2-09-6467/12

2-09-6467 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maimu Laumets Määruse tegemise aeg ja koht 07.09.2009.a, Jõgeva kohtumaja, Pargi 1 Jõgeva Tsiviilasja number 2-09-6467 Tsiviilasi Palamuse vanemale Menetlustoiming Lõpplahend Menetlusosalised ja nende Avaldaja Palamuse vald vallavalitsuse kaudu (registrikood 75003140, asukoht Suur 5 Palamuse 49226) esindaja Marju Liivak; Puudutatud isikud Sxxxx Axxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx), Kxxxx Sxxx (isikukood xxxxxxxxxxx, elukohtxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx esindaja vandeadvokaadi vanemabi Ivo Kütt (AB Valge & Uiga Jõgeva osakond, asukoht Pargi 3 Jõgeva); esindajad valla avaldus lapse tagasi andmiseks RESOLUTSIOON Rahuldada avaldus. Anda Kxxxx Sxxxx(isikukood xxxxxxxxxxx) tagasi tema emale Sxxxx Axxxxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxxx. Määrus saata teadmiseks ka xxxxxxxx lastekodule. Edasikaebamise kord Määrusele on võimalik esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kätteandmisele järgnevast päevast. Menetlusosaliste seisukohad 17.02.2009 esitas Palamuse vald vallavalitsuse kaudu kohtule avalduse, milles palub lubada ema juurde tagasi Kxxxx Sxxx, kes võeti vanemalt ära kohtu 20.05.2005.a otsusega. Avalduse kohaselt kasvab Kxxxx Sxxxxxxxxxxxx lastekodus ja käib xxxxxxxxxxx Internaatkoolis. SxxxxxAxxxxxxx tütred Bxxxxx ja Axxxx pöördusid koju tagasi 2007.a. Sxxxx Axxxxxx pöördus valla poole sooviga ka Kxxxx tagasi saada. Avaldaja leidis, et Sxxxx Axxxxxxx elujärg on tunduvalt paranenud- tal on töökoht ja sissetulek, alkoholiprobleeme ei ole ja kodu on korras. Laste jaoks on normaalsed elutingimused ja emal on soov poega ise kasvatada. Avaldaja andmetel soovib Kxxxx koju tagasi pöörduda, tema tagasitulekut ootavad õed ja pooldab ka Sxxxx Axxxxxxx elukaaslane Txxxxx Mxxxxx. Avaldaja oli seisukohal, et Sxxx Axxxxxx on suuteline oma last kasvatama selliselt, et oleks tagatud lapse huvide igakülgne kaitse. Kohus viis 25.03.2009.a ja 27.08.2009.a läbi menetlusosaliste ärakuulamise. Avaldaja jäi esitatud avalduse juurde ja selgitas, et Sxxxx Axxxxxx võib külla vajada nõu ja toetust poja kasvatamisel, kuid saab ilmselt ikkagi ise poja kasvatamisega hakkama. Kxxxx läheks väiksesse xxxx kooli. Terve suve oli Kxxxx kodus ja probleeme temaga ei olnud, ema tuli temaga ilusti toime. Laps on olnud rahul ja rõõmsameelne. Sxxxx Axxxxxx kinnitas oma valmisolekut pühenduda lapsele. Ta selgitas, et ei olnud varem veendunud, et saab Kxxxxx kasvatamisega hakkama, aga nüüd on poeg kasvanud ja tasakaalukam ning ka kodune elu on korras. Sxxxx Axxxxxxxandis endale aru, et tal võivad tekkida probleemid, eelkõige Kxxxxx käitumisest lähtuvalt, kuid valla abiga saab nendega hakkama. Augustis toimunud ärakuulamisel kinnitas Sxxxx Axxxxxx, et on suve jooksul saanud harjuda Kxxxxxxx ja Kxxxx jälle perega. Kõik on sujunud normaalselt, mingeid probleeme, mida ema varem kartis, pole isegi ette tulnud. Kxxxx Sxxxxxesindaja toetas avaldust ja leidis, et perega elamine mõjub lapsele positiivselt. Esindaja selgituse kohaselt on Kxxxxxx kindel soov koju tagasi minna. Kohus vestles ka KxxxxxSxxxxxxx kes kinnitas, et soovib koju elama asuda. Kxxxx Sxxxxxisa, xxxxx Sxxx ärakuulamisele ei ilmunud, kuid teatas kirjalikult, et ei toeta avaldust. Põhjendusena nimetas isa asjaolu, et kooli vahetus võib Kxxxxxxx raske olla. Kohtu põhjendused Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ja uurinud asjas esitatud tõendeid leiab, et avaldus kuulub rahuldamisele. Perekonnaseaduse (edaspidi PrkS) § 53 lg 4 sätestab, et lapse äravõtmise põhjuste äralangemisel võib kohus vanema nõudel otsustada laps tagasi anda. Vastavalt Jõgeva Maakohtu 20.05.2005.a otsusele (t lk 22-25) oli avaldajalt laste ära võtmise põhjuseks nende hooletusse jätmine: lapsed olid pikalt järelvalveta, täitsid koolikohustust ebakorrapäraselt, pidid ka toidu endale ise muretsema. Laste elukoht oli koristamata, lapsed hooldata. Ema, SxxxxxAxxxxxx, oli kodunt lahkunud, isa tarvitas alkoholi. Kohtule esitatu alusel leiab kohus, et avaldaja on muutnud oma elustiili- tal on kindel töökoht ja sissetulek. Kodu oli korras, eluks vajalik olemas ning lastel normaalsed elamistingimused (t lk 5). Pere juurde on tagasi pöördunud vanemad lapsed, tütred, Bxxxxx ja Axxxx. Ema saab lastega normaalslt hakkama. Tütred leidsid, et oleks õiglane, kui ka Kxxxx elaks koos perega (t lk 12-13). SxxxxxAxxxxxxx toetab tema elukaaslane Txxxxx Mxxxxx, kes on avaldanud valmisolekut elukaaslast Kxxxxx kasvatamisel toetada (t lk 10). Seega on Sxxxx Axxxxxx loonud stabiilse ja turvalise keskkonna, kus Kxxxx saaks elama asuda. Tal oleks võimalik elada koos õdedega ning sulanduda perekonda. Kxxxxx koju pöördumise puhul on olnud probleemiks tema tundlikkus ja käitumisprobleemid, mis tekitasid kahtlusi, kas ema tuleb tema kasvatamisega toime. Menetluse kestel ilmnes, et Kxxxxxx ei olnud vahepeal soovi koju minna. Selgus, et tema vastuseis oli tingitud vahejuhtumist- põhjuseta koolist puudumine, kus ema teda rikkumise pärast korrale kutsus ja sellest ka lastekodu teavitas. Augustis toimunud ärakuulamisel selgus, et probleem on lahenenud ning Kxxxx terve suve kodus ema ja õdedega koos elanud. Kohus leiab, et vahejuhtum, mis Kxxxxx koju mineku suhtes negatiivselt häälestas, viitab ema valmisolekule võtta endale vastustus lapse käekäigu eest, teda kasvatada ning seista silmitsi ka negatiivsete olukordadega. Sxxxx Axxxxxx on saanud lapse kasvatamisega hästi hakkama. Ta on teadlik, et vajadusel saab ta abi vallast. Sxxxx Axxxxxx kinnitas, et on võimalikest probleemidest teadlik ja vajadusel pöördub ta abi saamiseks spetsialistide poole. Kooli, kus Kxxxx 2008/09 õppeaastal õppis, xxxxxxxxxxxxInternaatkool, sotsiaalpedagoog Pxxxx Kxxxxx ja psühholoog Axxxxx Kxxxxesitasid kohtu palvel 18.05.2009.a kirjaliku seisukoha (t lk 32), mille kohaselt ei oska Kxxxx ilmselt valida, kas elada kodus või lastekodus, sest mõlemal on omad plussid: lastekoduga on ta harjunud, seal on talle tuttavad inimesed ja sõbrad, kodus aga saaks olla koos oma perekonnda. Kxxxxxx puuduks koju minnes esialgu kindlustunne. Koju pöördumise menetlus on teinud aga Kxxxxx ebastabiilseks ning kannatanud on tema õppeedukus ja suhted kaaslastega. Lastekodu esindaja selgitusest nähtub, et Kxxxx oli valmis koju minema ning seetõttu võimaldati tal ka suvi ema juures veeta. Kohus leiab, et kuna igal lapsel on õigus perekonna hoolitsusele ja armastusele, suhtlusele oma vanemate ja õdede- vendadega, oleks xxxxx Sxxxx õiguste rikkumine, kui temal keelata pöördumine tagasi ema juurde. Lapse ema juurest äravõtmise alused on ära langenud. Sxxxx Axxxxxx on avaldanud valmisolekut oma last ise kasvatada ja tema eest hoolitseda, mis on omakorda lapsevanema õigus ja samuti ka kohustus. Suvine kooselu on tõestanud, et ema saab hakkama ja perekond toimib normaalselt. Laps on asunud keskkonda sulanduma. Perekond toetab Kxxxxx kojupöördumist ja on teadlik võimalusest saada abi sotsiaalstruktuuridelt. Isa, Kxxxxx Sxxxxx vastuseis Kxxxxx kojupöördumisele on kohtule arusaamatu. Ka isalt on Kxxxxx aksvatusõigus ära võetud, kohtule teadaolevalt ei ole ta avaldanud valmisolekut Kxxxxx kasvatamiseks. Kooli vahetus oli Kxxxxx puhul nagunii päevakorras, kuna xxxxxxxxxxx Internaatkoolis oli tal võimalik õppida esilagu vaid aasta. Seega peab Kxxxx alates sellest õppeaastast nagunii kooli vahetama ning kohus leiab, et perekonna toetus on talle seejuures abiks. Seetõttu tuleb anda luba xxxxx Sxxxxxtagasipöördumiseks ema juurde. Menetluskulude jaotus TsMS § 172 lg 3 teine lause sätestab, et hagita perekonnaasjas menetluse kulud võib kohus täielikult või osaliselt jätta riigi kanda. Menetluskulud, mida menetlusosalised on juba kandnud, tuleb jätta ende eendi kanda. Maimu Laumets Kohtunik