Obsah (4)

§ 613§ 477§ 230§ 172

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtunik Gerty Pau Määruse tegemise aeg ja koht 28. mai 2009.a Tallinn Tsiviilasja number 2-08-18815 Tsiviilasi MM ja MN avaldused üldkasutatavate

) §-st 613 lg 1 p 1 lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomanike ühisusest ja kaasomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõuded, mis korteriomandiseaduse § 9 kohaselt tulenevad ühisuse lõpetamise erisusest, ja nõuded, mis korteriomandiseaduse § 14 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks. Kohus loeb kinnitusraamatu väljavõttega tõendatuks järgmised asjaolud: 2 • • • MN omandis on Tallinnas Xxx asuvad korteriomandid, mille reaalosaks on eluruum nr 1 (registriosa nr xxx), eluruum nr 2 (registriosa nr xxx) ja eluruum nr 3 (registriosa nr xxx). AS I omandis on Tallinnas Xxxasuv korteriomand, mille reaalosaks on eluruum nr 4 (registriosa nr xxx), MM omandis on Tallinnas Xxxasuvad korteriomandid, mille reaalosaks on eluruum nr 5 (registriosa nr xxx) ja eluruum nr 6 (registriosa nr xxx). Iga korteriomandi juurde kuulub reaalosana eluruum ning mõtteline osa kinnistust (maa ja ühiskasutusse jäänud ruumid, mis ei kuulu eluruumide hulka). Mõtteliste osade kasutamisel tuleb lähtuda kaasomandit reguleerivatest sätetest. Korteriomandiseaduse (KOS) § 12 lg 1 kohaselt võivad korteriomanikud korteriomandi reaalosa ja kaasomandi eseme kasutamist reguleerida kokkuleppega. Sama paragrahvi lõige 3 sätestab, et korteriomanik võib nõuda, et korteriomandi reaalosa ja kaasomandi eset kasutataks seaduse ning korteriomanike kokkulepete ja otsuste kohaselt. Kui korteriomandi reaalosa ja kaasomandi eseme kasutamine on reguleerimata, lähtutakse korteriomanike huvidest. Menetlusosaliste ütlustega loeb kohus tõendatuks, et korteriomandite omanikud ei ole omavahel sõlminud KOS § 12 lg 1 ning AÕS § 72 lg 1 kohast kasutuskorra kokkulepet ühiskasutusse jäänud ruumide kasutamiseks. Seega lähtub kohus kaasomandi eseme kasutamisel korteriomanike huvidest. AÕS § 72 lg 5 kohaselt on kaasomanikul õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest.

§ 613

lg 3 kohaselt lähtub kohtunik seaduse, korteriomanike kokkuleppe või otsusega reguleerimata küsimustes kaalutlusõigusest. MM avaldus Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust selles, et hetkel on MN ainukasutuses ruumid nr 11 ja

1. Ruumide eksplikatsioonist nähtub, et ruum nr 11 suurusega 2.6 m2 on kuur ning ruum 23 suurusega 5.8 m2 köök. Kumbki ruum ei kuulu ühegi korteri reaalosa juurde. Ruumi nr 11 pääseb siseõuest, ruumi 23 vaheruumist nr
2. Kohus ei pea põhjendatuks vaidlusaluste ruumide jätmist MN ainukasutusse, kuna pooled ei ole vastavat kokkulepet sõlminud. Pooled ei ole taotlenud ühiskasutuses olevate ruumide kasutuskorra kindlaksmääramist ning kohtul ei ole selleks taotluse puudumisel ka õigust. Kasutuskorra puudumisel on kohtul ainult võimalik nentida, et ühiskasutuses olevatele ruumidele peab olema juurdepääs kõigil korteriomanikel. Asjaolu, et korteri 1 endine omanik S S oli nõus loobuma ruumist nr 23, ei ole asjakohane. Korter number 1 on praegu MN omandis ning selleks, et tal tekiks mingi ühiskasutuses oleva ruumi ainukasutamise õigus, on vaja kõigi kaasomanike kokkulepet. Lisaks sätestab AÕS § 79 lg 2, et kaasomandis olevate ruumide kasutuskord kehtib kaasomanike õigusjärglaste suhtes vaid juhul, kui see on kantud märkusena kinnistusraamatusse. Hetkel kinnistusraamatusse ruumi nr 23 kasutamise kohta märkust kantud ei ole. Tõendatud ei ole MN väide, et ruum nr 11 on poolte kokkuleppe kohaselt korteri nr 1 ainukasutuses ning et korteri nr 1 ja ruumi nr 11 välisuks on ühine. Plaani järgi asub ruum 11 siseõue kõrval ning sinna saab ka siseõuest, ilma MN kuuluvat reaalosa läbimata. Kohus leiab eeltoodu alusel, et tuleb tunnistada MM õigust ruumide 23 ja 11 kasutamiseks. MN avaldus Avaldaja palub tunnistada tema õigust ruumide nr 23 ja 11 kasutamiseks niikaua, kuni on sõlmitud kokkulepe üldkasutatavate ruumide jaotamiseks kaasomanike vahel ning kohustada MMt vabastama avariiväljapääs pööningule ja katusele. 3 Kohus leiab esimese nõude osas, et kohtul ei ole võimalik kohustada pooli sõlmima kokkulepet üldkasutatavate ruumide jaotamiseks ning seega ei saa avaldust ka rahuldada. Seadus ei näe ette võimalust jätta ilma vastava kokkuleppeta üldkasutatavad ruumid mingiks ajaks ühe kaasomaniku kasutusse. Kohtul on võimalik määrata ära üldkasutatavate pindade kasutuskord, kuid see eeldab vastava avalduse esitamist. Ükski korteriomanik seda teinud ei ole. Avaldaja ei ole tõendanud, et MM on tõkestanud avariiväljapääsu pööningule ja katusele. Avaldaja ei ole täpsustanud, mida ta väljapääsu sulgemise all mõtleb. MM on võtnud õigeks, et katusele viiv luuk on suletud, kuid kõigile maja elanikele on antud luku võti.

§ 477

lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi lõige 7 kohaselt nõuab kohus vajaduse korral avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohtul ei ole võimalik koguda tõendeid selle kohta, kas MM on andnud MNle katusele viiva luugi võtme või tõkestanud avariiväljapääsu pööningule. Juhul, kui MNl katusele viiva luugi võtit ei ole, teeb kohus teeb talle ettepaneku pöörduda võtme saamiseks MM poole. Kohus ei saa kohustada korteriomandi omanikku jätma lukust lahti ust, mille kaudu võõrastel on võimalik majja siseneda. Kohus jätab eeltoodu alusel MN avalduse rahuldamata. Menetluskulud

§ 172

lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus leiab, et tulenevalt

§ 172lg 1 tuleb menetlusosaliste menetluskulud jätta nende endi kanda.

Gerty Pau kohtunik 4