3-09-531 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Ülle Polluks Otsuse tegemise aeg ja koht 22.04.2009 Jõhvi kohtumaja Haldusasja number 3-09-531 Haldusasi V.I kaebus Ida Politseiprefektuuri toimingu (kainenemisele paigutamine arestikambrisse) õigusvastasuse tuvastamiseks. Kohtuistungi toimumise aeg 15.04.2009 Jõhvi Kaebuse esitaja V.I Kohtuistungil osalenud isikud Ida Politseiprefektuuri esindaja T.P RESOLUTSIOON Tunnistada Ida Politseiprefektuuri 22.01.2009.a toiming, mis seisnes kaebaja kainenemisele toimetamises, õigusvastaseks. Menetluskulu jätta menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest, s.o 22.04.2009.a. ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED V.I esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub tunnistada Ida Politseiprefektuuri 22.01.2009.a toiming õigusvastaseks. Kaebaja läks koos sõpradega 21.01.2009.a kohvikusse, kuid ei märganud uksel silti, et see on kasiino. Esimesel korrusel on kohvik ja kasiino, teisel korrusel on piljardisaal. Kaebajale müüdi kohvikus jooke ja peale seda hakati nõudma dokumente, mis on tõendatud ka kohviku ja kasiino töötajate ütlustega. Turvatöötaja kutsus politsei ja politsei viis kaebuse esitaja kainenema. Kaebaja ei olnud agressiivne ega kellelegi ohtlik. Kaebuse esitaja leiab, et vastustaja peaks lähtuma politseiseaduse (edaspidi PolS) § 15² lg
- 3-09-531 22.01.2009.a kell 00.33 aadressil Tallinna 13a, Narva kasiino Gran Prix turvatöötaja poolt peeti kinni ja anti politseiametnikele üle V.I. Kinnipeetute üleandmise lehelt nähtub, et V.I keeldus ennast kasiinos registreerimast. Turvatöötaja palvele lahkuda kasiinost või registreerida ta keeldus. Politseiametnike poolt koostati V.I`le protokoll alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi või mõõteriista kasutamisel. Nimetatud protokollist nähtub, et kaebajal oli alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus 0,99 milligrammi. Alkoholijoobe tuvastamise protokollile keeldus V.I alla kirjutamast. Seejärel suunati kaebaja joobeastme määramiseks SA Narva Haiglasse, kus tuvastati keskmine alkoholijoove. 22.01.2009.a koostas Narva politseiosakonna konstaabel O.D kaebaja suhtes joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamise protokolli nr
- Vastavalt antud protokollile 22.01.2009.a kell 00.30, aadressil Tallinna mnt 13, kasiinos Grand Prix kaebaja alkoholijoobes karjus, rikkus avalikku korda ja oli iseendale ohtlik. Sama politseiametnik koostas kaebaja suhtes ka protokolli alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi või mõõteriista kasutamisel, viidates liiklusseaduse (edaspidi LS) § 20 lg 4, § 20¹ lg 2 ja Vabariigi Valitsuse 02.04.2001.a määrusele nr 120 §-le 4 (õigusnormid seotud mootorsõiduki joobes juhtimisega). Kaebaja märgib, et ta ei juhtinud joobnuna sõidukit. SA Narva Haigla arst koostas joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akti nr
- Vastavalt antud aktile oli kaebaja adekvaatses seisundis, kontrollis oma tegusid ja ei ohustanud kuidagi iseennast. Kaebaja pidas 21.01.2009.a õhtul sünnipäevapidu, kus tarbis õlut. Vaatamata arsti joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktile, toimetas konstaabel O.D kaebaja arestikambrisse kainenemisele, viidates väljamõeldud ohule iseenda jaoks. Politseiametnik võttis kaebaja arvates temalt põhjendamatult vabaduse, toimetades kaebaja Narva politseiosakonna arestikambrisse kainenema. Selle teoga rikkus Ida Politseiprefektuur kaebaja õigusi, kuna vabaduse võtmiseks puudus seaduslik alus ja vajadus. Kaebaja palub kohtul tuvastada Ida Politseiprefektuuri toimingu õigusvastasus, mis seisnes 22.01.2009.a kaebaja arestikambrisse kainenema paigutamises. Vastustaja Ida Politseiprefektuur vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja esindaja märkis kohtuistungil, et kuigi joobeseisundis isiku kainenemisele paigutamise protokollist ei ole sõna „agressiivne“ kasutatud, oli i isik siiski ka agressiivne. Ta karjus, vehkis kätega ja rikkus avalikku korda. Kaebuse esitaja agressiivne olek tuleb välja väärteomenetluse dokumentidest. Enne kainenemisele viimist toimub joobe tuvastamine. Dokumendid on kõik väärteoasja materjalidest. Keskmises joobes isik, kel on koordinatsioonihäired, võib kukkuda ja viga saada, külmuda, sattuda kuriteoohvriks.. Joobes isikutel on see oht suurem kui kainetel isikutel. Isikule politsei kutsumiseks pidi olema põhjus, mis tuleb ka menetlusdokumentidest välja. Seaduslik alus tuleneb PolS. Vastustaja leiab, et kaebus on alusetu ja palub jätta kaebuse rahuldamata. KOHTU PÕHJENDUSED Joobes isiku kainenemisele toimetamine on reguleeritud PolS §-is
- Seega on PolS §-le 152 lg 1 joobeseisundis isik, kes joobnud oleku tõttu võib ohustada teisi või iseennast või osutuda kuriteo ohvriks, toimetatakse raviasutusse, politsei arestimajja või arestikambrisse. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt kainenemisele politsei arestimaja või arestikambri kainestuskambrisse toimetatakse joobnud isik, kes on keskmises või raskes joobeastmes ning kes joobe tõttu on: 1) agressiivse käitumisega; 2) märgatavate koordinatsioonihäiretega; 3) orienteerumis- või liikumisvõimetu. Seadusest tulenevalt on joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamine politsei arestimajja või arestimaja 2 3-09-531 kainestuskambrisse võimalik juhul, kui isik joobe tõttu võib ohustada teisi või iseennast või osutuda kuriteo ohvriks. Nimetatud ohutunnuste täitmine eeldab isiku keskmist või rasket joobeastet ning sellest tulenevat agressiivset käitumist või märgatavaid koordinatsioonihäireid või orienteerumis- või liikumisvõimetust. Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-98-06 selgitanud kainenemisele toimetamise õiguslikku regulatsiooni: /…/ Joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamine politsei arestimajja või arestimaja kainestuskambrisse, on võimalik juhul, kui isik joobe tõttu võib ohustada teisi või iseennast või osutuda kuriteo ohvriks. Nimetatud ohutunnuste täitmine eeldab isiku keskmist või rasket joobeastet ning sellest tulenevat agressiivset käitumist või märgatavaid koordinatsioonihäireid või orienteerumisvõi liikumisvõimetust./…/ Vabariigi Valitsuse 02.04.2001.a määrusega nr 120 kinnitatud „Joobeseisundi tuvastamise ja joobeastme määramise ning joobeastme määramise otsuse vaidlustamise korra“ § 19 lg 1 p 2 ja p 3 kohaselt loetakse alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus 0,1 kuni 0,75 milligrammi kergeks alkoholijoobeks ja 0,76 kuni 1,25 milligrammi keskmiseks alkoholijoobeks. V.I kainenemisele toimetamise protokollis on isiku kainenemisele toimetamise alusena märgitud: „22.01.2009.a kell 00.30, aadressil Tallinna mnt 13, kasiinos Grand Prix kaebaja alkoholijoobes karjus, rikkus avalikku korda ja oli iseendale ohtlik“ Selles protokollis pole aga märgitud joobeastet ning puudub kainenemisele toimetamise alus. Kuna isiku kainenemisele paigutamise otsustus on kaalutlusotsustus, siis on vaja protokollis märkida ka vastavad kaalutlused. V.I`le koostati alkoholijoobe tuvastamise protokoll indikaatorvahendi või mõõteriista kasutamisel. Nimetatud protokollist nähtub, et kaebajal oli alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus 0,99 milligrammi. Seejärel suunati kaebaja joobeastme määramiseks SA Narva Haiglasse, kus tuvastati keskmine alkoholijoove. Kainenemisele toimetamine on preventiivne, kuid samas isiku vabadusõigust oluliselt riivav vahend, mille kohaldamine nõuab kõigi asjaolude kaalumist ning kainenemise paigutamise otsustuse põhistamist vastavas menetlusdokumendis (kainenemisele toimetamise protokollis). Kaebajal oli alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus 0,99 milligrammi, seega oli täidetud üks PolS § 152 lg 3 tulenevatest eeldustest. V.I`l oli kainenemisele paigutamisel keskmine alkoholijoove. Samas on isiku kainenemisele toimetamine politsei arestimajja või arestimaja kainestuskambrisse võimalik juhul, kui isik joobe tõttu võib ohustada teisi või iseennast või osutuda kuriteo ohvriks ning nimetatud ohutunnuste täitmine eeldab isiku keskmise või raske joobeastme kõrval veel sellest tulenevat agressiivset käitumist või märgatavaid koordinatsioonihäireid või orienteerumisvõi liikumisvõimetust. Juba eelnevalt märgitu kohaselt kainenemisele toimetamine riivab oluliselt isiku vabadusõigust ja seetõttu peab otsustus olema põhistatud kainenemisele toimetamise protokollis. Kuid SA Narva Haigla arsti poolt koostatud joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akti nr 45 alusel ei saa aga järeldada, et kaebajal oleksid esinenud taolised koordinatsioonihäired, mille tõttu ta oleks võinud ohustada teisi või iseennast või osutuda kuriteo ohvriks. Kohus möönab, et keskmises joobes isikul võivad esineda koordinatsioonihäired. Isiku kainenemisele paigutamiseks pidi sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud oht väljenduma isiku agressiivsuses, koordinatsioonihäiretes või orienteerumis- või liikumisvõimetuses. Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-98-06 rõhutanud, et kainenemise paigutamise otsustust tuleb põhistada vastavas menetlusdokumendis (kainenemisele toimetamise protokollis). 3 3-09-531 Joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamise protokollis tuleb seega märkida isiku joobeaste ning lisaks kõik faktilised asjaolud, millest on järeldatud PolS §-is 152 lg 1 nimetatud ohutunnuste realiseerumine isiku agressiivsuse, koordinatsioonihäirete või orienteerumis- või liikumisvõimetuse kaudu. PolS § 152 lg 1 ja lg 3 p 1, 2 ei saa eesmärgipäraselt kasutada õiguserikkumist tõkestava sättena. Kui politseiametnik O.D oli veendunud, et Narva kasiino Gran Prix turvatöötajal oli alus nõuda V.I`lt enda kasiinos registreerimist, kui kaebaja keeldus end registreerimast ja ei lahkunud turvatöötaja palvel kasiinost, pidi politseinik kaaluma kaebajale mingi seadusliku korralduse andmist õiguserikkumise lõpetamiseks. Õigusliku aluseta isikult vabaduse võtmisega seonduv toiming rikub isiku subjektiivseid õigusi ja piirab tema vabadusi. Kohus ei nõustu Ida Politseiprefektuuri esindaja kohtuistungil toodud seisukohtadega mõiste „agressiivsus“ tõlgendamise kohta. Kohtu arvates on selline tõlgendamine liialt lai. Agressiivsuse all tuleb mõista kallaletungivuse ohtu, ründamist või ründevalmidust. Ainuüksi vaidlemine turvatöötajatega selle üle, kas esitada isikut tõendav dokument ja end kasiinos registreerida, ei ole kindlasti vaadeldav agressiivse käitumisena. Kaalutlused kaebaja agressiivsuse kohta peavad nähtuma kainenemisele toimetamise protokollist ning kohtumenetluses esitatud tõendid ja väited isiku agressiivsuse kohta ei saa asendada protokollis esitamata jäetud kaalutlusi. Asjaolu, et kaebaja oli alkoholijoobes ja rikkus kasiino eeskirju, ei tähenda agressiivsust, mis oleks võinud ohustada teisi või iseennast. Igasugune isiku agressiivsem käitumine ei saa olla aluseks kainenemisele paigutamiseks. Samas ei ole meditsiinilise tuvastamise akti nr 45 ja joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamise protokolli põhjal võimalik väita, et kaebaja oleks kujutanud ohtu iseendale või kellelegi teisele. Kaalutlused selle kohta, et kaebaja oli iseendale ohtlik peavad nähtuma kainenemisele toimetamise protokollist. Selles, et V.I ei allunud turvatöötajate ja politseiametnike seaduslikele korraldustele, ei ole teda kunagi süüdistatud (vastavat väärteomenetluse asja pole tema vastu algatatud). Politseiametnikel oli õigus anda seaduslik korraldus V.I`le oma tegevuse lõpetamiseks ja selle korralduse eiramisel oleks olnud õigus paigutada kaebaja kainenemisele. Mingit seadusliku korralduse eiramist aga ei ole toimunud. Kaebajal on rehabiliteerival eesmärgil põhjendatud huvi taotletava konstateeringu suhtes, mille tõttu tuleb tunnistada Ida Politseiprefektuuri 22.01.2009.a toiming, mis seisnes kaebaja kainenemisele toimetamises, õigusvastaseks. Halduskohus leiab, et PolS § 152 lg 1 ja 3 on erinevad sätted ja lg 1 puhul on tegemist üldsättega. Seetõttu puudus õiguslik alus kaebaja kainenemisele toimetamiseks ka PolS § 152 lg 1 ja 3 p 2 alusel. Eeltoodule tuginedes leiab halduskohus, et V.I kainenemisele toimetamise alused vastavalt PolS §-le 152 lg 1 ja lg 3 ei olnud tuvastatud ja tema kainenemisele toimetamine oli seetõttu õigusvastane. Kaebaja kohtuistungil oma kulude hüvitamist ei soovinud, seega jäävad võimalikud menetluskulud HKMS § 93 lg 1 kohaselt tema enda kanda. Ülle Polluks Kohtunik 4 3-09-531 Kohtuotsus jõustus 10.10.2009.a Tartu Ringkonnakohtu 02.09.2009.a kohtuotsusega haldusasjas nr 3-09-
- Ülle Polluks Kohtunik 5