Obsah (6)
§ 5§ 230§ 232§ 173§ 162§ 174Tsiviilasi nr 2-07-28070 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Hannes Olev Otsuse tegemise aeg ja koht 17.august 2009. a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-
§ 5
lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
§ 230
lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte
§ 232lg 1 kohaselt.
Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas TS’le koondamine oli vajalik ning kas oli alust välja maksta hüvitis 83 tööpäeva ees, koondamishüvitisena 4 kuu palk ning lisanduvad sotsiaalmaks ning töötuskindlusmakse, kokku 489 424 krooni. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et AM oli 12.09.2006 allkirjastatud teatise ajal AS S juhatuse liige. Äriseadustiku (ÄS) § 306 lg 1 ja 2 kohaselt juhatus on aktsiaseltsi juhtimisorgan, mis esindab ja juhib aktsiaseltsi. Juhatus peab juhtimisel kinni pidama nõukogu seaduslikest korraldustest. Tehinguid, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest, võib juhatus teha ainult nõukogu nõusolekul. Juhatus on kohustatud tegutsema majanduslikult kõige otstarbekamal viisil. ÄS § 315 lg 2 sätestab, et juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju aktsiaseltsile, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. Kohus leiab, et esitatud asjaoludele ning tõenditele tuginedes ei saa antud juhul pidada juhatuse liikme tegevust aktsiaseltsile kohustuse rikkumisega tekitatud kahjuks. 12.09.2006 teatise kohaselt (vt tl 3) on AMAS juhatuse liikmena seoses töö ümberkorraldamisega koondanud 15.09.2006 pearaamatupidaja ametikoha. Kohus leiab, et juhatuse liikme sellist käitumist ei saa pidada ÄS §-s 315 mõttes kohustuse rikkumiseks ning kahju tekitamiseks. 5
(7)Tsiviilasi nr 2-07-28070 ÄS § 306 lg 4 kohaselt juhatus korraldab aktsiaseltsi raamatupidamist, seega on juhatuse pädevuses otsustada raamatupidamise läbi viimise meetodi üle aktsiaseltsis. Antud juhul on selge, et pearaamatupidaja ametikoht on koondatud seoses töö ümberkorraldamisega. Ei ole põhjust järeldada, et juhatuse liige tegutses eelpool nimetatud toimingut tehes äriühingu huvide kahjustamise eesmärgil tekitades sellele kahju. Töölepingu seaduse TLS § 87 11 kohaselt kirjalikus teates töölepingu lõpetamise kohta on tööandja kohustatud põhjendama töölepingu lõpetamise vajadust. Antud juhul on selleks olnud töö ümberkorraldamine ning seadus ei näe ette kuivõrd oluliste peensusteni töölepingu lõpetamise vajadus tuleb esile tuua. Kohus leiab, et hagi on tõendamata, hageja ei ole tõendanud kostja poolt juhatuse liikme hoolsuskohustuse rikkumist ning põhjuslikku seost hagejale tekkinud kahju ja kostja tegevuse vahel. Esitatud tõendid ei tõenda üheselt juhatuse liikme kohustuse rikkumist. Üksnes asjaolule tuginedes, et juhatuse liige koondas pearaamatupidaja ametikoha, märkides koondamise teatisse töölepingu lõpetamise vajaduseks töö ümberkorralduse, ei ole piisav. Lisaks ülalnimetatule ei ole hageja vastu vaielnud asjaolule, et koondamissituatsiooni esinemine on tõendatud hageja edasise käitumisega – nimelt ei ole koondatud ametikohta uuesti loodud, töö on korraldatud alles jäänud ametikohtade varal, samas kui pearaamatupidaja ametikohaga seotud kulusid on koondamise võrra kokku hoitud. Hageja märkis 13.05.2008 seisukohas, et kostja juhatuse liikmena määras käskkirjaga (vt tl 41) OP 18.09.2006 hageja pearaamatupidaja kohusetäitjaks, mistõttu eelnev tõendab vaieldamatult, et vajadus pearaamatupidaja järele eksisteeris. Kohus antud juhul hageja seisukohaga ei nõustu, kuna OP pearaamatu kohusetäitjaks määramisega ei saa eeldada nagu vajadus pearaamatupidaja ametikoha järele eksisteeris. Kostja on antud juhul korraldanud äriühingus töö alles jäänud ametikohtade varal ning seega on ära hoitud kulud, mis kaasneksid pearaamatupidaja koha täitmisega. Pearaamatupidaja kohusetäitjale maksti lisaülesannete täitmise eest mitmeid kordi väiksemat lisatasu võrreldes pearaamatupidaja ametikohaga seotud kuludega, kõnealuse asjaolu tõendamiseks on esitatud TSD lisa 1 väljavõte, millest nähtuvad äriühingus töötanud raamatupidajatele tehtud väljamaksed (vt tl 63-74). Kohus nõustub kostja seisukohaga ja leiab, et on põhjendatud ning tõendatud, et pearaamatupidaja ametikohaga seotud kulusid on pearaamatupidaja palga võrra kokku hoitud (peale seadusest tulenevate koondamishüvitiste maksmist), mistõttu võib pidada juhatuse liikme tegevust ÄS § 306 lg 2 alusel majanduslikult kõige otstarbekamaks. Kostja seisukohta tõendavad kohtu arvates ka hageja enda hilisem tegutsemine, kuna kuni seni ajani (asja menetlemise lõpuni antud kohtus), ei ole hageja palganud uut pearaamatupidajat, vaid on oma äriühingu ja tema lähikondsete vaheliselt need ülesanded täitnud. Kohus ei pea usutavaks hageja seisukohta, et pearaamatupidaja leidmine on sel määral keeruline ja usalduslikku vahekorda nõudev suhe, et enam kui kahe aasta jooksul ei ole seda võimalik täita. Ka ei ole hageja kutsunud tagasi tööle eelmist pearaamatupidajat, kes sellise usalduse osaliseks eelduslikult ju oli. Menetluskulud
§ 173
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.
§ 162lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks 6
(7)Tsiviilasi nr 2-07-28070 otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamata jätmisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses hageja kanda.
§ 174
lg 1 kohaselt on menetlusosalisel õigus nõuda asja lahendanud Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajalt menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Hannes Olev Kohtunik 7
(7)