KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtukoosseis Eesistuja Imbi Sidok, liikmed Ande Tänav ja Tiit Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht 04.09.2009, Tallinn Tsiviilasja number 2-08-61340 Tsiviilasi L. K. hagi M. K. vastu abielu lahutamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 03.04.2009 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik M. K. apellatsioonkaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Apellant M. K. (isikukood XXXXXXX, elukoht XXXX XXX XX ) Vastustaja L. K. (isikukood XXXXXX, elukoht XXXXX XXX XX X) Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON:
- Harju Maakohtu 03.04.2009 otsus L. K. hagis M. K. vastu abielu lahutamiseks tühistada menetluskulude jaotuse osas. Tühistatud osas teha uus otsus, millega jätta kummagi poole menetluskulud tema enda kanda.
- Lugeda kehtivaks otsuse resolutsioon järgmises sõnastuses: 1) Lahutada L. K. (isikukood XXXXXXXX) ja M. K. (isikukood XXXXXXXX) abielu, milline registreeriti 23.07.1993 Luteri vaimuliku poolt reg/nr-i all 30608 Ontarios Kanadas; 2) Menetluskulud jätta kummagi poole enda kanda.
- Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
- Kõik menetluskulud jätta kummagi poole enda kanda.
- Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Selgitused: Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise 2 esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Riigikohtus võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
- 24.09.2008 esitas L. K. (edaspidi hageja, vastustaja) hagi Harju Maakohtusse M. K. (edaspidi kostja, apellant) vastu abielu lahutamiseks.
- Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte abielu 23.07.1993 Kanadas. Pooled elasid koos kuni 2004.aasta juulikuuni nende ühises elukohas Kanadas, Torontos, kuid seejärel kolisid tagasi Eestisse ning asusid elama eraldi elukohtadesse. Peale 2004.aasta juulikuud pooled küll aeg-ajalt suhtlesid omavahel, kuid ühise perena kooselu puudus.
- 09.11.2006 sündis neil ühine tütar K. M. K.. Kostja kolis üksnes lapse esimeseks elukuuks elama hageja elukohta, kuid seejärel jättis ta hageja üksinda last kasvatama ning elas edasi koos oma emaga Vääna-Jõesuus.
- Hageja on ka varem korduvalt kostjaga rääkinud lahutusest, kuid kostja ei ole olnud nõus perekonnaseisuametis lahutama. Viimati tegi hageja kostjale konkreetse ettepaneku abielu lahutamiseks 2008 juulikuus, mil poolte omavahelised suhted olid kostja agressiivse ja ebaadekvaatse käitumise tagajärjel muutunud eriti halvaks ning hageja tasus ka riigilõivu abielulahutuse akti koostamise eest, kuid kostja ei nõustunud perekonnaseisuasutuses siiski lahutama.
- Käesoleval ajal on Harju Maakohtu menetluses tsiviilasjas nr 2-08-6873 hageja avaldus vanema õiguste määramiseks lapse suhtes, millisega taotleb vanema õiguste äravõtmist kostjalt seoses kostja äärmiselt vastutustundetu käitumisega ning vanema õiguste kuritarvitamisega – kostja on lapse kahel korral vägivallaga röövinud, põhjustades sellise käitumisega lapsele lastepsühhiaatri poolt diagnoositud psühhotrauma, jätnud hagejale avaldamata lapse asukoha ning käesolevaks ajaks on kostja toime pannud mitmeid kuritegusid.
- Kujunenud olukorras ei ole enam võimalik hageja ja kostja abieluliste suhete jätkumine. Faktiliselt elavad pooled eraldi elukohtades juba üle 4 aasta ja neil puudub peale nende ühise lapse igasugune huvi ning vajadus omavahel suhelda. Puudub vähimgi võimalus, et pooltevahelised suhted võiksid paraneda. Kostja vastuväited
- Kostja ei tunnista hageja nõuet lahutada abielu kohtus, vaid on nõus abielu lahutama perekonnaseisuametis. Selgituste kohaselt väljendas hageja 2008.aasta suvel ühel korral üldsõnaliselt soovi nende abielu lahutada. Kostja oli seoses kiireloomuliste asjatoimetustega Harju Maakohtus seisukohal, et abielu lahutamise vormistamisega võiks oodata. Kostjale jäi mulje, et hageja nõustus sellega. Peale viimast vestlust ei 3 ole sel teemal juttu olnud. Seega väide hageja korduvast pöördumisest kostja poole sooviga abielu lahutada, ei vasta tõele.
- Kostja vaidles vastu hageja menetluskulude hüvitamise taotlusele. Kostja keeldus perekonnaseisuametis abielulahutuse avaldusele allkirja andmast põhjusel, et pooltel on lapse osas vaidlus. See, et perekonnaseisuameti ametnik ütles, et klausel last puudutava vaidluse osas on formaalsus, ei olnud kostja jaoks mingi põhjendus. Tal puudus võimalus ka oma advokaadilt nõu küsida ning perekonnaseisuameti ametnik ei olnud pädev kostjale selgitusi andma. Esimese astme kohtu otsus
- 26.02.2009 otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi ja lahutas poolte abielu ning jättis menetluskulud kostja kanda, võttes aluseks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg-s 1 sätestatut, mille kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Apellatsioonkaebus
- Kostja palub tühistada Harju Maakohtu otsuse menetluskulude jagamise osas ning teha uue otsuse, millega jätta menetluskulud vastustaja kanda.
- Kaebuse põhjenduste kohaselt esitas hageja 24.09.2008 hagi maakohtusse abielu lahutamiseks. Varasemalt ei olnud hageja konkreetset ettepanekut abielu lahutamiseks perekonnaseisuametis teinud. Pärast hagiavalduse esitamist kinnitas apellant oma valmisolekut lahutada abielu ning pooled kohtusid sel eesmärgil perekonnaseisuametis. Selgus, et abielu lahutamise avaldus sisaldab klauslit, et pooltel ei ole lapsesse, ühisvara jagamisse või elatise väljamõistmisse puutuvaid vaidlusi ning et valeandmete esitamine on karistatav kriminaalkorras. Väide, et pooltel lapsesse puutuvaid vaidlusi ei ole, ei vasta aga tõele, kuna Harju Maakohtu menetluses on alates
- aasta veebruarist hageja avaldus apellandilt vanemlike õiguste äravõtmiseks ning lapse elukoha määramiseks ja apellandi avaldus lapse elukoha määramiseks. Seetõttu ei saanud apellant avaldust perekonnaseisuametis allkirjastada. Apellant kinnitas L. K., et on nõus abielu lahutama perekonnaseisuametis niipea, kui lapsesse puutuv vaidlus on lõppenud.
- Kuna apellant ei saanud seadust järgides teisiti käituda, kui ta seda tegi ning TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise, tuleb maakohtu otsust menetluskulude osas muuta. Vastustaja seisukoht
- Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
- Kolleegium, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja muude materjalidega, leiab, et maakohus on menetluskulude jaotamisel rikkunud menetlusõiguse norme, mistõttu tuleb otsus selles osas tühistada. Ringkonnakohus saab tühistatud osas teha uue otsuse asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata. Seejuures on kaebus osaliselt põhjendatud, sest kolleegium ei nõustu apellandi taotlusega jätta menetluskulud hageja kanda.
- Maakohus on menetluskulude jaotamisel lähtunud TsMS § 162 lg-st
- Tegemist on hagimenetluses kulude jaotamise üldnormiga. Samas on seadusandja pidanud 4 vajalikud üldisest põhimõttest erinevalt reguleerida menetluskulude jaotuse hagilises perekonnaasjas, seega siis ka abielu lahutamise asjas. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Sama sätte lg 2 annab võimaluse sellest põhimõttest kõrvale kalduda juhul, kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemääraselt ühe abikaasa olulisi vajadusi.
- Kolleegium on seisukohal, et käesolevas asjas ei ole tuvastamist leidnud asjaolud, millised annaksid põhjendatud aluse jagada menetluskulusid erinevalt § 164 lg-s 1 sätestatust. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et mõlemad pooled olid seisukohal, et abielu jätkamine nende vahel on võimatu, samas aga ei suudetud lahutust perekonnaseisuametis vormistada. Seega eelduslikult oli toimunud kohtumenetlus ja langetatud otsus mõlema poole huvides.
- TsMS § 164 lg-st 1 lähtuvalt tuleb ka apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta kummagi poole enda kanda, arvestades lisaks asjaolu, et kaebus oli osaliselt põhjendatud. Tiit Kollom Ande Tänav Imbi Sidok