Obsah (5)

§ 100§ 54§ 12§ 53§ 47

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-09-585 Otsuse kuupäev 4. september 2009 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi Akos Apteek OÜ kaebus Ravimiameti peadirektori

§ 100loetletud haldusasutused.

Küsimusele, millised õiguslikud vahendid need on, mida tegevusloa omaja peab tagama pädevale isikule tema avalikes ülesannetes

§ 54

lg 6 kohustuse täitmise võimaldamiseks, selgitas Ravimiamet, et pädeva isiku ülesannete tagamiseks on „õiguslikud vahendid toodud sotsiaalministri poolt

1. veebruari
2. a määruses nr 24 “Apteegiteenuse osutamise tingimused ja kord”
3. peatükis.”. Kaebaja on seisukohal, et Ravimiameti viidatud määruses loetletud tegevused ja ülesanded (juhib ja kontrollib apteegi tööd, määrab endale asendaja, kehtestab sisekorra, tööeeskirjad, ametijuhendid ja vastutajad, tagab personalile tööks vajalike õigusaktide kättesaadavuse ja nendega tutvumise, korraldab kord aastas ettevõttesisese kontrolli jm) on kaetud ühemõtteliselt ettevõtja tavalise pädevusega tööandjana. Riigil puudub vähimgi õigus avalik–õiguslike ülesannete panekuks eraõiguslikele isikutele. Isegi juhul, kui riik seda teatud avalik–õiguslike ülesannete osas soovib, peab selleks olema ülesannete täitja nõusolek, mis on väljendatud halduslepingus ning avalik–õiguslike ülesannete täitmiseks peab riik olema eraldanud piisavad vahendid. Haldusorgan, kord selgitades, et tegemist on apteegi juhtimise ja järelevalve funktsiooniga kui ülesandega avalikes huvides ja siis selgitades, et tegemist on töölepinguga reguleeritava eraõigusliku sisesuhtega, on ilmselgelt taganenud varasematest seisukohtadest, millega põhjendati pädeva isiku eristaatust apteegis rahvatervise kaitse eesmärgil. Olukorras, kus üldapteegi juhataja või ka pädeva isikuga tuleks kaebajal sõlmida tööleping, ei saaks sellisel isikul olla samaaegselt eesmärgipäraselt võimalik täita ülesandeid avalikes huvides. Kaebaja on seisukohal, et Ravimiamet, nimetades ise üldapteegi juhataja, asendades sealjuures senise ja senini olemasoleva juhataja, teostab vähemalt kaebaja enda, sh ka äriühingu OÜ Akos Apteek juhataja ja osaniku pädevust. Kaebaja on seisukohal, et riigipoolne sekkumine ükskõik millise majandusüksuse juhtimisse eelduslikult konkurentsile rajatud turul, mõjutab sellel turul majandustegevusega tegeleva ettevõtja tulemusi ja konkurentsivõimet kas siis soodustavalt või takistavalt. Konkreetses kutsevaldkonnas, arvestades sealjuures Ravimiameti määratud üldapteegi juhataja ametiülesandeid ja nende täitmisest tulenevalt senise juhataja õigusliku staatuse muutust, on kaebaja hinnangul tegemist sekkumisega, mis ületab igasuguse õigustatava ulatuse, piirates või valikuliselt isegi välistades tema konkurentsivabadust kutseteenuste osutamisel. Kaebaja majandus- ja kutsetegevuse iseseisvus ja tegevuse jätkusuutlikkus apteegiteenuste turul on ettevõtte sisestruktuuri, selle kujundust ning juhtimist takistavate ning tegevusõiguse säilitamiseks sisuliselt põhjendamatuid kulusid tekitavate riigi poolt seatud konkurentsipiirangute kaudu, oluliselt kahjustatud. 02.06.2009 vastuväidetes Ravimiameti vastusele märgib kaebuse esitaja järgmist. Kaebajale jääb täiesti arusaamatuks, millele toetuvalt leiab vastustaja, et tema määratud isik kaebaja apteegis vastutab ja veel juhataja kohustuste eest. Asjaolu, et riigil on võimalus ka apteegi töötajatele vastutust kohaldada, ei ole kaebaja huvi küsimus. Kaebaja huvi on, et 3 vastustaja määratud uue üldapteegi juhataja vastutus tema ees oleks reguleeritud õigusaktiga vähemalt samas mahus nagu praeguse juhataja puhul. Vastustaja 18.12.2008 otsuse resolutiivosa p 1 kohaselt on Ravimiamet alates 19.12.2008 lõpetanud tegevusloa nr 420 kehtivuse peatamise, seega esimese lausega seatud piirangu otsusest IN-1-3-1/07/
4. Tegevuslubade 18.12.2008 protokolli kohaselt aga otsustati peatamine lõpetada, sest taotlus rahuldati, sest kaebaja taotluse rahuldamisega olid ära langenud tegevusloa nr 420 kehtivuse peatamise aluseks olevad asjaolud. Protokolli kohaselt võimaldasid äralangenud asjaolud teha aga otsuse tegevusloa muutmiseks, mis aga pidi ju taotluse rahuldamist tähendama. Otsuses aga otsustati lõpetada tegevusloa nr 420 kehtivuse peatamine (resol.p1) ja seepeale anti välja Otsuse resolutiivosa p 4 regulatsiooni kohaselt muudetud andmetega tegevusluba. Kõiki neid seoseid arvesse võttes, ei saaks vaidlustatud otsust olemaski olla. Kui lähtuda ühest vastustaja seisukohast, et vastustaja täitis kaebaja soovi ja teisest, et kaebaja soove seadus ei võimaldagi täita, siis võiks neist ka tuleneda, et kaebaja soovid tekitada võimatut - on siiski täidetud. On ilmne, et vastustaja jättis välja selgitamata, mida tegelikult sooviti. Selleks polnud mitte vaidlustamisi raskendav või võimatuks tegev otsus, vaid üksnes otsused eraldi ja seadusekohaselt vormistatud haldusaktidena. Vastustaja selgitusest ilmneb, et ta ei lahendanudki mitte kaebaja 10.12.2008 esitatud taotlust, vaid tegi otsuse telefoni teel vastuvõetud infol, mida käsitles võimalik, et taotlusena, jättes ilmsesti otstarbekusest kaebaja poolt esitatud taotluse üldse kõrvale. Kaebaja leiab, et apteegiteenuse jätkamise eesmärgil taotluse esitamine haldusorganile ei ole samastatav ettevõtja sooviga osutada apteegiteenust. Vastustaja ei pidanud ka muud tegema kui menetlema kaebaja taotlust. Asjaolu, et oma tavalises halduspraktikas on vastustaja pidanud tegevusloa taotlusel märgitud isikut ka juhatajaks või hoopis taotluseks juhataja määramiseks, ei põhjenda ega õigusta antud kaebusega seotud konkreetset olukorda. Vastustaja on kaebaja taotlust eirates vaidlustatud otsusest tulenevalt määranud senise juhataja asemele uue üldapteegi juhataja ja pole põhjust juhataja vahetuse läbiviimist kaebaja poolselt ei tuletada, oletada ega järeldada. Seda pole ei tehtud ega taotletud. Vastustaja vastuväited Vastustaja ei pea kaebust õigeks ja vaidleb sellele täies ulatuses vastu. Kaebuse esitaja põhjendused on suunatud tekitamaks olukorda, et Akos Apteek OÜ E Apteegi üldapteegi tegevusloal nr 420 oleks kajastatud nimetatud pädev isik aga mitte apteegi juhataja ning selle tulemusena pädev isik ei vastutaks apteegi juhataja kohustuste täitmise eest. Samas on kaebuse esitaja soov suunatud apteegiteenuse osutamise jätkamisele. Akos Apteek OÜ on 10.12.2008 esitanud üldapteegi tegevusloa nr 420 muutmise taotluse. Kaebuse esitaja oli omaalgatuslikult muutnud taotluse vormi punktides 6 ja 7, asendades „apteegi juhataja" sõnadega „pädev isikuga". Taotluse põhjusena märgiti Ravimiameti 02.04.2007 ettekirjutus ja 22.05.2007 otsus üldapteegi tegevusloa kehtivuse peatamise kohta IN-1-3-1/07/
5. Taotluse on allkirjastanud Akos Apteek OÜ seaduslik esindaja ja pädevaks isikuks määratud Kalle Kurvits. Määratud pädev isik Kalle Kurvits (kes on

§ 12

kohaselt tegevusloa omaja poolt määratud üldapteegi juhatajaks) vastas ravimiseaduses ja seaduse allaktides kehtestatud 4 nõuetele ning Ravimiametile ei olnud teada asjaolusid, millised ei võimaldaks Kalle Kurvitsal täita pädeva isiku ehk üldapteegi juhataja kohustusi. Selliseid asjaolusid ei ole esitanud ka kaebuse esitaja oma kaebuses. Kalle Kurvits on 27 aastat tegutsenud proviisori ametikutsel ning omab kogemusi apteegiteenuse osutamise valdkonnas. Samuti ei ole Akos Apteek OÜ E Apteegi juhataja Kalle Kurvits avaldanud soovi apteegijuhataja kohalt loobumiseks. Vastustajale jääb arusaamatuks kaebuse esitaja seisukoht, et Akos Apteek OÜ 10.12.2008 taotluse kohaselt oleks soovitud tegevusloale kanda Kalle Kurvits pädeva isikuna, aga mitte üldapteegi juhatajana. Sisuliselt on kaebuse esitaja põhjendused suunatud tekitamaks olukorda, kus Akos Apteek OÜ E Apteegi üldapteegi tegevusloal oleks nimetatud Kalle Kurvits pädeva isikuna, kuid apteegi juhataja kohustusi täidaks Akos Apteek OÜ seaduslik esindaja Tea Siimon. Samas on Tea Siimon juba pädevaks isikuks Akos Apteek OÜ Haapsalu Vanas Apteegis ning

§ 53lg 1 kohaselt ei või üks isik olla pädevaks isikuks mitmes üldapteegis.

Kaebuse esitaja soov on suunatud apteegiteenuse osutamise jätkamisele. Tulenevalt

§ 12

ning § 45 punktist 2 on tegevusloa omaja poolt määratud pädev isik ühtlasi apteegi juhatajaks. Kaebuse esitaja soovib tekitada õigusliku olukorra, mida ei võimalda ravimiseadus ja ravimiseaduse allaktid. Nimetatud asjaolu on korduvalt kaebuse esitajale selgitatud. Kaebuse esitaja üritab jätkuvalt samastada äriühingu (Akos Apteek OÜ) juhatajat ja apteegi (Akos Apteek OÜ E Apteek) juhatajat. Akos Apteek OÜ on ettevõtja ehk äriühing (äriseadustiku § 1 ja § 2 lg 1 mõistes). E Apteek on ettevõtja majandusüksus ehk ettevõte, mille kaudu ettevõtja tegutseb (äriseadustik § 5 lg 1). Ühel juhul on tegemist isikuga, kes korraldab äriühingu tegevust, teisel juhul on tegemist isikuga, kes korraldab üksnes apteegitegevust. Üldapteegi tegevusluba ei ole haldusakt ning tegevusloal puuduvad haldusaktile omased tunnused. Üldapteegi tegevusluba ei ole võimalik vaidlustada. Haldusaktiks on käesoleval juhul Ravimiameti 18.12.2008 otsus IN-1-3/08/442, mille alusel kanti tegevusloale isiku taotluse alusel muudetud andmed ning mille kohaselt väljastati taotluse esitajale muudetud andmetega tegevusluba. Arvestades asjaolusid, et kaebuse esitaja seaduslik esindaja on vaidlusaluses valdkonnas kompetentne ning et poolte vahel on toimunud kolme aasta jooksul vaidlused samades küsimustes, mis on lahendi kohtute poolt saanud, on vastustaja seisukohal, et esitatud väited on otsitud ja manipuleerivad. Ravimiamet on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad alused haldusakti osaliseks tühistamiseks. Samuti ei muutuks haldusaktiga sisuliselt otsustatud küsimuste sisu, kui vastuvõetud otsused vormistataks eraldi haldusaktidena, kuna otsused on üksteisega seotud. Üldapteegi tegevusloa kehtivuse peatamise lõpetamine on seotud pädeva isiku ehk apteegi juhataja määramisega tegevusloa omaja poolt. Kohtu põhjendused ja otsus HKMS § 7 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Kohus leiab, et kaebus ei kuulu rahuldamisele, kuna vaidlustatud otsuse p 3 ei riku kaebuse esitaja õigusi. 5 Akos Apteek OÜ palub tühistada Ravimiameti 18.12.2008 otsuse osaliselt, so ainult punkt 3 osas. Vaidlustatud otsuse punktis 3 on muudetud tegevusloal nr 420 andmed üldapteegi juhataja nime osas. Ravimiameti 18.12.2008 otsusega on kantud tegevusloale nr 420 üldapteegi juhatajaks Kalle Kurvits. Kaebuse esitaja märgib, et ta ei ole taotlenud Kalle Kurvitsa märkimist tegevusloale apteegi juhatajana vaid pädeva isikuna ning et Ravimiametil ei ole seadusest tulenevalt õigust üldapteegi juhataja määramiseks ja tema tegevusloale kandmiseks. Kaebaja leiab, et sellega on vastustaja muutnud tegevusloa omaja ja üldapteegi juhataja isikuga seonduvaid õigusi ja kohustusi. Kohus on seisukohal, et kaebuse esitaja lõppeesmärgiks on järjekordselt vaidlustada varasemate jõustunud kohtulahenditega kinnitust leidnud põhimõtet, et üks isik ei saa üheaegselt olla pädevaks isikuks ja ka apteegi juhatajaks kahes üldapteegis. Kohtud on haldusasjas nr 3-06-1896, 3-07-737 ja 3-07-1100 üheselt välja toonud, et ravimiseaduse kohaselt saab üks isik olla pädevaks isikuks ehk ka üldapteegi juhatajaks ainult ühes üldapteegis.

§ 12sätestab, et apteegis on pädevaks isikuks apteegi juhtaja.

Sama põhimõte on välja toodud ka

§-s 45 lg 2, kus märgitakse, et apteegiteenuse osutamise tegevusloa omaja on kohustatud tagama pädevale isikule, kelleks on apteegi juhataja, ja viimase äraolekul pädeva isiku asendajale tema kohustuste täitmiseks ning apteegi personalile nõuetekohaseks tööks vajalikud tingimused ja vahendid. Vastavalt

§ 53

lg 1 võib isik samal ajal olla pädevaks isikuks ainult ühes käesoleva seaduse § 40 lõike 1 nimetatud tegutsemiskohas. Eeltoodud alusel saab üheselt väita, et ravimiseaduse järgi apteegiteenuse osutamise tegevusloa omaja poolt määratud ja nõuetele vastav pädev isik on samaaegselt ka sama üldapteegi juhatajaks. Ravimiseaduse kohaselt ei saa üldapteegil olla samaaegselt eraldi pädev isik ja eraldi apteegi juhataja. Kuna Tea Siimon oli määratud kaebaja poolt pädevaks isikuks Haapsalu Vana Apteegis ja seega ka sama apteegi juhatajaks, ei saanud ta vaatamata taotlusele olla pädevaks isikuks E Apteegi osas. Just sel põhjusel oligi Ravimiameti 22.05.2007 otsusega E Apteegi tegevusloa nr 420 kehtivus peatatud ja seda kuni kaebaja poolt nõuetele vastavate andmetega taotlus esitamiseni. Akos Apteek OÜ on esitanud Ravimiametile 10.12.2008 sotsiaalministri 18.02.2005 määrusega nr 33 kehtestatud üldapteegi tegevusloa taotluse. Selles taotluses on pädevaks isikuks märgitud proviisor Kalle Kurvits ning pädeva isiku asendajaks proviisor Tea Siimon. Taotlusele on allakirjutanud Tea Siimon taotleja esindajana ja Kalle Kurvits pädeva isikuna. Kaebuse esitaja vaidlustused tulenevadki sellest, et ta on taotlenud K.Kurvitsa andmete kandmist tegevusloale pädeva isikuna, kuid viimane on tegevusloale märgitud apteegi juhtajaks.

§ 47

lg 10 sätestab, et sotsiaalminister kehtestab määrusega ravimite käitlemise, tegevusloa taotlemise ja taotluste menetlemise tingimused ja korra, sealhulgas tegevusloa taotlemisel esitatavate dokumentide ja andmete loetelu ning tegevusloal esitatavad andmed. Sotsiaalministri 18.02.2005 määruse nr 33 § 2 lg 1 p 7 kohaselt tuli esitada andmetena ka pädeva isiku nimi, kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid, isikut tõendav dokument ja vajadusel nimemuutust tõendav dokument. Määruse lisas 3 toodud punktis 6 „Pädeva isik“, on olnud vajalik märkida andmed apteegi juhataja ja apteegi juhataja asendaja kohta. Kohus on seisukohal, et kuna ravimiseaduse kohaselt on apteegi juhataks ja pädevaks isikuks sama 6 isik, siis ei too määruse § 2 lg 1 p-s 7 ja taotluse vormi lahknevused tegevusloa omanikule kaasa mingeid õiguslikke ega sisulisi tagajärgi. Samas tuleb märkida, et kaebaja on 10.12.2008 Ravimiametile esitatud taotluses sotsiaalministri määrusega kinnitatud taotluse vormi muutnud ning „apteegi juhataja“ ja „apteegi juhataja asendaja“ asemel on märgitud „pädev isik“ ja pädeva isiku asendaja“. Siit järeldub, et kaebuse esitaja, vaatamata ravimiseadusele ja kohtulahenditele, ei soovi aktsepteerida olukorda, et pädevaks isikuks ja apteegi juhatajaks saab olla ainult üks ja sama isik. Kohus on seisukohal, et kuna ravimiseadus sätestab üheselt, et üldapteegis saab pädevaks isikuks olla sama üldapteegi juhataja, siis pole antud juhul vahet, kas K.Kurvits on tegevusloale märgitud pädeva isikuna või apteegi juhatajana, kuigi määruse § 4 lg 1 p 5 järgi tuleb tegevusloale märkida andmed pädeva isiku kohta. Ravimiseaduse mõistes ei põhjusta apteegis pädeva isiku ehk apteegi juhtaja õigustes ja kohustustes mingisuguseid muutusi see, kas ta on tegevusloale märgitud apteegi juhtajana või pädeva isikuna. Apteegi juhataja ega seega pädeva isiku määramine ei toimu ühelgi juhul Ravimiameti poolt, vaid tegevusloa omaja enda poolt.

§ 12

sätestab, et pädevaks isikuks nimetatakse käesolevas seaduses ravimite käitlemise tegevusloa omaja poolt käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele vastavat §-s 54 nimetatud kohustuste täitmiseks määratud isikut. Ja et apteegis on pädevaks isikuks apteegi juhtaja. Ka

§ 47

lõikes 4 on märgitud, et tegevusloa väljaandmiseks, uuendamiseks või kehtivuse pikendamiseks peab tegevusloa taotleja olema määranud nõuetele vastava pädeva isiku. Kohus on seisukohal, et tegevusloa omaja poolt määratud pädeva isiku andmete kandmine tegevusloale üldapteegi juhatajana ei muuda tegevusloa omaja ja üldapteegi juhataja isikuga seonduvaid õigusi ja kohustusi tegevusloaga lubatud tegevuses. Ravimiseadusest ja sotsiaalministri määrusest tulenevalt peaks olema tegevusloale märgitud andmed pädeva isiku, mitte apteegi juhtaja kohta, kuid kuna tegemist on sama isikuga, siis ei saa selline ebatäpsus kuidagi kaebaja õigusi rikkuda. Kaebuse esitaja sai ja pidi taotluse esitamisel arvestama, et tal oli õigus pädevaks isikuks määrata ainult üldapteegi juhatajat. Kaebaja on märkinud, et vaidlustatud otsus muudab uue juhataja nimetamisega senise juhataja staatust, pädevust ja ülesandeid. Sellest võib järeldada, et kaebuse esitaja ei ole nimetanud E Apteegi osas pädevaks isikuks apteegi juhatajat, vaid soovib luua olukorda, kus E Apteegil on eraldi isik pädeva isikuna ja eraldi isik apteegi juhatajana. Kaebuse esitaja taotletud eesmärgiks on luua õiguslik olukord, mida ei võimalda ravimiseadus ega ravimiseaduse allaktid. Kohus nõustub vastustajaga, et kui kaebuse esitaja poolt esitatud andmed pädeva isiku osas ei vasta kehtestatud nõuetele, võib see kaasa tuua vajaduse üldapteegi tegevusloa kehtivuse peatamiseks. Arvestades eeltoodut jätab kohus kaebuse rahuldamata. Kohtu seisukoha muutmiseks ei anna alust ka kõik muud kaebuse esitaja poolt esitatud põhjendused. Kaebuse esitaja on esitanud taotluse menetluskulude välja mõistmiseks, milleks on riigilõiv 250 krooni. HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus kaebust ei rahulda, jäävad kaebuse esitaja poolt kantud menetluskulud tema enda kanda. Ravimiamet ei ole menetluskulude osas taotlust esitanud. Eda Muts Kohtunik /allkiri/ 7