KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Hurma Kiviloo Määruse tegemise aeg ja koht 29. mai 2009, Tallinn Haldusasja number 3-09-474 Haldusasi A.K kaebus Tallinna Vangla direktori 02.12.2008 kä

§ 11lg 3).

2. Sekretäril saata käesoleva määruse ärakiri koos tõlkega kaebuse esitajale. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib 10 päeva jooksul, arvates määruse ärakirja kättesaamisest, esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu (

§ 11lg 8, § 471 lg 2 ja 3).

KOHUS LEIAB:

1. A.K esitas koos kaebusega Tallinna Vangla direktori 02.12.2008 käskkirja nr 1033-d tühistamiseks ka taotluse enda riigilõivu tasumisest vabastamiseks, kuna väidetavalt ei ole tal mingeid sissetulekuid.
2. märtsi 2009 määrusega kohus jättis A.K vabastamata riigilõivu tasumisest ja tema kaebuse

§ 11

lg 2 alusel käiguta, andes kaebuse esitajale puuduse kõrvaldamiseks aega 15 päeva määruse ärakirja kättesaamisest. Kaebuse käiguta jätmise põhjuseks oli asjaolu, et kaebuse esitajal oli tasumata riigilõiv 250 krooni, mille tasumisest kohus jättis kaebaja vabastamata. 2.

§ 84

lg 1 kohaselt kaebuse esitamisel halduskohtusse tasutakse riigilõiv vastavalt seadusele. Riigilõivuseaduse 01.01.2009 kehtima hakanud redaktsiooni § 56 lg 10 kohaselt tasutakse kaebuse esitamisel halduskohtule riigilõivu 250 krooni. Seega tuli kaebuse esitajal kaebuse puuduse kõrvaldamiseks tasuda riigilõiv ja esitada kohtule sellekohane tõend või andmed tasumise kuupäeva ja koha kohta, et kohus saaks lõivu laekumist kontrollida elektroonilisel teel. Kohus põhjendas 31. märtsi 2009 määrust järgmiselt: „Riigikohtu 10.01.2005 määruses asjas nr 3-1-1-134-04, on asutud seisukohale, et töötus ei pruugi iseenesest veel tähendada isiku maksujõuetust. Isiku maksujõuetuse kindlaksmääramisel tuleb arvestada tema majanduslikku kindlustatust tervikuna ja et maksujõuetuse tõendamise kohustus lasub isikul enesel. Seega asjaolu, et isik on vahistatu ja antud hetkel ei tööta, ei tõenda iseenesest kaebuse esitaja maksujõuetust. Kaebaja ei ole oma maksujõuetuse kohta ühtegi tõendit kohtule esitanud.

§ 91

lg 1 kohaselt võib kohus määrusega vabastada isiku täielikult või osaliselt riigilõivu tasumisest riigituludesse, kui kohus leiab, et isik on maksujõuetu. Kohtule on esitatud Tallinna Vangla 23.03.2009 tõend, millest nähtub kaebaja vangla isikuarve arvelduste seis perioodil 01.01.2009 - 13.03.

1. Tõendi andmetest nähtub, et kord kuus (12.01.2009, 10.02.2009 ja 10.03.2009) on laekunud A.K isikuarvele rahaline ülekanne x krooni (ülekandja V.K). Kaebaja on 30.01.2009 kulutanud kaupluses x krooni ja 27.02.2009 x krooni. 13.03.2009 seisuga oli arve jääk x krooni. Seega ei ole tõene kaebaja väide, et tal ei ole mingeid sissetulekuid. Vastupidi, kaebaja igakuine rahaline sissetulek on tal võimaldanud kaupluses sooritada kuus üle x krooni suuruseid sisseoste. Kaebuse esitamise järgselt on 10.03.2009 kaebaja isikuarvele kantud järjekordselt x krooni. Kaebuse esitamisel pidi kaebajale teada olema, et kaebuse esitamise eest tuleb riigilõiv tasuda, seega oli võimalik oma rahalisi väljaminekuid juba eelnevalt planeerida. Kohus, analüüsides kohtule esitaud tõendeid leiab, et kaebaja maksujõuetus ei ole tõendatud, ja seetõttu jätab kohus taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata.“
2. A.K sai vene keelde tõlgitud määruse väljastusteatest nähtuvalt kätte 06.04.2009 ja esitas selle peale 08.04.2009 kohtule avalduse. Avalduses palus ta „mitte tühistada minu kaebust ja taotlust seniajani kui olen saanud vastuse Maksuametilt, kes esitab mulle andmed minu tulude kohta. Kuna Teie loete, et minu sugulase V.K poolt mulle annetatu kujutab endast minu jaoks tulu.“ Kaebaja lubas lisada Maksuameti tõendile ka õiguskantsler Indrek Tederi selgituse, lootes, et need kinnitavad tema maksevõimetust.
3. Ehkki A.K ei märkinud oma taotlusesse, kui palju ta vajab nõutavate dokumentide esitamiseks lisaaega ega sedagi, millal ja kas ta üldse on esitanud Maksu- ja Tolliametile või õiguskantslerile mingi järelepärimise või taotluse, otsustas kohus vaikimisi seda taotlust mõistliku aja vältel aktsepteerida.
4. A.K ei ole kuni käesoleva ajani, so poolteise kuu jooksul esitanud kohtule mingeid täiendavaid dokumente, mis kinnitaksid tema maksevõimetust. Samuti ei ole ta tasunud riigilõivu, kuigi arvestades regulaarseid igakuiseid ülekandeid V.K-lt tema arvele, peab ta olema tänaseks pärast kohtumääruse tegemist saanud veel kahel korral a` x krooni. Järelikult oleks tal olnud võimalik kaebuse puudus soovi korral kõrvaldada. Kui kaebaja eelistab oma sissetulekuid kulutada pigem kaupluses kui oma õiguste kaitsmisel kohtus, siis on see tema valik, mis ei anna talle alust kohtumenetluseks üksnes riigi arvel. Kaebus kuulub tagastamisele, millise võimaliku tagajärje eest on teda hoiatatud. Hurma Kiviloo Kohtunik 2