sätestab, et kui kumbki pool ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, võib kohus jätta hagi läbi vaatamata.
lg 1 p 3 tulenevalt ei jäta kohus hagi läbi vaatamata sõltumata hageja ilmumata jäämisest kohtuistungile, kui hageja on teatanud eelnevalt kohtule mõjuvast põhjusest istungile ilmumata jätmiseks ja seda põhistanud. Hageja kinnitas oma allkirjaga 28.04.2009 toimunud kohtuistungil, et on teadlik, et kohus määras uueks kohtuistungi toimumise ajaks 26.06.2009. Seega oli hageja nõuetekohaselt kutsutud 26.06.2009 toimunud istungile ning ta oli teadlik istungilt puudumise tagajärgedest. 1 2-08-53957 Hoolimata eeltoodust hageja ega kostja kohtuistungile ei ilmunud ega teavitanud kohut ka oma mitteilmumise võimalikest põhjustest. Kostjale oli kohus kutse kätte toimetanud posti teel. Kostja oli kohtukutse vastu võtnud isiklikult 13.05.2009 (lk 66), mida kinnitab kostja allkiri postisaadetise vastuvõtmisel.. Tulenevalt
lg 2 kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja
lõigetest 3-5 ei tulene teisiti.
lg 1 kohaselt on menetlusosalisel õigus nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse (
Kohus selgitab, et hagejal on juhul, kui hagi jäetakse läbi vaatamata
alusel, õigus esitada menetluse taastamise avaldus, mitte määruskaebus hagi läbi vaatamata jätmise määruse peale. Määruskaebuse võib
Raivo Einula kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.