tühistamiseks ning Konkurentsiameti kohustamiseks ettekirjutuse tegemiseks Vaidlustatav lahend Tallinna Halduskohtu 09.03.2009 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamise viis AS Morrison Invest apellatsioonkaebus Menetlusosalised Kaebuse esitaja – AS Morrison Invest, esindaja Tarmo Friedenthal Vastustaja – Konkurentsiamet Kolmas isik – Fortum Elekter AS, esindaja vandeadvokaat Anu Sander Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta AS Morrison Invest apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 09.03.2009 otsus muutmata. Mõista AS-lt Morrison Invest kolmanda isiku Fortum Elekter AS kasuks välja menetluskulud summas 2 660 (kaks tuhat kuussada kuuskümmend) krooni. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse kättesaamisest. Kui kassatsioonkaebuses ja sellele esitatud vastuses ei taotleta kassatsioonkaebuse lahendamist istungil, võib Riigikohus selle lahendada kirjalikus menetluses (HKMS § 61 lg 1). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. AS Morrison Invest tegutseb elektriturul võrguettevõtja ja müüjana ning tema tegevuspiirkonnana on tegevusloa kohaselt määratud Heldri elamurajoon Haabneeme Viimsi vald Harjumaa. AS Morrison Invest esitas 30.09.2008 Konkurentsiametile Fortum Elekter AS 3-08-2648 peale kaebuse, kuna AS Danite Elekter esitas 19.09.2008 AS-le Morrison Invest taotluse kaevetööde loa saamiseks objektidele Heldri tee 1 ja Hundi tee 26 Haabneeme Viimsi vald Harjumaa, seoses elektripaigaldustööde alustamisega kaabelliini ehitamiseks liitumispunktini. Fortum Elekter AS, kelle teeninduspiirkond külgneb AS-le Morrison Invest määratud teeninduspiirkonnaga, on omaalgatuslikult asunud laiendama oma jaotusvõrku AS Morrison Invest teeninduspiirkonda, eesmärgiga lülitada väljaehitatavasse jaotusvõrku eelnimetatud kinnistute tarbijad. Fortum Elekter AS selline tegevus on vastuolus elektrituruseaduse (
) § 62 lõigete 3 ja 4 nõuetega. 2. Konkurentsiamet jättis 20.11.2008 otsusega nr 16-TK/
AS Morrison Invest kaebuse rahuldamata. On tuvastamata, et Fortum Elekter AS oleks seoses vaidlusaluste kinnistute võrguühenduste väljaehitamisega asunud omaalgatuslikult laiendama oma teeninduspiirkonda kaebaja teeninduspiirkonna arvel ja alustanud jaotusvõrgu rajamist nii, et sellega kaasnevalt laieneks tema faktiline teeninduspiirkond maa-alale, mis on määratletud kaebaja teeninduspiirkonnaks. Kaebuses esitatud väited oleksid osutunud tõeseks siis, kui muude asjaolude hulgas oleks kinnitust leidnud, et AS Danite Elekter poolt ehitatav kaabelliin on ette nähtud kolmandale isikule elektrienergia edastamiseks tarbija liitumispunktini. Heldri tee 1 ja Hundi tee 26 kinnistute elektrienergia tarbimiseks ettenähtud kaabelliini ühendamiseks enda võrku ei ole kolmas isik rajanud võrku nii, et sellega laieneks viimase faktiline teeninduspiirkond maa-alale, mis tegevusloa kohaselt on määratud kaebaja teeninduspiirkonnana. Fortum Elekter AS ei ole tellinud AS-lt Danite Elekter elektripaigaldustöid AS Morrison Invest teeninduspiirkonnas ja ühtegi Fortum Elekter AS-le kuuluvat ja tarbijale elektrienergia edastamiseks ettenähtud elektripaigaldist (võrku) AS Morrison Invest teeninduspiirkonnas ei asunud. Heldri tee 1 ja Hundi tee 26 kinnistute omanikele kuuluvad kaabelliinid, mida ehitas AS Danite Elekter, olid
punkti 9 mõttes elektrienergia tarbimiseks ettenähtud elektripaigaldised, mille ühenduskoht Fortum Elekter AS võrguga oli Fortum Elekter AS teeninduspiirkonnas asuvas liitumispunktis, kus toimus võrguteenuse osutamine eelnimetatud tarbijatele. Fortum Elekter AS tegevus Heldri tee 1 ja Hundi tee 26 kinnistutega võrguühenduse loomisel vastas
nõuetele. 3. AS Morrison Invest esitas 30.12.2008 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles Konkurentsiameti 20.11.2008 otsuse nr 16-TK/
tühistamist ning Konkurentsiameti kohustamist ettekirjutuse tegemiseks. Kolmanda isiku tegevus kaebaja teeninduspiirkonnas on seadusevastane. Heldri tee 1 ja Hundi tee 26 kinnistud paiknevad AS Morrison Invest teeninduspiirkonnas. Kolmanda isiku tegevus on suunatud oma teeninduspiirkonna õigusvastasele laiendamisele ning tal puudus tulenevalt
lg 1 punktist 1 õigus vaidlusaluste piirkondade elektripaigaldiste ühendamiseks oma elektrivõrguga. Kolmas isik on vastu võtnud kinnistuomanike taotlused elektrivõrguga liitumiseks. Näilise kooskõla tekitamiseks
lõike 3 nõuetega on liitumispunkt viidud kolmanda isiku teeninduspiirkonda ja lepitud tarbijatega kokku, et liitumispunktist edasi ehitavad liini kuni peakilbini välja tarbijad ise.
Vastustaja ei ole aga lugenud teeninduspiirkondade kattumiseks olukorda, kus kolmas isik müüb elektrienergiat ja osutab võrguteenust tarbijale, kes asub kaebaja teeninduspiirkonnas, kuid formaalselt on liitumispunkt kolmanda isiku teeninduspiirkonnas. Vastustaja toetatud loogika puhul kaotavad
lg 1 punktist 1 tulenevalt ühendab võrguettevõtja liitumispunktis võrguga tema teeninduspiirkonnas asuva elektripaigaldise.
lõikest 9 tulenevalt ei oma tähendust see, millises teeninduspiirkonnas asub liitumispunkt, kus võrguettevõtja võiks
lg 1 p 3 kohaselt võrguteenust osutada, vaid võrguettevõtjal on üldse õigus oma elektrivõrguga ühendada vaid sellist elektripaigaldist, mis asub tema tegevuspiirkonnas.
lg 1 punkti 1 sõnastusest on ilmne, et seal on viidatud tarbijale kuuluvale elektripaigaldisisele. Seega on võrguettevõtja poolt tarbija ühendamiseks oma elektrivõrguga vajalik, et ühendatav elektripaigaldis oleks tema teeninduspiirkonnas ja oleks nõuetekohane. Antud juhul paiknesid elektripaigaldised kaebaja teeninduspiirkonnas ning kolmandal isikul puudus õigus nende liitmiseks oma elektrivõrguga. Vastustaja on rikkunud kaebaja õigust olla asja lahendamisse kaasatud ja sisuliselt ära kuulatud. Kaebuse esitamisel ei olnud kaebajale teada asjaolud, mille selgitas välja vastustaja menetluse käigus, mistõttu oleks kaebaja soovinud oma seisukohti täiendada. Enne otsuse tegemist asjas kogutud tõendeid ja selgitusi kaebajale ei edastatud. Ärakuulamisõiguse tagamata jätmine on viinud ebaõige otsuseni. 4. Konkurentsiamet palus jätta AS Morrison Invest kaebuse rahuldamata.
punktist 9, § 3 punktist 29, § 3 punktist 15, § 65 lg 1 punktist 3, §-st 65, § 62 lõigetest 1 ja 3, § 62 lõikest 4 ning § 60 lõikest 1 järeldub, et juhul, kui liitumispunkt asub ühe võrguettevõtja teeninduspiirkonnas ja tarbija ise teise võrguettevõtja teeninduspiirkonnas, on võrguteenust õigustatud osutama see võrguettevõtja, kelle teeninduspiirkonnas asub liitumispunkt. Seda põhjusel, et võrguteenuse osutamine toimub liitumispunktis ehk turuosalise elektripaigaldise täpselt määratletud ühenduskohas võrguettevõtja võrguga. Nimetatud seisukohta kinnitab ka varajasem kohtupraktika.
ei sätesta tarbija kohustust kasutada üksnes selle võrguettevõtja teenuseid, kelle teeninduspiirkonnas ta asub, mistõttu oli Heldri tee 1 ja Hundi tee 26 kinnistute omanikel õigus taotleda liitumist nende kinnistute vastas asuvat tegevuspiirkonda omava kolmanda isiku võrguga. Nimetatud asjaolule viitas ka Energiaturu Inspektsioon 15.03.2007 kirjas nr 3-13/196 kolmandale isikule. Vabariigi Valitsuse 26.06.2003 määrusega nr 184 kehtestatud võrgueeskirja (võrgueeskiri) § 33 lg 4 punkti 1 kohaselt määratakse liitumispunkti asukoht kindlaks tarbija ja võrguettevõtja vahel sõlmitava liitumislepinguga. Võrgueeskirja § 32 lg 1 punkti 1 kohaselt esitas kolmas isik saadud taotluste järel liitumispakkumised „Elektrivarustuse tehnilistes tingimustes liitumiseks“. Väljastatud tingimuste kohaselt oli toide ettenähtud kolmandale isikule kuuluvast „Sookalda“ alajaama fiider F-1 rajatavast 0,4 kW kaablivõrgu transiitkilbist JK-1. Kolmas isik pidi kaablivõrgu transiitkilbi JK-1 asendama ja paigaldama selle kõrvale liitumiskilbi LK 2-1. Kõik eelnimetatud kolmandale isikule kuuluvad ja temale määratud teeninduspiirkonnas asuvad elektripaigaldised on võrk
punkti 29 tähenduses, sest on ettenähtud elektrienergia edastamiseks tarbijale liitumispunktis. Liitumispunkt oli ettenähtud liitumiskilbis LK 2-1 tarbija kaabli otstel. Kaabelliini liitumiskilbist LK 2-1 oma peakilpi pidi ehitama tarbija ise, kes kasutaski selleks AS Danite Elekter teenuseid. Liitumislepingud nr 103/0715.08.2007 ja nr 93/08-30.09.2008 tõendavad, et kinnistute Heldri tee 1 ja Hundi tee 26 omanikud tarbijatena on kokku leppinud võrguettevõtja kolmanda isikuga selles, et võrguteenuse osutamine toimub liitumispunktis „Sookalda“ alajaama 0,4 kW elektrivõrgu transiitkilbi JK-1 juures asuvas liitumiskilbis LK 2-1 tarbija toitekaabli klemmidel. 3
-ga. 6. Tallinna Halduskohtu 09.03.2009 otsusega jäeti AS Morrison Invest kaebus rahuldamata. Kaebaja väide, et teeninduspiirkonna määratlemisel tuleb tulenevalt
lg 1 punktist 1 ja § 3 punktist 9 lugeda oluliseks tarbija elektripaigaldise asukoht, on vale.
avab seaduses kasutatud mõistete sisu ning viidatud paragrahvi punkti 9 kohaselt on elektripaigaldis elektrienergia tootmiseks, edastamiseks, muundamiseks, mõõtmiseks, müügiks või tarbimiseks kasutatavate seadmete, juhtide ja tarvikute paigaldatud talitluslik kogum. Mis puutub
lg 1 punkti 1 sõnastusse, siis tähendab see võrguettevõtja kohustust sellise teenuse osutamiseks oma teeninduspiirkonnas nõuetekohase elektripaigaldise ja sellekohase taotluse olemasolul, millest ta võib keelduda vaid
Sarnaselt
lg 1 punktis 1 nimetatud teenusega on oma teeninduspiirkonnas võrguettevõtja poolt osutatavaks üheks võrguteenuseks sama lõike teistes punktides nimetatud teenused ning § 65 lg 1 p 1 sätestatust ei tulene, et selles punktis on loetletud üldised tingimused, mis peavad olema punktides 3 ja 4 nimetatud võrguteenuse osutamiseks täidetud.
ei sätesta tarbija kohustust kasutada üksnes selle võrguettevõtja teenuseid, kelle teeninduspiirkonnas ta asub. Seega ei tulene viidatud sätetest, et teeninduspiirkonna määratlemisel on oluline tarbija elektripaigaldise asukoht.
punktidest 9, 15, 29 ja 32, § 65 lg 1 punktist 3, §-st 65, § 62 lõigetest 1, 3 ja 4 ning § 60 lõikest 1 järeldub, et võrguteenuse osutamine toimub liitumispunktis, liitumispunktini või alates liitumispunktist, mistõttu võrguettevõtjal võrguteenuse osutamise õiguse kindlaksmääramisel omab tähendust liitumispunkti asukoht. Seega ei ole
§-ga 60 vastuolus olukord, kus võrguteenuse osutaja teeninduspiirkonnas asuvas liitumispunktis osutatakse võrguteenust teise võrguteenuse osutaja teeninduspiirkonnas asuvale tarbijale ning 4
punkti 9 mõttes elektrienergia tarbimiseks ettenähtud elektripaigaldised, mille ühenduskoht kolmanda isiku võrguga on kolmanda isiku teeninduspiirkonnas asuvas liitumispunktis, kus kolmas isik osutas neile tarbijatele võrguteenust, on vastustaja asunud põhjendatult seisukohale, et kolmanda isiku tegevus Heldri tee 1 ja Hundi tee 26 kinnistutega võrguühenduse loomisel vastas
nõuetele. Käesoleval juhul ei ole vastustaja poolt kaebuse menetlemisel leidnud aset HMS § 40 sätestatud ärakuulamisõiguse sellist rikkumist, mis võis viia ebaõige otsuseni. Tõenditest nähtuvalt kontrollis vastustaja kaebuses esitatud andmeid ja nõudis sealjuures selgitust ja tõendeid kolmandalt isikult, kelle tegevuse peale oli kaebus esitatud. Nähtuvalt kohtu ülaltoodud põhjendustest vaidlusaluse otsuse õiguspärasuse kohta ei ole kohtumenetluse jooksul esitatud kaebaja väited, mida ta soovis esitada vastustajale enne 20.11.2008 otsuse nr 16-TK/
tegemist, ümber lükanud vaidlustatud otsuse järeldusi. Seega on kohtul põhjust järeldada, et kaebaja varajasem väidete esitamine vastustajale ei oleks kaasa toonud teistsugust lahendit. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 7. AS-i Morrison Invest 09.04.2009 apellatsioonkaebuses palutakse Tallinna Halduskohtu 09.03.2009 otsus tühistada ja teha uus otsus, millega kohustada Konkurentsiametit tegema ettekirjutus Fortum Elekter AS suhtes võrguteenuse osutamise lõpetamiseks AS Morrison Invest teeninduspiirkonnas ning Heldri tee 1 ja Hundi tee 26 paiknevate elektripaigaldiste lahtiühendamiseks Fortum Elekter AS-le kuuluvast jaotusvõrgust. Halduskohus on ebaõigesti sisustanud ja kohaldanud
lõiget 1 ja § 65 lg 1 punkti 1.
lg 1 punkti 1 tuleb tõlgendada koosmõjus
lõikega 1 ning seda just võrguettevõtja õiguste ja kohustuste määratlemisel tulenevalt teeninduspiirkondade kattumise keelu ning teise võrguettevõtja teeninduspiirkonnas võrguteenuse osutamisest hoidumise kohustuse printsiipidest. Halduskohus on andnud liigse tähenduse
paiknemisele
2. jaos. Kaebaja arvates on põhjendamatu käsitleda
sätestatud kohustusi eraldiseisvana teistest
-st tulenevatest võrguettevõtja kohustustest.
2. jagu paikneb
Seega on võrguettevõtjal küll kohustus osutada
lg-s 1 loetletud võrguteenuseid oma teeninduspiirkonnas, kuid ka kohustus hoiduda sellisest tegevusest teise võrguettevõtja teeninduspiirkonnas (
Seadusandjal ei oleks tarvitsenud märkida
lg 1 punkti 1 kehtestamisel, et võrguettevõtja osutab oma teeninduspiirkonnas tarbijale võrguteenust, mille sisuks on tema teeninduspiirkonnas asuva elektripaigaldise ühendamine liitumispunktis võrguga, kui tegelikult ei omaks tähendust see, millise võrguettevõtja teeninduspiirkonnas elektripaigaldis asub või millise võrguettevõtja teeninduspiirkonnas võrguteenust osutatakse. Kohus on andnud ebaõige hinnangu ka
Kohus on jätnud tähelepanuta, et nimetatud sättes reguleeritud võrguteenuse osutamine on tehniliselt ja sisuliselt eelduseks kõigi ülejäänud võrguteenuste osutamisele. 5
lg 1 punktis 1 nimetatud võrguteenus seisneb tarbija ühendamises võrguga liitumispunktis, millise tegevuse tulemusena on üleüldse võimalik alustada võrguettevõtjal tarbijale ülejäänud võrguteenuste, sealhulgas võrguühenduse kasutamise ja elektrienergia edastamise teenuse osutamist. Kuna
lg 1 punkti 1 sõnastusest tuleneb üheselt, et kõnealuse võrguteenuse sisuks on võrguettevõtja teeninduspiirkonnas paikneva elektripaigaldise ühendamine võrguga, on lähtudes
lõikest 1 keelatud sellise teenuse osutamine teise võrguettevõtja teeninduspiirkonnas. Seega on Heldri tee 1 ja Hundi tee 26 paiknevate elektripaigaldiste ühendamisega kolmanda isiku võrguga osutatud
lg 1 punktis 1 sätestatud võrguteenust tarbijatele, kelle elektripaigaldis paikneb kaebaja teeninduspiirkonnas. Ka
lg 1 punktis 1 reguleeritu on samuti võrguteenus, mille osutamine ei sõltu liitumispunkti, vaid konkreetse tarbija elektripaigaldise asukohast. Ärakuulamisõiguse rikkumisega kaotas kaebaja võimalused oma õiguste kaitseks laiemalt. Kaebaja oli kaebuse esitamisel arvamusel, et kolmas isik on asunud laiendama oma võrku tema teeninduspiirkonda ning lähtus oma kaebuses sellest eeldusest. Kui kaebaja oleks teadnud, et tegelikkuses toimub võrguteenuse osutamine kolmanda isiku poolt viisil, mida on kirjeldatud vastustaja otsuses, oleks kaebaja soovinud esitada ka omapoolsed seisukohad vastava tegevuse osas. Seda võimalust kaebaja aga ei saanud. Menetlusnõuete rikkumist ei ole õige põhjendada sellega, et haldusorgan ei oleks ka menetlusõiguste tagamise korral isikut kuulda võtnud.
-ga kooskõlas. 11. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu poolt
asjakohastele normidele antud tõlgendusega ning ei hakka vastavat analüüsi kordama. Samuti jääb ringkonnakohus haldusasjas 3-06-1330 08.05.2007 tehtud kohtuotsuses toodu juurde, leides, et kuigi
lg 4 keelab võrguettevõtjate teeninduspiirkondade kattumise ning § 60 lg 1 lubab teeninduspiirkonnas võrguteenust osutada üksnes tegevusloas nimetatud jaotusvõrguettevõtjal, ei tulene
-st tarbijale kohustust kasutada üksnes selle võrguettevõtja teenuseid, kelle piirkonnas ta asub. Haldusasjas 3-06-1330 järeldas ringkonnakohus selle põhjal, et võrguteenuse osutamine ei ole seatud sõltuvusse tarbija asukohast ning kuna võrguteenus tehakse võrguettevõtja poolt tarbijale kättesaadavaks liitumispunktis, siis saab üksnes liitumispunkti lugeda teenuse osutamise kohaks. Seega ei ole
-ga vastuolus, kui võrguteenust osutatakse teenuse osutaja teeninduspiirkonnas asuvas liitumispunktis teise võrguettevõtja teeninduspiirkonnas asuvale tarbijale. 6
Nimetatud normid reguleerivad võrguettevõtjate õigusi ja kohustusi, kuid ei sea tarbijate jaoks keeldu liituda võrguga teise võrguettevõtja teeninduspiirkonnas asuva liitumispunkti kaudu. 12. Seoses ärakuulamisõiguse väidetava rikkumisega märgib ringkonnakohus järgmist. Isegi juhul, kui selline rikkumine aset leidis, et saanud see viia sisuliselt õigusvastase otsustuse tegemiseni. Tulenevalt HMS §-st 58 ei ole igasugusel menetlusnormide rikkumisel sellist mõju. Küsimus, kas Fortum Elekter AS rikkus
-st või mitte, ei ole seotud kaalutlusõiguse kohaldamisega, mistõttu on kohtul võimalik Konkurentsiameti 20.11.2008 otsuse sisulist õiguspärasust kontrollida võimalikest menetlusvigadest sõltumatult. 13. Kaebaja ja kolmas isik on taotlenud menetluskulude hüvitamist. HKMS § 92 lg 1 ja lg 7 kohaselt tuleb Fortum Elekter AS menetluskulud välja mõista AS-lt Morrison Invest. Kolmas isik taotleb apellatsioonimenetluses kantud õigusabikulude väljamõistmist summas 2 660 krooni. Kulude kandmine on tõendatud. Ringkonnakohus leiab, et esitatud taotlus on põhjendatud ning tuleb rahuldada. Kaire Pikamäe Virgo Saarmets Oliver Kask 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.