Edasikaebamise kord Hageja võib otsuse peale esitada põhjendatud apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada kaja Harju Maakohtule 14 päeva jooksul alates otsuse kostjale kättetoimetamisest (
). Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue Hageja esitas 28.10.2008.a maksekäsu kiirmenetluse avalduse TM vastu. 20.05.2009.a kohtumäärusega anti asja menetlemine üle Harju Maakohtule. SAS esitas 08.06.2009.a hagiavalduse TMv astu. Hageja palub kostjalt välja mõista 2 202,17 krooni. 14.01.2008.a toimus Türil, Paide tn ja Tallinna tn ristmikul liiklusõnnetus. Liiklusõnnetuse põhjustas kostja juhtides sõidukit Saab 9-5. Liiklusõnnetuses sai kahjustada RP juhitud sõiduk Opel Omega. Kostja sõiduki kindlustamiseks oli hagejaga sõlmitud liikluskindlustuse leping ning väljastatud poliis. Sellest tulenevalt on hageja kannatanule kahju hüvitanud, tasudes A OÜ-le sõiduki taastusremondi teostamise eest 7 340,57 krooni. Kostja liiklusõnnetusest hagejale ei teatanud, samuti ei ole kostja hagejale esitanud liikluskahju asjaolude tuvastamiseks nõutud dokumente ega teavet. Samuti ei ole kostja esitanud hagejale ülevaatuseks sõidukit. Hageja on esitanud 19.03.2008 kostjale mitmeid tagasinõude kirju võlgnevuse summas 2 202,17 krooni tasumiseks, kuid vaatamata nendele ei ole kostja asunud võlgnevust likvideerima. LKindlS § 48 lg 2 p 8 järgi on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue kahju tekitanud sõiduki valdaja vastu 30% ulatuses hüvitisest, kuid mitte enam kui 7 000 krooni, kui valdaja ei teatanud liiklusõnnetusest kindlustusandjale või Garantiifondile käesoleva seaduses ettenähtud tähtaja jooksul. Lähtuvalt eeltoodust on kostja kohustatud hüvitama hagejale viimase poolt kantud kulutustest 30% ulatuses hüvitisest, seega kokku summas 2 202,17 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista ka menetluskulu summas 1 000 krooni, millest 250 krooni riigilõiv maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise eest ja 750 krooni riigilõiv hagiavalduse esitamise eest. Kohtu põhjendused Kohus on menetlusdokumendid kätte toimetanud kostjale tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 313 alusel. Antud juhul on menetlusdokumendid edastatud kostjale isiklikult allkirja vastu 18.06.2009.a. Kirjaliku vastuse esitamise tähtaeg oli 10 päeva, arvates asja materjalide kättesaamisest. Kostja kohtule kirjalikku vastust tema vastu esitatud hagile esitanud ei ole. Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei ole kohtu nõudmistele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud ning hageja on taotlenud tagaseljaotsuse tegemist. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt
lg 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad
Vastavalt
lg-le 1 p 2 kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) § 7 lg 1 kohaselt kindlustusandjal on kohustus hüvitada kindlustatu tekitatud liikluskahju. Kindlustusandja on kohustatud teenindama kindlustusvõtjaid, kes tema poole pöörduvad. LKindlS § 38 lg 2 kohaselt liiklusõnnetuses kahju tekitanud isik peab liiklusõnnetusest teatama käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud viisil, kuid mitte hiljem kui viis päeva pärast liiklusõnnetust oma kindlustusandjale või Garantiifondile. Kui viie päeva jooksul ei olnud mõjuva põhjuse tõttu võimalik teatada, tuleb seda kindlustusandjale või Garantiifondile tõendada. Samuti tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud ajal esitada kirjalik seletus toimunu kohta ja ülevaatuseks sõiduk, mis osales liiklusõnnetuses. LKindlS § 48 lg 2 p 8 kohaselt kindlustusandjal või Garantiifondil on õigus esitada tagasinõue kahju tekitanud sõiduki valdaja vastu 30 protsendi ulatuses hüvitisest, kuid mitte enam kui 7000 krooni, kui valdaja ei teatanud liiklusõnnetusest kindlustusandjale või Garantiifondile käesolevas seaduses ettenähtud tähtaja jooksul ja p 9 kohaselt kahju tekitanud sõiduki valdaja vastu 30 protsendi ulatuses hüvitisest, kuid mitte enam kui 7000 krooni, kui valdaja ei esitanud sõidukit kindlustusandja või Garantiifondi nõudel ülevaatuseks, samuti siis, kui ei esitatud liikluskahju asjaolude tuvastamiseks kirjalikult nõutud dokumente või teavet. Eeltoodu alusel kuulub hagi rahuldamisele ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja 2 202,17 krooni. Menetluskulu Menetluskulude väljamõistmisel lähtub kohus
lg-st 3, mille kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja poolt hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja.
lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kostjalt kuulub hageja kasuks menetluskuludena välja mõistmisele riigilõiv summas 750 krooni ja maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 250 krooni, seega kokku 1 000 krooni. Kohus selgitab, et kaja peab vastama
Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjon (
lg 1).
lg 1 sätestab, et kajalt hagimenetluses tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte, lg 2 järgi tasutakse kajalt kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni.
lg 3 alusel enne kautsjoni tasumist ei tehta kautsjoniga seotud menetlustoiminguid. Avaldajale määratakse tähtaeg kautsjoni tasumiseks ja kautsjoni tähtpäevaks tasumata jätmise korral jäetakse avaldus läbi vaatamata, lg 5 järgi kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon kohtumääruse alusel. Avalduse rahuldamata jätmise korral arvatakse kautsjon riigituludesse ja selle hüvitamist ei saa menetlust lõpetavast kohtulahendist sõltumata nõuda vastaspoolelt. Mai Grauberg Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.