2-08-49177/18

KOHTUMÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-08-49177 Otsuse tegemise aeg ja koht

1. september 2009, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Marge Tamme Kohtuasi G.R. avaldus lapse elukoha kindlaksmääramiseks Menetlusosalised Avaldaja: G.R. (end S.) (IK xxx, elukoht: xxx) Puudutatud isik: A.S. (IK xxx, kontaktaadress: xxx) RESOLTSIOON
2. Rahuldada G.R. avaldus.
3. Määrata alaealise I.S.i (isikukood xxx) elukohaks tema ema – G.R. elukoht. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtumääruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. AVALDUS JA MENETLUSE KÄIK
4. G.R. esitas kohtule hagi (tl 4-5) A.S.i vastu lapse elukoha määramiseks ja lapse ülalpidamiseks elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt lahutati poolte abielu 17.11.1999.a Abielust sündis 06.08.1996.a poeg I.S., kes pärast vanemate abielulahutust elab ema juures. Hageja palub määrata lapse elukohaks ema igakordne elukoht. Kostja vanemakohustusi ei täida ega tegele lapse kasvatamisega. Pärast perekonna purunemist ei ole kostja lapse käekäigu vastu huvi tundnud. 11.03.2007 sõlmis hageja uue abielu J.A. R. ning asub alaliselt elama oma abikaasa juurde Soome Vabariiki. 1 Hageja palub kohtul määrata poolte alaealise poja I.S.i elukohaks ema elukoht ning välja mõista kostjalt A.S.ilt elatis hageja kasuks poja ülalpidamiseks.
5. Harju Maakohus saatis G.R. hagi A.S.i vastu kohtualluvusel lahendamiseks Viru Maakohtule (tl 20).
6. 14.11.2008 määrusega (tl 23-24) eraldas kohus tsiviilasjast nr 2-08-49177 iseseisvasse menetlusse G.R. nõude A.S.i vastu lapse ülalpidamiseks elatise nõudes. Nimetatud kohtumääruses märkis kohus, et hageja nõuab lapse elukoha määramist (mida käsitletakse kui vanema õiguste määramist lapse suhtes ja lapsega suhtlemise korraldamist) koos lapse ülalpidamiseks elatise nõudega. Nõuetest esimene on hagita menetluses ja teine hagimenetluses lahendatav nõue. Kohus leidis, et lapse huvidest ja asja kiirema läbivaatamise eesmärgist lähtudes tuleb elatise nõue eraldada lapse elukoha kindlaksmääramise nõudest. Seega lahendab kohus lapse elukoha kindlaksmääramise nõuet hagita menetluses lähtudes TsMS §
7. Hageja saatis kohtule 10.juulil 2009 avalduse, milles teatab, et esitab kohtule õiendi koolist, kus poeg õpib. Kuni käesoleva kohtumääruse koostamiseni kohtule õiendit esitatud ei ole. KOHTUISTUNGID 08.05.2009 JA 11.05.2009
8. Kohtuistungil 08.05.2009 (tl 56-57) selgitas avaldaja G.R., et Soomes keelduti last tema juurde registreerimast, kuna ei ole kohtulahendit lapse elukoha kohta. Laps käib Soomes koolis
9. klassi ettevalmistusklassis, et keelt õppida. Avaldaja on saanud ka Soomes lastetoetust, kuna laps käib koolis. Pärast abielu lahutamist kostjaga on laps kogu aeg elanud ema (avaldaja) juures. Lapse isa ei ole poja käekäigu vastu huvi tundnud ega ka lapse ülalpidamiseks elatist maksnud. Avaldaja selgitas, et ta ei ole vastu kostja kohtumisele lapsega. Laps käib suvel vanavanemate juures Eestis.
10. Kohtuistungil 11.05.2009 (tl 58) nõustus puudutatud isik A.S., et poeg elab ema G.R. juures Soomes. Ka puudutatud isik viibib käesoleval ajal põhiliselt välismaal, kuid soovib samuti lapsega suhelda.
11. Kohus selgitas kostjale, et juhul kui vanemad lapsega suhtlemise korraldamise osas kokkuleppele ei saa, reguleerib Soome riik, juhul kui lapse elukohaks määratakse ema elukoht. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 2
12. Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas olevaid tõendeid kogumis, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
13. G.R. (end S.) ja A.S.i abielu lahutati 17.11.1999.a Ida-Viru Perekonnaseisuosakonna Narva Talituses (tl 10). Poolte abielust sündis 06.08.1996 poeg I.S. (tl 9).
14. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 550, lahendab kohus lapse elukoha kindlaksmääramist hagita menetluses. 10.Avaldaja palub avalduses määrata poolte ühise alaealise poja I.S.i elukohaks avaldaja igakordne elukoht. Puudutatud isik A.S. nõustus kohtuistungil 11.05.2009 avaldusega ja sellega et poeg elab koos emaga Soome Vabariigis (tl 58). Avaldaja G.R. esitas kohtule avalduse, milles selgitab, et poeg I.S. elab koos temaga aadressil xxx ning käib koolis „Leppäävaran koulu“. Kuigi avaldaja lubas kohtule 10.juulil 2009 esitada õiendi koolist ,kus laps käib, ei ole ta seda esitanud. Kohus ei pea õiendi esitamist avalduse lahendamiseks sedavõrd tähtsaks, et määruse tegemist edasi lükata.
15. Kuigi vanemate vahel sisuliselt puudub vaidlus selle üle, kelle juures peaks kasvama alaealine I.S., märgib kohus siiski, et kõike lapsesse puutuvat peaksid vanemad otsustama ühiselt ja lapse huvisid esikohale seades. PkS § 50 lg 1 kohaselt on vanemal õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda, sama paragrahvi lg 2 kohaselt on vanem kohustatud oma lapse õigusi ja huve kaitsma. Vastavalt PkS § 51 kui vanemad elavad lahus, lepivad nad kokku, kumma vanema juures laps elab. Kokkuleppe puudumisel lahendab vaidluse vanema nõudel kohus. Elukoha määramisel peab kohus lähtuma eelkõige lapse huvidest (PkS § 58), selgitama välja vastavas vanuses lapse soovi elada ühe või teise vanemaga ning vajadusel kuulama ära eestkosteasutuse seisukoha. Antud kohtuvaidluse lahendamise eesmärk on kindlustada lapsele tema vajadused, tema heaolu ja normaalne tervislik seisund arenguks. Nende eesmärkide saavutamiseks vajab laps rahulikku ja kindlat keskkonda, mõlema vanema hoolt ja armastust.
16. Kohus selgitas kohtuistungil 11.05.2009 menetlusosalistele, et lapsega suhtlemise korra reguleerib Soome riik (lapse elukoha järgi) juhul kui vanemad ei saavuta kokkulepet lapsega suhtlemise korraldamises.
17. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes PkS § 50 lg 1, 2, § 51, § 58, rahuldab kohus G.R. avalduse ja määrab 06.08.1996.a sündinud I. S. elukohaks avaldaja G.R. elukoha. Kohtunik 3