← Eesti

2-09-7882/15

Obsah (5)§ 661§ 168§ 430§ 428§ 150

2-09-7882 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtunik Meeli Kaur Määruse tegemise aeg ja koht 28. september 2009.a, Tallinn, kirjalik menetlus Tsiviilasja number 2-09-7882 Tsiviilas

§ 661lg 4 on pooled kokku leppinud käesoleva kompromissi kinnitavale ja menetlust lõpetavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises kolmele

(3)päevale.
  1. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-09-
  3. Menetluskulud jätta kummagi poole enda kanda tulenevalt

§ 168lg 3.

  1. Kohtute Raamatupidamiskeskusel tagastada OÜA arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxxxxxxxx AS-is Swedbank riigilõiv 2 500 (kaks tuhat ükssada kakskümmend viis) krooni.
  2. Toimetada käesoleva kohtumääruse ärakiri menetlusosalistele kätte ja saata pärast jõustumist täitmiseks Kohtute Raamatupidamiskeskusele. Edasikaebamise kord Määruse osa peale, millega menetlus lõpetati, võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu kolme

(3)päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 400 krooni Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 AS Swedbank, arvelduskontole nr 10220034796011 SEB Pank või arveldusarvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2900072686 ning selgitus: „2-09-7882, riigilõiv määruskaebuse esitamisel“. Maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta tuleb esitada kohtule. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud OÜA (hageja) esitas 26.02.2009 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse ASA vastu 23 715.57 krooni nõudes, mis Pärnu Maakohtu 20.04.2009 määrusega anti üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 12.05.2009 esitas OÜ Incure Inkasso Agentuur maakohtule hagi AS-i A vastu 23 715.57 krooni nõudes, mis tulenes poolte vahel 14.02.2007 sõlmitud nõudeõiguse loovutamise lepingust, millega kostja loovutas hagejale 20.03.2008 nõude A OÜ vastu. A OÜ tasus põhivõla summas 69 422.80 krooni kostja arveldusarvele ning hageja väljastas kostjale vastavalt lepingule arve nr 1885 summas 20 479.73 krooni, mida kostja hagejale tasunud ei ole. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus summas 20 479.73 krooni ja viivised summas 3 235.84 krooni. 2 2-09-7882 13.07.2009 esitasid pooled kohtule poolte vahel sõlmitud kompromissilepingu, mille pooled paluvad kinnitada ja asjas menetluse lõpetada, selleks eraldi kohtuistungit pidamata. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise tagajärgedest (kompromisslepingu p 7). Pooled on kokku leppinud määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises 3 päevani alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Hageja esindaja palub tagastada pool tasutud riigilõivust tuginedes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 150 lg 2 p 1. Kohtu põhjendused

§ 430

lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused.

§ 428

lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt

§ 430

lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Kohus leiab, et kompromissi on võimalik täita ning tulenevalt

§ 430lg-st 7 võib kompromiss olla tingimuslik.

Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele. Kui kostja vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (TMS § 2 lg 1 p 1). Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas

§ 430

lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist.

§-st 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt

§ 430

lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

§ 430

lg 9 järgi saab kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada. Kohus leiab, et hageja taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele.

§ 150

lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja on tasunud maksekäsu kiirmenetluses 26.02.2009 riigilõivu 750 krooni ja 12.05.2009 (maksekorraldus nr 8978, 3 2-09-7882 selgitus: „Riigilõiv OÜ A hagi AS A vastu“) hagiavalduse esitamise eest riigilõivu 4 250 krooni, kokku 5 000 krooni. Seega tagastamisele kuulub pool menetluses hagiavalduse esitamise eest tasutud riigilõivust, s.o 2 500 krooni.

§ 661

lg 4 järgi võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada. Kohus lühendab poolte soovil edasikaebetähtaega. Meeli Kaur kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.