← Eesti

2-08-82190/13

Obsah (5)§ 28§ 130§ 29§ 23§ 150

2-08-82190 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Hannes Olev Määruse tegemise aeg ja koht 12. juuni 2009 Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-08-82190 Tsiviilasi EOÜ ava

§ 28

lg 1 kohaselt teatab kohus prokurörile või politseile kriminaalmenetluse algatamise otsustamiseks. Terje Eipre palub määrata ajutise halduri töötasuks 27 405 krooni, millele lisandub sotsiaalmaks, samuti välja mõista ajutise halduri kulud summas 4 598 krooni (sisaldab käibemaksu). Ajutine haldur teeb ettepaneku lõpetada EOÜ pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Dokumentide hoidjaks palub määrata JT (isikukood XXX). Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (edaspidi

) § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus.

§ 130

lg 4 kohaselt, kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu

§ 29

lõikes 1 nimetatud alusel, likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. 4 2-08-82190

§ 23

lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi.

§ 23

lg 2 kohaselt kehtestab ajutise halduri tasu piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra justiitsminister. Justiitsministri

  1. detsembri
  2. a määruse nr 71 „Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra“ (edaspidi Korra) § 2 lg 6 kohaselt on ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär 1 500 (üks tuhat viissada) krooni. Korra § 2 lg 8 järgi võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja mõista riigi vahenditest, kui võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetlus lõpeb raugemisega pankrotti välja kuulutamata, kusjuures tasu ja hüvitatavad kulud kokku ei või olla suuremad kui 6 700 Eesti krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, v. a sotsiaalmaks).

§ 150

lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Sotsiaalmaksuseaduse (edaspidi SMS) § 2 lg 1 p 9 kohaselt makstakse sotsiaalmaksu seaduse või muu õigusakti alusel töö tegemise eest makstavatelt tasudelt. SMS § 7 lg 1 kohaselt on sotsiaalmaksu määr 33 protsenti maksustatavalt summalt. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 46 lg 1 kohaselt likvideeritud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Võlgnikul on vara hinnanguliselt 32 017.74 krooni väärtuses ja kohustusi vähemalt 5 460 822 krooni ulatuses. Võlgniku äritegevus on lõppenud ja nõuete rahuldamiseks ei ole võlgnikul vara. Kohus leiab, et EOÜ pankrotimenetlus tuleb lõpetada seoses raugemisega

§ 29lg 1 ja 2 alusel, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks.

EOÜ tuleb likvideerida äriregistrist kahe kuu jooksul pärast määruse jõustumist.

§ 28

lg 2 alusel kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 180 lg 5¹ kohaselt kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. ÄS § 183 järgi juhatus korraldab osaühingu raamatupidamist. Raamatupidamise seaduse § 12 lg 1 kohaselt peab raamatupidamiskohustuslane raamatupidamise algdokumente säilitama seitse aastat, alates selle majandusaasta lõpust, mil algdokument raamatupidamises kajastati. ÄS § 176 sätestab, et kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui osakapitali minimaalne suurus, peavad osanikud võtma tarvitusele abinõud netovara suurendamiseks või osaühingu lõpetamise, ühinemise, jagunemise, ümberkujundamise või pankrotiavalduse esitamise. Äriregisti andmebaasis oleva 31.12.2007 seisuga koostatud bilansi kohaselt oli 2007. majandusaasta kahjumiks 864 302 krooni, millele lisandus eelmise majandusaasta kahjum 52 527 krooni. Kokku oli omakapital 31.12.2007 seisuga -876 829 krooni. Vastavalt ajutise halduri aruandele lõpetati majandustegevus oktoobris 2008. Juhatuse liige esitas pankrotiavalduse alles 17.12.2008. Kohus leiab, et juhatuse liige peab olema teadlik temale 5 2-08-82190 seadusega pandud kohustustest ning ei saa tugineda seaduse mittetundmisele. Seega on EOÜ nii endiste juhatuse liikmete kui ka praeguse juhatuse liikme tegevuses raske juhtimisvea tunnused, mis tuleb vastavalt

§ 28lg 2 määruses eraldi ära märkida.

Terje Eipre on kohtule 03.03.2009 esitanud EOÜ ajutise pankrotihalduri töö aruande, millest nähtub, et ta on oma ülesannete täitmiseks kulutanud kokku 18,27 tundi (tunnitasuga 1 500 krooni), s.h: võlgnikuga seotud isikutega suhtlemine, päringute koostamine ja saatmine; andmete õiguslik analüüs; ajutise halduri aruande koostamine ja täiendamine, lisade paljundamine; kohtuistungitel viibimine. Terje Eipre palub välja mõista ajutise halduri tasu 27 405 krooni, millele lisandub sotsiaalmaks, samuti välja mõista ajutise halduri kulud summas 3 897 krooni (s.h büroo-, side- ja postikulud), koos käibemaksuga kulude summa 4 598 krooni. Võlgniku seadusliku esindaja juhatuse liikme JT ’i volitusel (17.12.2008 volikiri) võlgniku osaniku esindaja Gert Kuusküll oma kirjalikus vastuses ajutise halduri järeldustele ajutise halduri aruandes on ajutise halduri tasu väljamõistmisega EOÜ nõustunud. Kohus leiab, et taotletav tasu on mõistlik ja vastab halduri poolt tehtud tööle ja halduri kvalifikatsioonile. Kohus leiab, et ajutise halduri poolt taotletav tasu on mõistlik ja vastab halduri poolt tehtud tööle ja kvalifikatsioonile ning et ajutise halduri tasu summas 27 405 krooni tuleb võlgnikult välja mõista. Ajutise halduri tasule lisandub summalt 27 405 krooni maksmisele kuuluv sotsiaalmaks 11 681 krooni. Sotsiaalmaksu tasub isik, kelle arvelt on ajutise halduri tasu välja mõistetud. Ajutise halduri tasust kuulub kinnipidamisele tulumaks. Kohus leiab, et ajutise halduri kulude nõuet summas 4 598 (neli tuhat viissada üheksakümmend kaheksa) krooni (sisaldab käibemaksu) tuleb tunnustada ning kulud tuleb Kohtute Raamatupidamiskeskusel maksta välja Advokaadibüroo Eipre & Partnerid arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXX Swedbank AS’is riigi arvelt. Kohus leiab, et ajutise halduri ettepanek määrata dokumentide hoidjaks JT (isikukood XXX), ei ole otstarbekas, kuna kogu EOÜ pankrotimenetluse kestel ei ole ajutisel halduril ega kohtul õnnestunud JT ’iga kontakti saada. EOÜ dokumentatsioon tuleb anda hoiule EOÜ(registrikood XXX) osaniku, osaühingu Likvideerija juhatuse liikmele G Kuusküll’ile, isikukood XXX). Hannes Olev Kohtunik 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.