3-09-2196/8

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Hurma Kiviloo Määruse tegemise aeg ja koht 06.10.

1. a, Tallinn Haldusasja number 3-09-2196 Haldusasi Põhja Piirivalvepiirkonna taotlus K. N.’i väljasaatmiskeskusesse paigutamiseks. Taotluse esitaja – Põhja Piirivalvepiirkond Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist – K. N. (isiku sõnul sünd. xx xx xxxx Kabulis, Afganistan) Menetlusosalised 06.10.
2. a Kohtuistungi toimumise aeg Resolutsioon Edasikaebamise kord
3. Rahuldada Põhja Piirivalvepiirkonna taotlus.
4. Anda luba K. N.’i paigutamiseks väljasaatmiskeskusesse kuni tema väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui
5. detsembrini 2009 /HKMS § 29, VSS § 23 lg 1 /. Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates Tallinna Halduskohtu kaudu /HKMS § 30 lg 2, § 471 lg-d 2 ja 3/. ASJAOLUD
6. 04.10.
7. a kell 10:30 paiku kontrolliti reisijate profileerimise käigus, rakendades Schengeni piirieeskirjas ettenähtud kompensatsiooni meetmeid, Soome suunduvale reisilaevale „Superstar“ lahkuvaid reisijaid. Kontrollimise käigus avastati isik, kellel puudusid igasugused isikut tõendavad dokumendid. Isikuks osutus, tema enda sõnade kohaselt K. N., isanimega K. M. S., sündinud xx xx xxxx Kabulis, Afganistani Islamivabariigi kodanik, elukohaga Afganistan, Kabul.
8. Antud juhtumis algatati Põhja Piirivalvepiirkonnas (Põhja PVP) väärteomenetlus nr 2.4/09193, välismaalaste seaduse (VMS) § 51 lg 1 p 3 rikkumise tunnustel, mis on kvalifitseeritav vastavalt VMS § 166 järgi. Isik viibis Eesti Vabariigis seadusliku aluseta. Väärteomenetluse käigus peeti isik 04.10.2009 kell 11.00 halduskorras 48-ks tunniks kinni järgmistel põhjustel: ei ole tuvasta- tud tema isikut, ta võib jätkuvalt toime panna väärtegusid ja ta võib väärteomenetlust takistada või sellest kõrvale hoida. Kinnipidamise kohta koostati protokoll ja menetlusalune isik kuulati üle 04.10.
10. Arvestades eeltoodut ja asjaolu, et K. N.`i väljasaatmist ei ole võimalik lõpule viia 48 tunni jooksul, esitas Põhja PVP Tallinna halduskohtule 05.10.2009 taotluse, milles palub vastavalt väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 23 lg-le 1 paigutada K. N. väljasaatmiskeskusesse kuni väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks.
11. Kohus võttis 05.10.2009 määrusega Põhja PVP taotluse menetlusse ja määras selle lahendamiseks läbiviidava kohtuistungi aja.
12. Kohtuistungil jäi Põhja PVP oma kirjaliku taotluse juurde, lisades täiendavalt, et selgunud on K. N.`i Eestisse tulek Läti kaudu, kuid kuna ta peeti kinni mitte Läti-Eesti ebaseaduslikul piiriületusel, vaid hiljem, siis ei ole tema tagasisaatmine ilma dokumentideta võimalik. K. N. kinnitas oma isikuandmete kajastamise õigsust ja seda, et ta mõistab oma olukorda ning ei vaidle taotluse rahuldamisele vastu. Samas avaldas isik, et ta soovib võtta kontakti oma perekonnaga Afganistanis, ta ei soovi esitada siin varjupaigataotlust, kuna tema teada pole kellegi vastavat taotlust rahuldatud, ta ei taha jääda ei Eestisse ega pöörduda tagasi Afganistani, kus ta väidetavalt tapetakse. Isik lubab Eestist lahkuda 2 päeva jooksul pärast väljasaatmiskeskusest vabastamist. KOHTU PÕHJENDUSED
13. Kohus, kuulanud ära poolte seisukohad ning hinnanud tõendeid ja kaalunud faktilisi asjaolusid, leiab, et Põhja PVP taotlus K. N.`i väljasaatmiskeskusesse paigutamiseks on ülaltoodut arvestades VSS § 2 lg 1, § 14 lg 3, § 18 lg 1 ja § 23 lg 1 alusel põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
14. Asja materjalidest nähtuvalt eeldatavasti Afganistani Islamivabariigi kodanik K. N. saabus Eestisse ebaseaduslikult ja isiklike dokumentideta (isiku sõnul lahkus ta Afganistani Islamivabariigist umbes 3 kuud tagasi ja lahkudes ta oma passi kaasa ei võtnud) eesmärgiga jõuda Norrasse. Isikul puuduvad VMS § 51 lõikes 1 sätestatud seaduslikud alused Eestis viibimiseks ning ta kuulub Eestist väljasaatmisele. Isik on teadlik nii oma ebaseaduslikust viibimisest Eestis kui ka oma kohustusest Eestist lahkuda.
15. Vastavalt VSS § 14 lg-le 3 ebaseaduslikult Eestisse saabunud välismaalase võib välja saata ilma ettekirjutust tegemata ja halduskohtu loata. Sama seaduse § 23 lg 1 järgi, kui väljasaatmist ei ole võimalik seaduses ettenähtud tähtaja jooksul täide viia, paigutatakse väljasaadetav halduskohtuniku otsustuse alusel väljasaatmiskeskusesse kuni väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks. Kohtule esitatud dokumentaalsetest tõenditest ja selgitustest nähtub, et K. N.`i ei ole võimalik dokumentide puudumise tõttu Eestist seaduses sätestatud tähtaja jooksul välja saata. Kohus leiab, et käesoleval ajal puudub alus väita, et isiku väljasaatmine on perspektiivitu. Kohus ei pea ebaproportsionaalseks K. N.`i viibimist väljasaatmiskeskuses, kuna isikul puuduvad Eestis elukoht, sissetulek, perekondlikud sidemed, võõrkeeli ta oma sõnul ei oska ja isik, kelle isik on tuvastatud vaid tema enda sõnade järgi, võib väljasaatmismenetlusest kõrvale hoiduda, samuti panna toime väärtegusid vms. Seega on esitatud taotlus põhjendatud ning tuleb halduskohtumenetluse seadustiku § 29 lg 1 kohaselt rahuldada. Hurma Kiviloo 2 Kohtunik 3