välja või toimetab talle taotluse rahuldamata jätmise otsuse ühe kuu jooksul avalduse esitamisest posti teel või elektrooniliselt kätte. Kaebuse esitaja on hüvitise taotlemise avalduse Rahandusministeeriumile esitanud 22.09.2008 (registreeritud Rahandusministeeriumis 24.09.2008.a numbri all 20670). Avaldusele oli lisatud Tallinna Ringkonnakohtu 16.09.2008 määrus haldusasjas nr 3-081408). Kuna avaldusele ei olnud lisatud hüvitise taotlemise õiguse tekkimise aluseks olevat otsust/määrust, saatis Rahandusministeerium 27.10.2008 järelepärimise Pärnu Maakohtule, milles palus teatada, kas kaebajal on õigus hüvitisele ja kui on, siis mitme päeva eest. Ärakirja eelpool nimetatud kirjast saatis Rahandusministeerium ka kaebajale. Alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise menetlus on üles ehitatud selliselt, et isiku õiguse üle taotleda talle alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamist otsustab kriminaalmenetluses sisuliselt kohus, prokurör või uurija. Rahandusministeerium on vaid hüvitise väljamaksja, kellel puudub õigus otsustada taotluse sisulise põhjendatuse üle. Vastavalt riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seadusele on Rahandusministeeriumi ülesandeks taotluse vormiline kontroll (kas esitatud on kõik vajalikud dokumendid, kas esitatud dokumentide põhjal on üheselt kindlaks tehtav väljamaksmisele kuuluva hüvitise suurus, kas taotlus on esitatud tähtaegselt). Rahandusministeeriumil puudub tulenevalt vabariigi valitsuse seaduses sätestatud Rahandusministeeriumi pädevusest õigus teostada kontrolli taotluse esitamisele eelnenud kriminaalmenetluse üle. 31.12.2008.a saatis Tallinna Vangla Rahandusministeeriumile vastuse, milles selgitas, et kaebaja mõisteti süüdi Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja 04.12.2007.a otsusega ning talle mõisteti karistus 4 kuud vangistust algusega 30.11.

1. Arvutades tähtaega kuudes oli kaebajale mõistetud karistuse kandmise lõppkuupäev 31.03.
2. Vastustaja selgitab, et kuna Rahandusministeerium esitas järelepärimise Pärnu Maakohtule, siis ootas vastustaja ka vastust Pärnu Maakohtult ning alles 18.03.2009.a sai vastustaja peale järelepärimise esitamist Pärnu Maakohtult e-maili teel teada, et kaebaja avaldus on saadetud lahendamiseks Tallinna Vanglale ning oma seisukohast on Tallinna Vangla kohustatud teavitama ka Rahandusministeeriumi. 20.03.2009.a saatis Rahandusministeerium kaebajale vastuse koos Tallinna Vangla 31.12.2008 kirjaga nr 1-12/31145-2 ning selgitas, et kaebajale mõistetud karistuse kandmise lõppkuupäeva arvutamine oli seaduspärane. Kuna kaebajale mõistetud karistuse kandmise lõppkuupäev oli 31.03.3008 ja samal päeval ta ka Tallinna Vanglast vabanes, puudub Rahandusministeeriumil alus kaebajale hüvitise maksmiseks. Tuginedes eeltoodule palub vastustaja halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg 1 p 6 alusel jätta A.Gofman’i kaebus rahuldamata. 3 KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS Toimiku materjalidega on tuvastatud, et kaebaja saatis 22.09.2008.a Rahandusministeeriumile avalduse (registreeritud 24.09.08 (t.l. 41)) alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise kohta 4 päeva eest (28.03.2008 – 31.03.2008.a) ja alles 20.03.2009.a sai taotlusele eitava vastuse. (t.l. 50) Kaebus oli kohtule esitatud 22.01.2009.a ja kaebaja taotles, et kohus kohustaks Rahandusministeeriumi võtma vastu otsus tema avalduse osas. (t.l. 14 pöördel) Kohus võttis A.Gofman’i kaebuse menetlusse kohustamaks Rahandusministeeriumi vastama tema esitatud kahju hüvitamise taotlusele. (t.l. 29) Riigi poolt alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seaduse (

) § 4 lg 4 kohaselt maksab Rahandusministeerium taotlejale hüvitise välja või toimetab talle taotluse rahuldamata jätmise otsuse ühe kuu jooksul avalduse esitamisest posti teel või elektrooniliselt kätte. Sama paragrahvi lõike 6 kohaselt oli vastustajal õigus avaldus hüvitise saamise osas jätta rahuldamata või läbi vaatamata, kuid vastustaja peab toimetama otsuse kätte ühe kuu jooksul avalduse esitamisest posti teel või elektrooniliselt.

§ 4

lg 3 kohaselt kontrollib Rahandusministeerium hüvitise saamiseks esitatud dokumentide õigsust. Kui avaldusele lisatud otsuses või määruses ei ole näidatud päevade arvu, millal isikult oli alusetult vabadus võetud, taotleb Rahandusministeerium vastavalt kohtult või ametiisikult nende päevade arvu kindlaksmääramist. See nõue ei anna vastustajale õigust kulutada taotluse lahendamiseks ja kaebajale vastamiseks rohkem kui üks kuu. 20.03.2009.a tegi vastustaja otsuse kaebaja 22.09.2008.a taotluse osas ja edastas selle kaebajale, mille kaebaja ka kätte sai. Seega käesoleva kaebuse kohtumenetluse käigus kaebaja kohustamisnõue vastustaja poolt on täidetud ja kohustamiskaebus ei kuulu seega rahuldamisele seoses nõude täitmisega. See, et vastustaja viivitas otsuse tegemisega, on ilmne fakt ja vastustaja selle üle ei vaidle, kuid leiab, et viivitamine oli tingitud sellest, et vastavad asutused ei ole vastanud nende pärimisele ja info puudulikkus takistas otsuse tegemist. Kohus nõustub kaebaja väitega, et 5-6 kuu vältel otsusega viivitamist ei saa lugeda mõistlikuks ja seda eriti, kui seadusega on fikseeritud vastamise tähtaeg. Kuid käesolevaks ajaks on otsus tehtud, edastatud kaebajale ja kaebaja ei saanud nimetada põhjendatud huvi kaebuse nõude muutmiseks, s.o vastamisega viivitamise õigusvastasuse tuvastamiseks. Kohus leiab, et kaebaja saavutas oma eesmärgi, vastustaja täitis kohustamiskaebuses nõutava ja sellel põhjusel ei kuulu kaebus rahuldamisele. Ülaltoodu alusel ja juhindudes HKMS § 26 lg 1 punktist 6, jätab kohus A.Gofman’i kaebuse rahuldamata. Tamara Hristoforova kohtunik 4