ÄRAKIRI KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Mare Krull Otsuse tegemise aeg ja koht 29.mai 2009.a, Jõhvi kohtumaja Haldusasja number 3-08-1829 Haldusasi M.K kaebus Viru Vangla direktori xx.xx.xxxx käskkirjade nr.xx ja nr.xx tühistamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 18.mai 2009.a, Jõhvi Menetlusosalised kaebuse esitaja M.K, vastustaja Viru Vangla, vastustaja esindaja Kadi Laanemäe RESOLUTSIOON jätta kaebus rahuldamata Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates ASJAOLUD JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD M.K esitas 16.09.2008 Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajale kaebuse Viru Vangla direktori xx.xx.xxxx käskkirjade nr.xx nr.xx tühistamiseks. Viru Vangla direktori xx.xx.xxxx käskkirjaga nr.xx karistati kinnipeetavat M.K-d Viru Vangla kodukorra punkti 8.1.1 ja 8.2.11 nõuete süülise rikkumise eest ühe lühiajalise kokkusaamise keelamisega. Viru Vangla direktori xx.xx.xxxx käskkirjaga nr.xx karistati kinnipeetavat M.K-d Viru Vangla kodukorra 3-08-1829 punkti 8.1.1 ja 8.2.11 nõuete süülise rikkumise eest noomitusega. Kaebaja väidab, et vangla poolt läbiviidud distsiplinaarmenetluse käigus ei tutvustatud teda menetlusprotokollidega ega teavitatud kaebajat talle määratud distsiplinaarkaristusest. Protokollide ja käskkirjade venekeelset tõlget kaebajale ei võimaldatud ja sellega seoses jäi realiseerimata tema õigus anda asjas selgitusi ehk end kaitsta. Õige ei ole vangla väide, et tõlke tagavad talle kontaktisikud, sest kontaktisikud ei valda vajalikul määral vene keelt. Samuti ei ole kontaktisikutel ja korrapidajatel õigust teha ametlike dokumentide tõlkeid. Kaebaja leiab, et kuna tegu ei ole professionaalse tõlkega, siis võib see mõjutada negatiivselt distsiplinaarmenetluse läbiviimist. Ühtlasi viitab kaebaja Eesti Vabariigi põhiseaduse (edaspidi PS) § 51 lg-le 2 ja märgib, et regioonides, kus vähemusrahvuste esindajaid on mitte vähem kui pool elanikkonnast, on kõikidel vähemusrahvuste esindajatel õigus saada vastuseid riigiasutustelt ja kohalikelt omavalitsustelt ka vähemusrahvuste keeles. Ida-Virumaa ongi selline regioon ning Viru Vanglas on vähemalt 70 % ainult vene keelt kõnelevaid kinnipeetavaid, mistõttu kaebajal on õigus tutvuda dokumentidega vene keeles. Selline õigus tuleneb ka vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 64 lg-st 2, haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 36 lg-test 1-3, § 40 lg-st 1 ja samuti Euroopa Liidus kehtivatest karistusreeglitest. Distsiplinaarmenetluse läbiviimisel leidis aset kaebaja õiguste jäme rikkumine, mis seisnes selles, et distsiplinaarmenetluse käigus võttis kaebajalt seletuse valvur-korrapidaja Kalev Annamaa. Kaebaja arvates puuduvad valvuril volitused kinnipeetavalt seletuse võtmiseks, sest VangS § 64 lg 1 kohaselt juhib distsiplinaarmenetlust vangla direktor või tema poolt volitatud isik. Protokollist nähtuvalt on käesolevas menetluses volitatud isikuks kontaktisik Johannes Liiv. VangS § 64 lg-t 2 rikuti ka sellega, et kaebajalt nõuti selgitust enne, kui tehti talle teatavaks, milles teda süüdistatakse. Kuna distsiplinaarmenetlus viidi läbi oluliste rikkumistega, siis palub kaebaja tühistada Viru Vangla direktori xx.xx.xxxx käskkirjad nr.xx nr.xx. Vastustaja Viru Vangla ei ole nõus kaebaja väitega, et distsiplinaarmenetlus viidi läbi oluliste rikkumistega ja selle käigus piirati kaebaja õigusi. Kaebaja väidab, et talle ei võimaldatud distsiplinaarmenetluse käigus koostatud protokollide ja käskkirjade venekeelset tõlget ning kuigi kontaktisikud vanglas tõlgivad kinnipeetavatele dokumente, ei valda nad kaebaja arvates piisavalt vene keelt. Samuti leiab kaebaja, et vanglaametnikel ei ole õigust teha ametlike dokumentide tõlkeid. Vangla vastusest kaebusele nähtub, et kinnipeetavale on tõlgitud distsiplinaarmenetluse käigus koostatud protokollide ja käskkirjade sisu inspektorkontaktisik Marek Bendi poolt, kelle emakeeleks on vene keel ning ta on suuteline kinnipeetavatele dokumentide sisu tõlkima. Vastustaja leiab, et seega ei ole alust kahelda selles, et distsiplinaarmenetluse protokollid ja käskkirjad tõlgiti kinnipeetavale vene keelde õigesti. Asjaolu, et M.K ei jäänud tõlkega rahule, ei tähenda ebapädevat tõlkimist vanglaametniku poolt ega ka tõlke võimaldamata jätmist. Tulenevalt vangistusseadusest, haldusmenetluse seadusest ja keeleseadusest (edaspidi KeeleS) ei ole vanglal kohustust võimaldada kinnipeetavatele kirjalikku tõlget ning samuti ei ole vanglal kohustust koostada dokumente muus keeles kui eesti keeles. Vangla koosseisus ei ole ette nähtud kvalifitseeritud tõlkide ametikohti, kuid kinnipeetavate soovil võimaldatakse neile dokumentide tõlge vene keelt valdavate vanglaametnike poolt. Alternatiiviks on lasta tõlkida dokumendid tõlkebüroos enda kulul. Vangla jätab tähelepanuta kaebaja viite PS § 51 lg-le 2, mille kohaselt on IdaVirumaa regioon, kus vähemusrahvuste esindajaid on mitte vähem kui pool elanikkonnast, sest kaebaja ei ole oma sellekohast väidet millegagi tõendanud. Kaebaja viitab VangS § 64 lgte 1-2 eiramisele distsiplinaarmenetluse käigus, kuna valvuritel puudus õigus ja volitus temalt seletuse võtmiseks. Vastustaja seletusest nähtuvalt järeldas kaebaja distsiplinaarmenetluse protokollide põhjal, et kõnealustes menetlustes oli volitatud isikuks inspektor-kontaktisik Johannes Liiv, mistõttu kaebaja leiab, et valvurid nõudsid talt selgitust enne, kui teda teavitati, milles teda süüdistatakse. Kooskõlas VangS § 64 lg-ga 1 viib distsiplinaarmenetluse läbi ning 2
(5)3-08-1829 selgitab välja distsiplinaarrikkumise asjaolud vangla direktor või tema poolt selleks volitatud vanglaametnik. Sel ajal, kui valvurid võtsid kinnipeetavalt seletuskirjad, ei olnud veel algatatud distsiplinaarmenetlust. Menetluse algatamiseks on vaja fikseerida rikkumine ning anda rikkujale koheselt võimalus asja selgitamiseks. Kooskõlas Viru Vangla kodukorra punktiga 25.1 otsustab distsiplinaarmenetluse algatamise vangla direktor vanglateenistuja poolse kinnipeetava isiku distsiplinaarrikkumist kirjeldava ettekande ja kinnipeetava isiku seletuse alusel. Seega oli rikkumise tunnistajaks olnud valvuril kohustus anda kinnipeetavale kohe pärast intsidendi toimumist võimalus seletuskirja kirjutamiseks ning alles seejärel oli võimalik langetada otsus menetluse algatamise või algatamata jätmise kohta. Alles menetluse käigus on volitatud menetlejal kohustus anda kinnipeetavale võimalus täiendavate seletuste andmiseks. M.K-le anti mõlema distsiplinaarmenetluse käigus võimalus täiendavate selgituste andmiseks, kuid ta keeldus sellest põhjendusel, et annab seletuse pärast distsiplinaarmenetluse protokollidega tutvumist. Menetlusprotokolle tutvustati ja tõlgiti kinnipeetavale vene keelde 01.07.2008, kuid pärast protokollidega tutvumist ei nõustunud M.K endiselt juhtunu kohta täiendavaid selgitusi andma, kuigi talle seda võimaldati. VangS § 64 lg 2 kohaselt kinnipeetavat informeeritakse koheselt distsiplinaarrikkumisest, milles teda süüdistatakse ning tal on õigus anda selgitusi. Nimetatud õigusnormist ei tulene, et kinnipeetav peaks selgitusi andma üksnes otsesele menetlejale. Menetleja ei pruugi olla iga rikkumise korral koheselt kättesaadav ning sellisel juhul annab kinnipeetavale võimaluse seletuste kirjutamiseks rikkumise fakti fikseerinud vanglaametnik, kelleks on enamasti valvur. Eeltoodu ei riku kuidagi kinnipeetava õigusi, sest tema selgitused jõuavad lõpuks niikuinii menetlejani ja seetõttu ei ole kinnipeetava seisukohalt oluline, kes temalt esialgse seletuskirja võtab. Vastustaja märgib ühtlasi, et rikkumist fikseerivale ettekandele kinnipeetava seletuskirja lisamine võimaldab menetluse algatamist otsustaval isikul asja objektiivsemalt hinnata. Vangla on seisukohal, et distsiplinaarmenetlused viidi läbi nõuetekohaselt ning nende käigus kinnipeetava õigusi rikutud ei ole. Vastustaja palub jätta M.K kaebus rahuldamata ning menetluskulud kaebaja enda kanda. KOHTU PÕHJENDUSED M.K esitas 16.09.2008 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla direktori xx.xx.xxxx käskkirjade nr.xx ja nr.xx tühistamiseks. Eelnevalt esitas ta Justiitsministeeriumile sellekohase vaide ning xx.xx.xxxx vaideotsusega nr.xx jäeti kaebaja vaie rahuldamata. Esitatud kaebusest nähtuvalt ei antud kaebajale distsiplinaarmenetluste käigus võimalust selgituste andmiseks ega vastuväidete esitamiseks, millega on oluliselt tema õigusi rikutud. Viru Vangla direktori xx.xx.xxxx käskkirjast nr.xx nähtuvalt pani M.K toime distsiplinaarrikkumise, mis seisnes selles, et ta 13.06.2008 E-hoone kambris nr.3416 kell 20.05 toimunud rivistuse ajal keeldus täitmast vanemvalvur Aulis Teetlok`i seaduslikku korraldust võtta maha kambri aknal olevad ikoonid. Viru Vangla direktori xx.xx.xxxx käskkirjast nr.xx nähtuvalt pani M.K toime distsiplinaarrikkumise, mis seisnes selles, et ta 13.06.2008 E-hoone kambris nr.3416 kell 08.15 toimunud rivistuse ajal keeldus täitmast vanemvalvur Kalev Annamaa seaduslikku korraldust võtta maha kambri aknal olevad ikoonid. Mõlema käskkirja andmise õiguslike alustena on märgitud alljärgnev: Viru Vangla kodukorra punkti 8.1.1 kohaselt on kinni peetav isik kohustatud täitma vangistusseadust, vangla sisekorraeeskirju, vangla kodukorda ja muid õigusakte ning alluma vanglaametnike ja teenistujate seaduslikele korraldustele. Viru Vangla kodukorra punkt 8.2.11 sätestab, et kinni peetaval isikul keelatud teha kambri ehituselementidele, kappidele, raamatutele ning muule vangla varale kirjutusi, märke, aga samuti kleepida või kinnitada neile fotosid, reproduktsioone, ajakirjade väljalõikeid, katteid, vaipu ja muud säärast. Vastavalt VangS §-le 3
(5)3-08-1829 63 võib vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide süülise nõuete rikkumise eest kinnipeetavale kohaldada distsiplinaarkaristust, milleks on noomitus, ühe lühivõi pikaajalise kokkuksaamise keelamine, töölt eemaldamine kuni üheks kuuks või kartserisse paigutamine kuni neljakümne viieks ööpäevaks. Distsiplinaarmenetluse läbiviimisel ja distsiplinaarkaristuse määramisel juhindutakse VangS §-st 64. Vaidlustatud otsustest nähtuvalt on distsiplinaarmenetluse käigus M.K tutvustatud vangistuseaduse, vangla sisekorraeeskirjade ja Viru Vangla kodukorraga, mistõttu kinnipeetav pidi olema teadlik kodukorras sätestatud nõuetest alluda vanglaametnike seaduslikele korraldustele. Viru Vangla direktori xx.xx.xxxx käskkirjaga nr.xx karistati M.K-d Viru Vangla kodukorra punkti 8.1.1 ja punkti 8.2.11 nõuete süülise rikkumise eest ühe lühiajalise kokkusaamise keelamisega ja Viru Vangla direktori xx.xx.xxxx käskkirjaga nr.xx karistati M.K-d Viru Vangla kodukorra punkti 8.1.1 ja punkti 8.2.11 nõuete süülise rikkumise eest noomitusega. Kaebaja väide, et distsiplinaarmenetlus viidi läbi oluliste rikkumiste ja kaebaja õiguste piiramisega, ei leidnud asja kohtulikul arutamisel tõendamist. M.K kaebusest nähtuvalt annab PS § 51 talle õiguse pöörduda vähemusrahvuste keeles riigiasutuste poole ja saada neilt vastuseid talle arusaadavas keeles, aga samuti pöörduda kohtusse vene keeles. PS § 51 sätestab, et igaühel on õigus pöörduda riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikute poole eesti keeles ja saada eestikeelseid vastuseid. Paikkondades, kus vähemalt pooled püsielanikest on vähemusrahvustest, on õigus saada riigiasutustelt ja kohalikelt omavalitsustelt ning nende ametiisikutelt vastuseid ka selle vähemusrahvuse keeles. KeeleS § 10 lg 2 kohaselt omavalitsusüksuse püsielanik on Eesti kodanik, alalist elamisõigust omav Euroopa Liidu kodanik või pikaajalise elamisloa alusel Eestis elav välismaalane, kelle püsiv elukoht, mille aadressi andmed on kantud Eesti rahvastikuregistrisse, asub vastavas vallas või linnas. Eesti Vabariigi põhiseaduse kommenteeritud väljaande §-s 51 on asutud järgimisel seisukohale: seega ei piisa sellest, kui vähemalt pooled elanikest kuuluvad vähemuste hulka, vajalik on püsivate sidemete ja kodakondsuse olemasolu. Seetõttu ei vasta Ida-Virumaa omavalitsused valdavalt PS § 51 lg 2 kriteeriumidele, kuigi mitteeestlaste osakaal on neis valdavalt suurem kui pool püsielanikest. Seega ei saa nõustuda kaebuses toodud väitega, et PS § 51 annab kaebajale õiguse pöörduda vähemusrahvuse keeles Eesti Vabariigi riigiasutuse poole ja saada neilt vastuseid vene keeles. Samas on kaebajale tagatud vangla poolt tema avalduste (kaebuste) suuline ja kirjalik tõlge. Kirjaliku tõlke puhul tuleb kaebajal tõlke eest tasuda. Arusaamatu on kaebaja väide, et samuti tuleneb see õigus, st õigus tutvuda dokumentidega vene keeles VangS § 64 lg-st 2 ning HMS § 36 lg-test 1-3 ja § 40 lg-st 1, sest ei VangS ega ka HMS ei reguleeri keeleküsimusi, vaid seda reguleerib kehtiv KeeleS. Samuti ei leidnud asja kohtuliku arutamise käigus kinnitust kaebaja väide, et talle ei võimaldatud distsiplinaarmenetluse käigus koostatud dokumentide ja vaidlustatud käskkirjade tõlget vene keelde. Kaebaja on seisukohal, et vanglaametnikel ei ole õigust teha ametlike dokumentide tõlkeid ning nad ei valda piisavalt vene keelt. Kuna kaebaja on teinud kindlaks, et vanglaametnikud ei valda piisavalt vene keelt, siis on tal võimalus saada tõlketeenust tõlkebüroost, mille eest tuleb loomulikult maksta. Seega on kaebajal juhul, kui ta ei usalda vanglaametnikke või kahtleb nende keeleoskuses, võimalus pöörduda tõlkebüroo poole. Nõustuda ei saa ka kaebaja väitega, et valvuritel puudus õigus ja volitus temalt seletuse võtmiseks. Kaebaja on distsiplinaarmenetluse protokollide põhjal järeldanud, et kõnealustes menetlustes oli volitatud isikuks inspektor-kontaktisik Johannes Liiv, mistõttu on kaebaja seisukohal, et valvurid nõudsid seletust enne, kui teda teavitati süülise teo toimepanemisest. Kooskõlas VangS § 64 lg-ga 1 distsiplinaarmenetluse viib läbi ning distsipliini rikkumise asjaolud selgitab välja vangla direktor või tema poolt selleks volitatud vanglaametnik. Sel ajal, kui valvurid kaebajalt seletuskirja võtsid, ei olnud vastustaja väitel distsiplinaarmenetlust veel algatatud. Menetluse algatamiseks on vajalik fikseerida rikkumine ja anda kinnipeetavale koheselt võimalus rikkumise kohta selgituse andmiseks. Kooskõlas Viru Vangla kodukorra 4
(5)3-08-1829 punktiga 25.1 otsustab distsiplinaarmenetluse algatamise vangla direktor vanglateenistuja poolt kinnipeetava isiku distsiplinaarrikkumist kirjeldava ettekande ja kinnipeetava isiku seletuse alusel. Eeltoodust tulenevalt oli valvuril, kes oli rikkumise tunnistajaks, kohustus anda kinnipeetavale koheselt pärast intsidendi toimumist võimalus seletuskirja kirjutamiseks ning alles seejärel oli võimalik langetada otsus menetluse algatamise kohta. M.K-le anti mõlema distsiplinaarmenetluse käigus võimalus täiendavate selgituste andmiseks, kuid ta keeldus sellest, väites, et ta annab selgitusi pärast distsiplinaarmenetluse protokollidega tutvumist (t.lk.51,61). Eeltooduga loeb kohus tõendatuks, et distsiplinaarmenetluse käigus ei ole kaebaja rikutud ega piiratud, mistõttu kaebus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Kaebuse rahuldamata jätmisel tugineb kohus HKMS § 26 lg 1 p-le 6. Mare Krull Kohtunik Kohtuotsus jõustus 08.10.2009 Tartu Ringkonnakohtu 14.09.2009 kohtumääruse nr.3-081829 alusel, millega tagastati M.K apellatsioonkaebus Mare Krull Kohtunik ÄRAKIRI ÕIGE 5
(5)