) § 62 lg 3 ja lg 4 nõuetega, mistõttu tuleb Konkurentsiametil teha AS-le Fortum Elekter ettekirjutus kohustusega lõpetada tegevus, mis on suunatud AS Morrison Invest teeninduspiirkonnas, s.o. Heldri elamurajoonis Haabneemes Viimsi vallas Harjumaal jaotusvõrgu väljaehitamisele ning AS Morrison Invest teeninduspiirkonnas paiknevate tarbijate lülitamisele AS Fortum Elekter jaotusvõrku. 3.Konkurentsiamet jättis 20.11.2008a. otsusega nr 16-TK/
AS Morrison Invest kaebuse rahuldamata ( tl 7-13). Otsuse kohaselt ei leidnud tuvastamist, et AS Fortum Elekter oleks seoses Haabneeme alevikus Viimsi vallas Harjumaal paiknevate kinnistute Heldri tee 1 ja Hundi tee 26 võrguühenduse väljaehitamisega oma jaotusvõrguga asunud omaalgatuslikult laiendama oma teeninduspiirkonda Viimsi vallas Harjumaal AS Morrison Invest teeninduspiirkonna arvel ja alustanud jaotusvõrgu rajamist nii, et sellega kaasnevalt laieneks tema faktiline teeninduspiirkond maa-alale, mis on määratletud teeninduspiirkonnaks AS-le Morrison Invest. Konkurentsiamet leidis muu hulgas, et kaebuses esitatud väited oleksid osutunud tõeseks siis, kui muude asjaolude hulgas oleks kinnitust leidnud, et AS-i Danite Elekter poolt ehitatav kaabelliin on ettenähtud Fortum Elekter AS-le elektrienergia edastamiseks tarbija liitumispunktini, s.t. kui kaabelliin oleks funktsioonist tulenevalt hinnatav võrguna
Konkurentsiamet tegi otsuse leheküljel 2 nimetatud tõendeid uurides kindlaks, et Heldri tee 1 ja Hundi tee 26 kinnistute elektrienergia tarbimiseks ettenähtud kaabelliini ühendamiseks enda võrku ei ole Fortum Elekter AS rajanud võrku nii, et sellega laieneks viimase faktiline teeninduspiirkond maa-alale, mis tegevusloa kohaselt on määratud AS Morrison Invest teeninduspiirkonnana. Ka on otsuse kohaselt kontrollimisel leidnud tuvastamist, et Fortum Elekter AS ei ole tellinud AS-ilt Danite Elekter elektripaigaldustöid AS Morrison Invest teeninduspiirkonnas ning ühtegi Fortum Elekter AS-le kuuluvat ja tarbijale elektrienergia edastamiseks ettenähtud elektripaigaldist (võrku) AS Morrison Invest teeninduspiirkonnas ei asunud. Heldri tee 1 ja Hundi tee 26 kinnistute omanikele kuuluvad kaabelliinid, mida ehitas AS Danite Elekter, olid
p. 9 mõttes elektrienergia tarbimiseks ettenähtud elektripaigaldised, mille ühenduskoht Fortum Elekter AS võrguga oli Fortum Elekter AS teeninduspiirkonnas asuvas liitumispunktis, kus toimus võrguteenuse osutamine eelnimetatud tarbijatele. Fortum Elekter AS tegevus Heldri tee 1 ja Hundi tee 26 kinnistutega võrguühenduse loomisel vastas
nõuetele. Puudus õiguslik alus Fortum Elekter AS-le ettekirjutuse tegemiseks. 4. AS Morrison Invest esitas Konkurentsiameti 20.11.2008a. otsusele 29.12.2008.a. kaebuse Tallinna Halduskohtule. nr 16-TK/
2 II KAEBUSE MOTIIVID JA NÕUDED 5.Kohtule esitatud kaebuses( tl 1-6) taotleb AS Morrison Invest Konkurentsiameti otsuse tühistamist ja Konkurentsiameti kohustamist ettekirjutuse tegemiseks AS-i Fortum Elekter suhtes, millega kohustada AS-i Fortum Elekter lõpetama võrguteenuse osutamine AS-i Morrison Invest teeninduspiirkonnas ning ühendama lahti AS-le Fortum Elekter kuuluvast jaotusvõrgust elektripaigaldised, mis paiknevad Heldri tee 1 ja Hundi tee 26 Haabneemes, Viimsi vallas Harjumaal. 6. Kaebuse esitaja leiab, et Konkurentsiameti järeldused on ebaõiged. AS Fortum Elekter tegevuses esinevad
rikkumised, mistõttu Konkurentsiametil tulnuks AS Fortum Elekter ebaseadusliku tegevuse lõpetamiseks võtta tarvitusele vastavad meetmed.AS Fortum Eleketer tegevus on olnud suunatud oma teeninduspiirkonna õigusvastasele laiendamisele ning tal puudus üldse õigus Heldri tee 1 ja Hundi tee 26 asuvate elektripaigaldiste ühendamiseks oma elektrivõrguga tulenevalt
lg 1 p 1, seega tema tegevus kaebuse esitaja teeninduspiirkonnas on seadusevastane. 7.
lg 3 sätestab, et ühel võrguettevõtjal võib olla üks teeninduspiirkond ja sama paragrahvi 1.lõike kohaselt on teeninduspiirkonnaks tegevusloa andmise otsuses ettenähtud maa-ala. Konkurentsiamet on tuvastanud, et Heldri tee1 ja Hundi tee 26 kinnistud paiknevad AS Morrison Invest teeninduspiirkonnas ja tuvastatud on ka , et AS Fortum Elekter on vastu võtnud kinnistuomanike taotlused elektrivõrguga liitumiseks ja on need rahuldanud.Ka on tuvastatud, et AS Fortum Elekter poolt on elektrivõrk välja ehitatud selliselt, et oleks võimalik liitumispunkti paiknemine väljaspool AS Morrison Invest teeninduspiirkonda, samas AS Fortum Eleker elektrivõrguga liidetud elektripaigaldis paikneb kaebuse esitaja teeninduspiirkonnas.Et tekitada näiline kooskõla
lg 3 nõuetega, on liitumispunkt viidud AS Fortum Elekter teeninduspiirkonda ja lepitud tarbijatega kokku, et liitumispunktist edasi ehitavad liini kuni peakilbini välja tarbijad ise. Kaebuse väitel on selline käsitlus teeninduspiirkonna tähendusest vastuolus seaduse mõttega. 8.
sätestatud teeninduspiirkonna tähenduse määratlemisel tuleb lähtuda eesmärgist, mida seadusandja on vastava regulatsiooniga soovinud kehtestada.Teeninduspiirkond annab võrguettevõtjale ühest küljest õiguse võrguteenuse osutamiseks võrgupiirkonnas, teisest küljest seab aga kohustuse sellise teenuse osutamiseks. Võrguettevõtjale iseloomulikke tegevusi saab viimane planeerida tema teeninduspiirkonnas paiknevate potentsiaalsete tarbijate hulgast lähtudes ning planeerimise eelduseks on teeninduspiirkonnas võrguteenuse osutamise ainuõiguse olemasolu, mis on sätestatud
Viidatud sättteist tulenevalt teeninduspiirkondade kattumine lubatud ei ole, ent käesoleval juhul ei ole Konkurentsiamet lugenud teeninduspiirkondade kattumiseks olukorda, kus AS Fortum Elekter müüb elektrienergiat ja osutab võrguteenust tarbijale, kes asub AS Morrion Invest teeninduspiirkonnas, kuid formaalselt on liitumispunkt AS Fortum Elekter teeninduspiirkonnas. Kaebuse esitaja leiab,et Konkurentsiameti toetatud loogika puhul kaotab
lg 3 ja 4 oma sisulise tähenduse ja luuakse eeldused võrguettevõtjate tegevuseks teeninduspiirkondade laiendamisel. 9.Kaebuse väitel tuleb lugeda teeninduspiirkonna määratlemisel oluliseks tarbija elektripaigaldise asukoht.
lg 1 p 1 tulenevalt ühendab võrguettevõtja liitumispunktis võrguga tema teeninduspiirkonnas asuva elektripaigaldise.
lg 9 annab elektripaigaldise mõiste ning eeltoodud sätteist tulenevalt ei oma tähendust see, millises teeninduspiirkonnas asub liitumispunkt, kus võrguettevõtja võiks
lg 1 p 3 kohaselt 3 võrguteenust osutada, vaid võrguettevõtjal on üldse õigus oma elektrivõrguga ühendada vaid sellist elektripaigaldist, mis asub tema tegevuspiirkonnas. Kaebuse väitel on
lg 1 p 1 sõnastusest tulenevalt ilmne, et seal on kõne all tarbijale kuuluv elektripaigaldis. Seega võrguettevõtja poolt tarbija ühendamiseks oma elektrivõrguga on vajalik et ühendatav elektripaigaldis oleks tema teeninduspiirkonnas ja oleks nõuetekohane. Antud juhul paiknesid elektripaigaldised kaebuse esitaja teeninduspiirkonnas ning AS-l Fortum Elekter puudus nende liitmiseks oma elektrivõrguga õigus.
lg 1 p-ga 3, mistõttu puudub õiguslik alus kaebaja poolt taotletud ettekirjutuse tegemiseks Fortum Elekter AS-le. 13.
p 9 tulenevast elektripaigaldise mõistest; § 3 p 29 avatud võrgu mõistest; § 3 p 15 avatud liitumispunkti mõistest; § 65 lg 1 p 3, mille kohaselt võrguettevõtja võimaldab kasutada võrguühendust liitumispunktis; § 65, mille kohaselt võrguettevõtjal on kohustus osutada tarbijale võrguteenuseid oma teeninduspiirkonnas; § 62 lg 1 ja lg 3, mille kohaselt võrguettevõtjal on üks teeninduspiirkond, mis võib koosneda ühest või mitmest geograafiliste koordinaatidega piiritletud maa-alast; § 62 lg 4, mille kohaselt teeninduspiirkonnad ei või kattuda ning § 60 lg 1, mille kohaselt võrguettevõtja teeninduspiirkonnas võib võrguteenuseid osutada üksnes see võrguettevõtja ise ,järeldub, et juhul, kui liitumispunkt asub ühe võrguettevõtja teeninduspiirkonnas ja tarbija ise teise võrguettevõtja teeninduspiirkonnas, on võrguteenust vastavalt
lõikele 1 õigustatud osutama see võrguettevõtja, kelle teeninduspiirkonnas asub liitumispunkt, sest võrguteenuse osutamine toimub liitumispunktis, s.o. turuosalise elektripaigaldise täpselt määratletud ühenduskohas võrguettevõtja võrguga (
Seda seisukohta kinnitab kohtupraktika sarnases asjas (Tallinna Ringkonnakohtu otsus 8.05.2007a. haldusasjas nr 3-06-1330, jõustunud 10.09.2007a. Riigikohtu määrusega kassatsioonkaebuse menetlusse mittevõtmise kohta). 14.
ei sätesta tarbija kohustust kasutada üksnes selle võrguettevõtja teenuseid, kelle teeninduspiirkonnas ta asub. Seega oli AS Morrison Invest tegevuspiirkonnas asuvate kinnistute Heldri tee 1 ja Hundi tee 26 omanikel õigus taotleda liitumist nende kinnistute vastas asuvat tegevuspiirkonda omava Fortum Elekter AS võrguga sest
-ist ei tulene, et võrguteenuse osutamine oleks seatud sõltuvusse tarbija asukohast. 4 15. 15.03.2007a. kirjaga nr 3-13/196 andis Energiaturu Inspektsioon Fortum Elekter AS-le selgituse seonduvalt kinnistu Heldri tee 1 liitumisega, teatades, et võrguteenuse osutamisel ei ole oluline mitte tarbija asukoht (aadress), vaid liitumispunkti asukoht, kus toimub
3 kohaselt võrguteenuse osutamine. Lisaks eelnevale pidas Energiaturu Inspektsioon selgituses oluliseks seda, kuidas võrguettevõtja ja tarbija on määratlenud elektrilise ühenduse võrgu ja tarbija elektripaigaldise vahel. Vabariigi Valitsuse 26.06.2003a. määrusega nr 184 kehtestatud võrgueeskirja (edaspidi Võrgueeskiri) § 33 lg 4 p. 1 kohaselt määratakse liitumispunkti asukoht kindlaks tarbija ja võrguettevõtja vahel sõlmitava liitumislepinguga. Võrgueeskirja § 32 lg 1 p. 1 kohaselt esitas Fortum Elekter AS saadud taotluste järel liitumispakkumised „Elektrivarustuse tehnilistes tingimustes liitumiseks“ (lisad vastavalt 7 ja 8). Väljastatud tingimuste kohaselt oli toide (elektrienergiaga varustamine) ettenähtud FE-le kuuluvast „Sookalda“ alajaama fiider F-1 rajatavast 0,4 kW kaablivõrgu transiitkilbist JK-1. FE pidi kaablivõrgu transiitkilbi JK-1 asendama ja paigaldama selle kõrvale liitumiskilbi LK 2-1. Kõik eelnimetatud Fortum Elekter AS-le kuuluvad ja temale määratud teeninduspiirkonnas asuvad elektripaigaldised on võrk
p. 29 tähenduses, sest on ettenähtud elektrienergia edastamiseks tarbijale liitumispunktis. Liitumispunkt (
tarbijate elektripaigaldiste ühenduskoht Fortum Elekter AS võrguga, oli ettenähtud liitumiskilbis LK 2-1 tarbija kaabli otstel. Kaabelliini liitumiskilbist LK 2-1 oma peakilpi pidi ehitama tarbija ise, kes kasutaski selleks AS-i Danite Elekter teenuseid. Liitumislepingud nr 103/07-15.08.2007 (lisa nr 9) ja nr 93/08-30.09.2008 (lisa nr 10) tõendavad, et kinnistute Heldri tee 1 ja Hundi tee 26 omanikud tarbijatena on kokkuleppinud võrguettevõtja FE-ga selles, et võrguteenuse osutamine toimub liitumispunktis „Sookalda“ alajaama 0,4 kW elektrivõrgu transiitkilbi JK-1 juures asuvas liitumiskilbis LK 2-1 tarbija toitekaabli klemmidel. 16. Lisaks tehnilistes tingimustes ja liitumislepingutes antud liitumispunkti asukoha sõnalisele kirjeldusele, kinnitab liitumispunkti asukohta Fortum Elekter AS teeninduspiirkonnas joonis nr 1 (tl 53), esitatud KA-le 17.10.2008a. koos FE seletuskirjaga. Joonisel nr 1 on märgitud katkendliku punase joonega tarbijate elektripaigaldiste (kaabelliinide) orienteeruvad asukohad, sinise joonega on märgitud FE-le kuuluvad transiitkilbi (joonisel nr1 tähistatud Transiitkilp TRK 1), liitumiskilbi LK-2-1 ja 0,4 kW võrgu asukohad FE teeninduspiirkonnas. Nähtuvalt eeltoodust on Fortum Elekter AS nii kinnistu Heldri tee 1, kui ka kinnistu Hundi tee 26 elektripaigaldiste ühendused oma jaotusvõrguga ette näinud ja ka teostanud liitumispunktis (joonisel nr 1 märgitud tähisega Liitumiskilp LK 1), mille asukoht on Fortum Elekter AS teeninduspiirkonnas, mis
3 mõttes tähendab, et võrguteenuse osutamine eelnimetatud kinnistutele toimub FE teeninduspiirkonnas, mitte MI teeninduspiirkonnas.
lg 1 p 1 on üks
lõike 1 alapunktides 1 kuni 4 ettenähtud võrguteenustest, ega välista võrguettevõtjal võrguteenuse osutamist sellele tarbijale, kelle elektripaigaldis asub teise võrguettevõtja teeninduspiirkonnas, nagu antud juhul.
, mis sätestab need võrguteenused, mida võrguettevõtja oma teeninduspiirkonnas tarbijale, tootjale, liinivaldajale või teisele võrguettevõtjale osutab.
lg 1 ei räägi mitte teeninduspiirkonnas asuvale turuosalisele võrguteenuse osutamisest, vaid turuosalisele võrguteenuse osutamisest oma teeninduspiirkonnas.
lg 1 p 3 ja p 4 nähtub, et võrguteenuse osutamine toimub liitumispunktis, liitumispunktini või alates liitumispunktist.
p 15 kohaselt on liitumispunkt turuosalise elektripaigaldise täpselt määratletud ühenduskoht võrguga. Järelikult osutab võrguteenust see jaotusvõrguettevõtja, kelle teeninduspiirkonnas asub turuosalise elektripaigaldise ühenduskoht võrguga. Heldri tee 1 ja Hundi tee 2 kinnistute liitumispunkt Fortum Elekter AS võrguga asub Fortum Elekter AS teeninduspiirkonnas, mistõttu on Fortum Elekter AS õiguspäraselt sõlminud Heldri tee 1 ja Hundi tee 2 kinnistute omanikega liitumislepingud. 20.Lisaks märgib Fortum Elekter AS , et oma käesolevat vaidlust puudutavas tegevuses (st Viimsi vallas aadressil Heldri tee 1 ja Hundi tee 26 asuvate kinnistute omanikele liitumistingimuste väljastamisel ning liitumislepingu sõlmimisel) on ta lähtunud Konkurentsiameti (tollase Energiaturu Inspektsiooni) 15.03.2007 esitatud kirjalikust nõudest Energiaturu Inspektsiooni 15.03.2007 kirjaga nr 3-13/196 teatati kolmandale isikule, et Fortum Elekter AS-il puudub alus keelduda väljastamast Heldri tee 1 kinnistu liitumistaotluse kohta liitumispakkumist ning kohustas Fortum Elekter AS-i väljastama liitumispakkumise hiljemalt 05.04.2007. Sealjuures selgitati, et võrguteenuse osutamisel ei ole oluline mitte tarbija asukoht (aadress), vaid liitumispunkti asukoht, kus
Konkurentsiamet leidis nimetatud kirjas, et “kui liitumispunkt asub ühe võrguettevõtja teeninduspiirkonnas ja tarbija ise teise võrguettevõtja teeninduspiirkonnas, on võrguteenust vastavalt
lg 1 õigustatud osutama see võrguettevõtja, kelle teeninduspiirkonnas asub liitumispunkt, sest võrguteenuse osutamine toimub liitumispunktis”. Seetõttu leiab kolmas isik, et nimetatud kirjalikku nõuet ning senist kohtupraktikat arvestades ei saaks Fortum Elekter AS-ile tema käitumist ette heita isegi juhul, kui kohus peaks asuma seisukohale, et Konkurentsiameti vaidlustatud otsus on elektrituruseaduse regulatsiooniga vastuolus. V KOHTU PÕHJENDUSED 21. Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ja hinnanud asjas esitatud tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Oma seisukoha põhjenduseks tugineb kohus alljärgnevale. 6 22.Menetlusosaliste vahel puudub vaidlus selles, et
lg 1 tulenevalt on Konkurentsiamet riikliku järelvalve teostajaks elektrituruseaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide täitmise, sealhulgas elektrituru toimimise ja turuosaliste tegevuse üle ning et riiklikku järelevalvet teostab Konkurentsiamet elektrituruseaduses ja muudes õigusaktides sätestatud korras. Vaidlus puudub ka selles, et
lg 1 kohaselt turuosalise tegevuse või tegevusetuse peale, mis on vastuolus elektrituruseaduse või selle alusel kehtestatud õigusaktiga, võib teine turuosaline esitada kirjaliku kaebuse Konkurentsiametile ning et
lg 1 tulenevalt on Konkurentsiameti ülesandeks muu hulgas lahendada turuosaliste vahelisi vaidlusi
sätestatud korras ( p 11), kontrollida, kas turuosalised järgivad
ja selle alusel kehtestatud õigusaktides ettenähtud nõudeid ja täidavad asjakohasid kohustusi ( p 13) ning vajaduse korral teha turuosalistele EITS ettenähtud juhtudel täitmiseks kohustuslikke ettekirjutusi.
lg 1 kohaselt teeb Konkurentsiamet turuosalistele ja teistele isikutele käesoleva seaduse ,selle alusel kehtestatud õigusakti või tegevusloa tingimuste rikkumise korral, samuti muudel käesolevas seaduses ettenähtud juhtudel kohustuslikke ettekirjutusi rikkumise lõpetamiseks, rikkumise tagajärgede kõrvaldamiseks või rikkumise heastamiseks või muude toimingute tegemiseks. Käesolevas haldusasjas vaidlustatud otsus on Konkurentsiameti poolt vastu võetud AS Morrison Invest poolt 30.09.2008 Fortum Elekter AS tegevuse peale esitatud kaebuse menetluse tulemusena.
lg 1 p 1 ja § 3 p 9 tuginevalt tehtud järeldus, mille kohaselt tuleb lugeda teeninduspiirkonna määratlemisel oluliseks tarbija elektripaigaldise asukoht , mistõttu võrguettevõtjal on üldse õigus oma elektrivõrguga ühendada vaid sellist elektripaigaldist, mis asub tema tegevuspiirkonnas ning kuna ühendatavad elektripaigaldised asuvad kaebuse esitaja teeninduspiirkonnas, puudus AS-l Fortum Elekter õigus nende liitmiseks oma elektrivõrguga. EITS § 3 avab seaduses kasutatud mõistete sisu ning viidatud paragrahvi p 9 kohaselt on elektripaigaldis elektrienergia tootmiseks, edastamiseks, muundamiseks, mõõtmiseks, müügiks või tarbimiseks kasutatavate seadmete, juhtide ja tarvikute paigaldatud talitluslik kogum. EITS § 65“Võrguteenuse osutamine“ asetseb EITS 2.jaos, mis on peakirjastatud „Võrguettevõtja kohustused“ ning näeb lõikes 1 ette erinevad võrguteenused, mida 7 võrguettevõtja oma teeninduspiirkonnas osutab ja mida tuleb mõista võrguettevõtja poolt oma teeninduspiirkonnas samas lõikes loetletud võrguteenuste osutamise kohustusena. Sealjuures on üheks selliseks võrguteenuseks lõike 1 punktis 1 nimetatud teenus , mille kohaselt võrguettevõtja ühendab asjakohase taotluse alusel liitumispunktis võrguga tema teeninduspiirkonnas asuva nõuetekohase elektripaigaldise ja sama lõike punktis 3 on nimetatud võrguteenus, mis seisneb selles, et võrguettevõtja võimaldab oma teeninduspiirkonnas kasutada võrguühendust liitumispunktis. Asjakohane on vastustaja ja kolmanda isiku poolt esiletoodud rõhuasetus
lg-s 1, mille kohaselt viidatud säte ei räägi mitte teeninduspiirkonnas asuvale turuosalisele võrguteenuse osutamisest, vaid turuosalisele võrguteenuse osutamisest oma teeninduspiirkonnas. Mis puutub EITS § 65 lg 1 punkti 1 sõnastusse , mille kohaselt võrguettevõtja ühendab liitumispunktis võrguga tema teeninduspiirkonnas asuva elektripaigaldise, siis tähendab see võrguettevõtja kohustust sellise teenuse osutamiseks oma teeninduspiirkonnas nõuetekohase elektripaigaldise ja sellekohase taotluse olemasolul, millest ta võib keelduda vaid EITS § 65 lg 3 nimetatud aluste esinemisel. Seega sarnaselt on EITS § 65 lg 1 p 1 nimetatud teenusega on oma teeninduspiirkonnas võrguettevõtja poolt osutatavaks üheks võrguteenuseks sama lõike teistes punktides nimetatud teenused ning § 65 lg 1 p 1 sätestatust ei tulene, et selles punktis on loetletud üldised tingimused , mis peavad olema p 3 ja p 4 nimetatud võrguteenuse osutamiseks täidetud. Lisaks vajab siinkohal märkimist, et
ei sätesta tarbija kohustust kasutada üksnes selle võrguettevõtja teenuseid, kelle teeninduspiirkonnas ta asub. Seega viidatud sätetest ei tulene, et teeninduspiirkonna määratlemisel on oluline tarbija elektripaigaldise asukoht. 25.Ülaltoodust tulenevalt on ekslik ka kaebuse väide, mille kohaselt kaebuse esitaja leiab, et kuna Fortum Elekter AS-l puudus õigus elektripaigaldiste liitmiseks oma elektrivõrguga, siis on ebaseaduslik ka mistahes muu võrguteenuse osutamine kaebuse esitaja teeninduspiirkonnas asuvale tarbijale. EITS § 60 lg 1 sätestab, et jaotusvõrguettevõtja tegevusloas nimetatud teeninduspiirkonnas võib võrku või liini ehitada ja/või võrguteenuseid osutada üksnes see jaotusvõrguettevõtja ise. EITS § 62 lg 1 kohaselt on jaotusvõrguettevõtja teeninduspiirkond talle tegevusloa andmise otsusega ettenähtud maa-ala, mis on kindlaks määratud lähtuvalt riigipiirist ja/või geograafilistest koordinaatidest. Sama paragrahvi lõikest 3 tuleneb, et ühel võrguettevõtjal on üks teeninduspiirkond, mis võib koosneda ühest või mitmest piiritletud maa-alast, lõige 4 aga sätestab, et jaotusvõrguettevõtjate teeninduspiirkonnad ei või kattuda. EITS § 65 sätestab võrguettevõtja kohustuse osutada tarbijale võrguteenuseid oma teeninduspiirkonnas .
lg 1 p 3 järgi võimaldab jaotusvõrguettevõtja kasutada võrguühendust liitumispunktis ning sama sätte p 4 järgi edastab jaotusvõrguettevõtja oma võrgus elektrienergiat liitumispunktini või alates liitumispunktist. EITS § 3 p 29 kohaselt on võrk elektripaigaldis või selle osa, mis on ette nähtud elektrienergia edastamiseks tarbija või tootja liitumispunktini.
p 15 kohaselt on liitumispunkt turuosalise elektripaigaldise täpselt määratletud ühenduskoht võrguga. Võrguühendus EITS § 3 p 32 kohaselt on elektriline ühendus võrgu ja muu elektripaigaldise vahel. Eeltoodud sätetest nähtub, et võrguteenuse osutamine toimub liitumispunktis, liitumispunktini või alates liitumispunktist, mistõttu võrguettevõtjal võrguteenuse osutamise õiguse kindlaksmääramisel omab tähendust liitumispunkti asukoht. Seega ei ole vastuolus EITS §-ga 60 olukord, kus võrguteenuse osutaja teeninduspiirkonnas asuvas liitumispunktis osutatakse võrguteenust teise võrguteenuse osutaja teeninduspiirkonnas asuvale tarbijale ning sellisele seisukohale on asutud ka kohtupraktikas (10.09.2007 jõustunud Tallinna Ringkonnakohtu 08.05.2007 otsus haldusasjas nr 3-06-1330). Konkurentsiamet on AS Morrison Invest kaebust lahendades kindlaks teinud ning vaidlus puudub selles, et AS-i Danite Elekter poolt ehitatav kaabelliin ei ole funktsioonist tulenevalt hinnatav võrguna
p. 29 mõttes ning ühtegi Fortum Elekter AS-le kuuluvat ja 8 tarbijale elektrienergia edastamiseks ettenähtud elektripaigaldist (võrku) AS Morrison Invest teeninduspiirkonnas ei asu ja kõnealuste kinnistute liitumispunkt , s.o. turuosalise elektripaigaldise täpselt määratletud ühenduskoht võrguettevõtja võrguga (
p. 15)asub ehk siis võrguteenuse osutamine toimub Fortum Elekter AS teeninduspiirkonnas. Kuna Heldri tee 1 ja Hundi tee 26 kinnistute omanikele kuuluvad kaabelliinid on
p. 9 mõttes elektrienergia tarbimiseks ettenähtud elektripaigaldised, mille ühenduskoht Fortum Elekter AS võrguga on Fortum Elekter AS teeninduspiirkonnas asuvas liitumispunktis, kus Fortum Elekter AS osutas neile tarbijatele võrguteenust, on Konkurentsiamet põhjendatult asunud seisukohale, et Fortum Elekter AS tegevus Heldri tee 1 ja Hundi tee 26 kinnistutega võrguühenduse loomisel vastas
nõuetele. 26.Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 58 sätestab, et haldusakti kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Eeltoodud sättest tulenevalt on haldusakti kehtetuks tunnistamine menetlusnormide rikkumise korral põhjendatud juhul, kui menetlusnormide rikkumised asjaolude väljaselgitamisel ja tõendite kogumisel võisid mõjutada haldusmenetluse lõpptulemusena tehtava otsuse õiguspärasust. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole Konkurentsiameti poolt AS Morrison Invest kaebuse menetlemisel leidnud aset HMS § 40 sätestatud ärakuulamisõiguse sellist rikkumist, mis võis viia ebaõige otsuseni. 27. Asjas esitatud dokumentaalsetest tõenditest nähtuvalt kontrollis Konkurentsiamet kaebuses esitatud andmeid ja nõudis sealjuures selgitust ja tõendeid Fortum Elekter AS-lt, kelle tegevuse peale oli kaebus esitatud. Seega oli kontrollimise objektiks ja otsus tehti Fortum Elekter AS-i tegevuse
sätestatu vastavuse või rikkumise kohta .Menetlusosalisi tuleb kohelda võrdselt ja seega on ka vastandlike huvidega menetlusosaliste puhul nagu käesoleval juhul, HMS-st tulenevalt neil ühesugused õigused olla menetlusse kaasatud, sealjuures olla ära kuulatud. Kaebuse väitel oli AS-le Morrison Invest Konkurentsiametile kaebuse esitamise ajal kättesaadav piiratud informatsioon, nii lähtus kaebuse esitaja kaebuse esitamisel eeldusest, et AS Fortum Elekter on kaabelliini ehitamisega liitumispunktini asunud välja ehitama jaotusvõrku kaebuse esitaja teeninduspiirkonnas ja seetõttu oleks ta soovinud esitada Konkurentsiameti poolt välja selgitatud asjaolusid arvestades seisukohad, mida ta on käesoleval ajal sunnitud esitama halduskohtumenetluses. Nähtuvalt kohtu ülaltoodud põhjendustest vaidlusaluse otsuse õiguspärasuse kohta ei ole kaebuse esitaja väited, mida ta soovis esitada Konkurentsiametile, ent esitas kohtumenetluses, ümber lükanud vaidlustatud otsuse järeldusi . Seega on kohtul põhjendatud järeldada, et kui kaebaja oleks saanud need esitada Konkurentsiametile , ei oleks see mõjutanud Konkurentsiametit vastu võtma teistsugust otsust kui on Konkurentsaiameti poolt tehtud käesoleval juhul, nimelt, et Fortum Elekter AS ei ole rikkunud
MS § 92 lg 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kolmas isik on esitanud kohtule menetluskulude väljamõistmiseks kohtukulude nimekirja ja kuludokumendid ( tl 93-95), taotledes 7 780 krooni väljamõistmist kantud õigusabi kulu eest. Kulude kandmine on tõendatud ja põhjendatud. Vastustaja menetluskulude nõuet ja kuludokumente esitanud ei ole. Lea Kuuse kohtunik 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.