(3)MN kirjast 01.16.2008 (tl 93) nähtub, et hageja töötaja EK on läbirääkimisi üürniku leidmiseks pidanud MN, kes on palunud M P l üksnes võimaldada töötajale ruumidesse pääsu. MN kirjast 01.16.2008 (tl 94) nähtub, et hageja töötaja EK on läbirääkimisi pidanud MN, kes teavitas hagejat, et kostja on tema haldajaks. EK 26.11.2007 kirjast (tl 96) nähtub, et EK pidas lepinguläbirääkimisi MN ega. MN kirjast M P le 03.03.2008 nähtub et tasumine hagejale pidi toimuma MN vahenditest. Kohtuistungil selgitas M P , et ta oli volitatud kasutama MN kontot krediidiasutuses. EK kirjast MRN03.03.2008 nähtub, et EK küsis pr Niiluselt nõustumust lepingu sõlmimiseks. MN kirjast 03.03.2008 (tl 101) nähtub, et MN andis nõustumuse hindamise tellimiseks EK. MN kirjast 03.03.2008 (tl 102) M P le nähtub, et pr N teavitas hr P t, et on tellinud hindamise. EK kirjast 13.03.2008 (tl 103) MRN nähtub, et EK pidas tellijaks MNt. M P kirjast M P le 17.03.2008 (tl 104) nähtub, et hageja nooremhindaja saatis teenuste eest arve tasumiseks M P le. M P kirjast EK 18.03.2008 (tl 105) nähtub, et pr P oli seisukohal, et M P tellis hindamise omaniku esindajana. MP kirjast MRN28.03.2008 (tl 108) nähtub, et hageja saatis hindamisakti MNele. MN kirjast MP04.04.2008 (tl 111) nähtub, et MN nimetas M P t hageja töötaja ees oma esindajaks. Volikirjast tl 117 nähtub et MN on 11.07.1999 koostanud tähtajatu volikirja, millega on kõikides xxx Tallilnn asuva kinnistuga seotud toimingutes volitanud end esindama M P . Seega on lepingueelseid läbirääkimisi hagejaga pidanud MN, nõustumuse lepingu sõlmimiseks on andnud MN ning lepingu täitmist on kontrollinud MN. Kuigi kostja juhatuse liige M P on osutanud MRN lepingu täitmisel praktilist laadi abi peamiselt sel teel, et võimaldas juurdepääsu kinnistule, siis ei ole M P ei enda ega kostja nimel kordagi millegagi osalenud lepingu sõlmimisel. Lisaks nähtub tõenditest, et ka hageja ise on pidevalt pidanud lepingupartneriks kinnistu omanikku MNt, kuid on hiljem arusaamatul põhjusel esitanud hagi kostja vastu. Kuna kostja ei ole lepingu pooleks, ei saa kostjale lepingust tuleneda hageja ees mingisuguseid kohustusi, mistõttu tuleb jätta hagi rahuldamata. Kuivõrd hagi jääb rahuldamata, ei pea kohus vajalikuks hinnata, kas hageja on täitnud oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 162 lg 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus tegi otsuse hageja kahjuks, seega jäävad menetluskulud hageja kanda. Peeter Pällin Kohtunik 3