2. Tagastada riigilõiv määruse jõustumisel kokku summas 18 000 krooni (sellest 3000 krooni OÜ Advokaadibüroo Concordia arveldusarvele 221018272984 Swedbank; 5000 krooni A. T. arveldusarvele xxxxxxxxxxx Swedbank; 5000 krooni I. L. arveldusarvele xxxxxxxxxxxx SEB Pank; 5000 krooni M. A. arveldusarvele xxxxxxxxxxx SEB Pank). (
Sekretäril saata käesolev määrus: - kaebajate esindajale; - vastustajale. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale on õigus esitada määruskaebust ringkonnakohtule määruse teinud kohtu kaudu 10 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. (
Taotlus kahju hüvitamiseks esitati kaebajate poolt 11.08.2008 haldusasjas nr 3-04-382, milles kohus menetleb Tallinna Säästva Arengu ja Planeerimise Ameti 27.04.2004 ehitusloa nr 3419 õigusvastasuse tuvastamise taotlust. 1
lg 4 kohaselt kaebuse avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamiseks võib esitada kolme aasta jooksul, arvates päevast, millal kaebuse esitaja kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama, kuid mitte hiljem kui kümne aasta jooksul kahju tekitanud avaliku võimu kandja tegevusest või tegevusetusest, sealhulgas haldusakti andmisest või toimingu sooritamisest arvates. Sama regulatsiooni tähtaja kulgemise osas näeb ette riigivastutuse seaduse § 17 lg 3, mille kohaselt algab kaebetähtaja kulgemine päevast, mil kaebuse esitaja kahju tekkimisest ja kahju põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama. 2 Kahjunõue on kohtule esitatud elektrooniliselt ning digitaalselt allkirjastatuna 11.08.2008. Kohus on seisukohal, et kahju tekkimisest pidid kaebuse esitajad olema teadlikud hiljemalt 2005.aasta kevadeks, kui hoone Faehlmanni 8 oli valmis ehitatud täismahus ja kõrguses. Seega möödus kahjunõude esitamise tähtaeg 2008.aasta kevadel. Kaebajad on seisukohal, et kuna taotlus kahju hüvitamiseks esitati asjas, kus pooled vaidlevad Tallinna Säästva Arengu ja Planeerimise Ameti 27.04.2004 ehitusloa õigusvastasuse üle ning selle taotluse esitamise põhjendatud huvina on välja toodud soov esitada kahjunõue, siis tuleb lugeda kahju hüvitamise taotluse esitamine kaebuse täiendamiseks TsKMS § 376 lg 1 alusel ning kahjunõude esitamine õigusvastasuse tuvastamise menetluse sees ei saa olla esitatud tähtaja rikkumisega. Selline käsitlus tuleneb kaebajate arvates
§-22 ja TsÜS § 160 lg 1 koosmõjust. Kohus kaebajate käsitlusega ei nõustu.
lg 8 sätestab, et kaebust võib täiendada uue taotlusega ainult kooskõlas käesolevas paragrahvis sätestatud tähtaegadega. Kahjuhüvitamise taotlus on uus taotlus
Seega tuli kahjuhüvitamise taotluse (
lg 3 p-s 2 toodud taotlus) esitamisel lähtuda kahjunõudele
Kaebajate esindaja viide tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 160 lg-le 1, mille kohaselt aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks, ei ole asjakohane. Riigikohus on juba lahendis 3-3-1-57-02 märkinud, et
lg 4 sätestatud tähtaegade osas ei kohaldata tsiviilõiguse nõude aegumise peatumise või katkemise sätteid. Samuti ei esine kohtu arvates antud juhtumil asjaolusid, mis võimaldaksid lugeda kaebuse tähtaegselt esitatuks lähtudes Riigikohtu lahendis 3-3-1-14-04 väljendatud seisukohtadest. Viidatud asjas (vara võõrandmise õigusvastasuse tuvastamise nõudes) väitsid menetlusosalised, et kahjunõue oli esitatud esialgses kaebuses, kuid kohus tuvastas selle väite ekslikkuse. Esialgne kaebus oli esitatud tuvastusnõudes põhjendatud huviga esitada hiljem kahjunõue ning miski ei viidanud kohtu hinnangul sellele, et kaebajad soovisid esitada kohe ka kahjunõuet. Seega tuli kahjunõude esitamist menetluse kestel lugeda kaebuse muutmiseks ehk täiendamiseks uue taotlusega. Kohus asus seisukohale, et lisandunud taotlus muutub esialgse kaebuse osaks. Kohus lahendas viidatud asjas küsimust, kas muudetud kaebuse tähtaegsuse kontrollimisel tuleb lähtuda esialgse kaebuse esitamise hetkest või kaebuse muutmise hetkest ning leidis, et vastus sõltub konkreetse juhtumi asjaoludest. Kohus märkis, et kaebuse esitamine ei saa anda kaebajale võimalust vaidlustada kaebuse läbivaatamise ajal tähtajatult suvalisi haldusakte ja toiminguid, kuid teisalt ei saa eeldada, et kõik kaebajad suudavad kohe esitada asjakohased taotlused oma õiguste kaitseks. Riigikohus leidis, et kaebuse muutmise teel kaebusele lisatud taotlus tuleb lugeda tähtaegseks vähemalt neil juhtudel, kui uue taotluse esitamine oleks olnud tähtaegne esialgse kaebuse esitamise hetkel ja uus taotlus on hõlmatud esialgse kohtusse pöördumise eesmärgiga. Seejuures peab kaebaja olema jätnud taotluse esialgses kaebuses esitamata eksimuse tõttu ja ta ei tohi olla oma õigusi kuritarvitanud. Nende tingimuste esinemise korral tuleb kohtul lugeda kaebuse muutmine otstarbekaks. Neil tingimustel kaebuse muutmine ei ähmasta kaebuse liikide piire ega ohusta avalikku huvi. Kahju tekitanud avaliku võimu kandja ei või jääda soodsamasse olukorda üksnes selle tõttu, et kaebaja ei osanud kohtusse pöördumisel kohe õiget taotlust esitada. Seejuures pidi kaebajatel olema edasiste 3 õiguskaitsevõimaluste kohta väär ettekujutus, sest tuvastamiskaebust ei oleks ilmselgelt jõutud läbi vaadata enne kahjunõude esitamise tähtaja möödumist. Antud asjas ei ole vaidlust selles, et esialgses kaebuses (pidades esialgse kaebuse all silmas tuvastusnõuet) kaebajad ei soovinud koheselt esitada kahjunõuet. Puudub vaidlus ka selles, et kahjunõude esitamine oleks olnud esialgse kaebuse esitamise ajal tähtaegne ning uus taotlus on hõlmatud kohtusse pöördumise eesmärgiga. Kohus leiab, et antud asjas ei saa viidatud Riigikohtu lahendile tuginedes lugeda kaebust tähtaegseks seetõttu, et kaebuse esitajatel ei saanud olla õiguskaitsevahendite kasutamisest ja kaebuse esitamise tähtaegadest ebaõiget ettekujutust, kuna neid esindas kohtumenetluses vandeadvokaat. Kuna antud juhul jäi (04.04.2005 jõustus määrus ehitusloa tühistamise kaebuse tähtaja ennistamata jätmise osas) kohtu menetlusse ehitusloa õigusvastasuse tuvastamise nõue, ei saanud tekkida lootust, et õigusvastase ehitusloa tagajärgede kõrvaldamine selle kohtumenetluse tulemusel võiks olla võimalik. Seda kinnitab ka tuvastamiskaebuse esitamisel väljatoodud põhjendatud huvi – soov esitada kahjunõue ning 11.08.2008 esitatud kaebuse täienduses võetud seisukoht, et valminud ehitise lammutamine ei ole ilmselt võimalik, kuivõrd see riivaks kolmandate isikute õigustatud huve. Seetõttu ei olnud kaebajatel ühtegi mõistlikku põhjust enne kahjunõude esitamist ära oodata ehitusloa õigusvastasuse tuvastamise asjas tehtavavat lahendit ning asja menetlemise kestus ei saanud kuidagi takistada kahjunõude esitamist. Samuti on eeltoodust tulenevalt asjakohatu väide, et kaebajad olid enne kahjunõude esitamist õigustatud ära ootama, kas omavalitsus annab ebaseaduslikule ehitisele kasutusloa või milline on kohtuliku ekspertiisi tulemus. Vandeadvokaadist esindajale peaks olema teada ka Riigikohtu praktika õigusvastase ehitusloa alusel ehitatud ehitiste lammutamise võimalikkuse osas, millest tulenevalt oli antud olukorras samuti põhjendamatu loota õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamisele. Kui kaebajad oleks tõsimeeli uskunud õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamise võimalikkusesse, oleks kaebajad üritanud takistada kasutusloa väljaandmist, mis anti välja 06.09.2006 või esitanud selle tühistamiseks kaebuse, kuid seda ei ole kaebajad teinud. Kohus leiab, et kahjunõude tähtaja arvestamisel tuleb juhinduda Riigikohtu 3-3-1-35-08 lahendis toodud seisukohtadest. Viidatud lahendis halduskolleegium leidis, et õigusvastase ehitusloa tagajärjel tekkinud kahju peaks tegelikkuses avalduma hiljemalt vaidlustatud ehitusloa alusel ehitise valmimisega. Selles kohtuasjas oli kaebaja esitanud ehitusloa tühistamise taotluse (ehitusluba kohtuotsusega ka tühistati) ning kaebajal puudus ka õigusteadmistega esindaja, mistõttu tuli kohtutel uuesti välja selgitada, millal kaebaja pidi aru saama kahju pöördumatusest. Antud asjas pidi kaebajatele olema selge, et kahju on pöördumatu, kui jõustus ringkonnakohtu määrus tühistamiskaebuse esitamise tähtaja ennistamata jätmise kohta (tuvastamiskaebuse rahuldamine ei mõjuta haldusakti kehtivust) ja ehitis oli sellises staadiumis, et oli selge selle mittevastavus detailplaneeringu ja ehitusprojektiga ettenähtud mahtudele. Samuti võib kaebuse esitamisest ehitusloa väljastaja vastu järeldada, et kaebajatele pidi olema üheselt selge, kes on kahju tekitaja ning millise haldusaktiga on kahju tekkimine põhjuslikus seoses. Haldusasjas nr 3-04-382 (liideti asjaga 3-2543/04) on kaebajad 17.12.2004 taotluses tähtaja ennistamiseks märkinud, et kaebuse esitajad jõudsid 08.11.2004 veendumusele, et väljastatud ehitusluba ja selle alusel toimuv ehitustegevus ei ole kooskõlas kehtiva detailplaneeringuga, sama kinnitati ka kohtuistungil 07.01.2005, kus kohus lahendas tühistamiskaebuse tähtaja ennistamise taotlust. 30.11.2004 taotluses esialgse õiguskaitse kohaldamiseks on kaebajate esindaja märkinud, et täna kerkib hoone kuues korrus (hoonel 4 on kokku 8 korrust). Esialgse õiguskaitse tühistamine jõustus koos tühistamiskaebuse tähtaja ennistamata jätmise määruse jõustumisega, so 04.04.2005. 25.09.2008 esitatud kirjaliku seisukoha järgi oli hoone kaebajate väitel valminud täiskõrguses ja mahus 2005.a. kevadsuveks. Kohus leiab, et eeltoodu põhjal saab järeldada, et hoone oli täismahus valmis ehitatud hiljemalt 2005.aasta kevadeks, mistõttu 11.08.2008 kahjunõude esitamisel ei ole järgitud
lg-s 4 sätestatud 3-aastast tähtaega.
lg 3 kohaselt rahuldab halduskohus tähtaja ennistamise taotluse, kui ta loeb tähtaja möödalastuks mõjuval põhjusel. Kohus leiab, et kaebajad ei ole välja toonud ühtegi mõjuvat põhjust, mis takistas kahjunõude tähtaegset esitamist. Ükski õigusakt ei näe ette, et kahjunõude esitamise eelduseks on kahju tekitanud haldusakti või toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks esitatud nõude kohtulik läbivaatamine, mistõttu on asjakohatud viited menetluse kestusele ja enne 01.09.2006 kehtinud
Õigus esitada tuvastusnõue enne kahjunõude esitamist annab menetlusosalisele õiguskaitsevahendi valiku vabaduse, mis ei võta temalt aga kohustust järgida kahjunõudele ettenähtud tähtaega. Ehitusloa õigusvastasuse tuvastamise nõudes ei ole menetluse komplitseeritusest (tähtaja küsimuse lahendamine kahes astmes, ekspertiisi määramine, asjade liitmine, kaebuste korduv täiendamine ja täpsustamine, liitmise määruse vaidlustamine, paikvaatluse tegemine) tulenevalt osutunud võimalikuks lahendada seda nõuet enne kahjunõude esitamise 3-aastase tähtaja lõppemist. Riigikohus on pidanud võimalikuks tähtaja ennistamist erandkorras asjas 3-3-1-58-04, kus esimese astme kohus asus tähtaja küsimust lahendama ilmselgelt ebamõistliku aja möödudes, kuid antud asjas ei esine selliseid asjaolusid, mis õigustaksid erandkorras tähtaja ennistamist. Kohus peab vajalikuks vastata kaebajate esindaja väidetele nagu oleks kohus 18.12.2008 kohtuistungiks menetlusse võtnud ka kahjunõude ning põhjendamatu oli tagasi tulla kahjunõude tähtaja juurde. Enne 10.09.2008 kohtuistungit ehitusloa õigusvastasuse tuvastamise nõudes määrati 26.06.2008 määrusega menetlusosalistele tähtaeg (11.08.2008) täiendavate taotluste ja tõendite esitamiseks. Alles märgitud tähtpäevaks esitas kaebajate esindaja taotluse kahju hüvitamiseks. 08.09.2008 esitas vastustaja taotluse osas seisukoha ning palus kohtul selles taotluses menetlus lõpetada tähtaja ületamise tõttu. Enne 10.09.2008 kohtuistungit ei ole kohus teinud määrust kahjunõude menetlusse võtmise või kaebuse muudatuse vastuvõtmise kohta. 10.09.2008 kohtuistungi protokollist ei nähtu, et kohus oleks kahjunõude protokollilise määrusega menetlusse võtnud. Kohus on istungil andnud menetlusosalistele tähtaja kahjunõude täpsustamiseks ja tähtaja ennistamise taotluse esitamiseks ning saanud menetlusosaliste nõusoleku kahjunõude eraldi menetlemiseks. Toimikust ei nähtu, et kaebajate esindaja oleks esitanud pretensioone kohtu tegevuse suhtes. 25.09.2008 esitasid kaebajad kahjunõude täpsustuse. 01.12.2008 on kohus määranud uue istungi aja (18.12.2008), tegemata määrust kahjunõude menetlusse võtmise kohta, mis on ka loogiline arvestades, et lepiti kokku nõude eraldi menetlemises. Samuti ei ole asjas tehtud kohtunik D.Liivi poolt määrust kahjunõude tähtaja osas, arvestades, et kaebajad taotlesid kaebuse mittetähtaegseks lugemise korral tähtaja ennistamist, mis tuleb lahendada määrusega. 18.12.2008 istungi protokollist nähtuvalt on olnud istungi põhiteemaks küll kahjunõude arutamine, kuid kohus on istungil teinud pooltele ettepaneku kompromissläbirääkimisteks 5 kuni 30.01.2009, tegemata samas protokollilist määrust kahjunõude menetlusse võtmiseks ja selle tähtaegseks lugemiseks. Seega ei saa pidada põhjendatuks kaebajate esindaja seisukohta, et kohus ei saanud enam teha määrust kahjunõude menetlusse võtmiseks ja lahendada tähtaja küsimust määrusega. Kehtiv
ei näe ette võimalust tähtaega vaikimisi ennistada. Kohus leiab eeltoodust tulenevalt, et kaebus ei ole tähtaegne ning taotlus tähtaja ennistamiseks tuleb jätta rahuldamata. 7. Kuna kohus jätab tähtaja ennistamata, siis tuleb kohtul
8.
lg 4 p 4 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv menetluse lõpetamisel, kui kaebuse esitamise tähtaeg on mõjuva põhjuseta mööda lastud. Kaebuse esitajad on kahjunõudelt tasunud riigilõivu kokku 18 000 krooni, mis kuulub määruse jõustumisel tagastamisele lõivu tasunud isikute arveldusarvetele vastavalt kohtule esitatud maksekorraldustele. Kristina Maimann Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.