3-09-634/6

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-09-634 Otsuse kuupäev

1. september 2009 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi Stanislav Maškini kaebus Tartu Vangla direktori 28.11.2008 käskkirja nr 1-4/1610 tühistamise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev 25.08.2009 Menetlusosalised Kaebuse esitaja Stanislav Maškin; Vastustaja Tartu Vangla, esindaja Eva Panksepp Resolutsioon Jätta kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so kuni 05.10.
2. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud Tartu Vangla direktori 28.11.2009 käskkirjaga nr 1-4/1610 karistati kaebuse esitajat Stanislav Maškinit Vangla sisekorraeeskirja (VSKE) § 641 p 19 rikkumise eest kartserisse paigutamisega 10 ööpäevaks selle eest, et tema 30.10.2008 kell 16.15 omas oma elukambris nr 175 kahekordse nari all 1,5 liitrilist plastpudelit, milles oli ca 0,8 l käärimislõhnalist vedelikku. Kaebuse põhjendused ja taotlus Kaebaja ei nõustu käskkirjaga põhjusel, et ta ei ole seadust rikkunud. Kaebaja märgib, et 30.10.2008 varahommikul tegi ta enda jaoks leivajooki, mis koosnes teest, suhkruasendajast (sahhariin) ja leivast. Leivajooki kavatses ta juua õhtul, kuna vangla ei anna õhtusöögiga 1 juua. Kaebaja hinnangul oli tema tegevus vedeliku kokkusegamisel õiguspärane, kuna nii tee, leib kui ka suhkruasendaja on vanglas lubatud, seega on lubatud ka nende toiduainete kokkusegamisel saadud leivajook. Leivajook ei olnud kaebaja väitel ka tooraine, kuna kõik komponendid olid juba kokku segatud, aga käärimisprotsessi ei alanud. Tee, leiva ja suhkruasendaja kokkusegamisel pole käärimisprotsess võimalik ning lõpp-produktina sellest alkoholi sisaldavat vedelikku ei saa, kuna puudub suhkur. Leivajooki ei saa pidada täisväärtuslikuks kaljaks, ega koduõluks. Kaebaja märgib, et läbiotsimisel valvurite poolt tuvastatud käärimislõhna põhjal ei saa tõestada inimese süüd ja selle alusel karistada. Justiitsministeeriumile esitatud vaide menetlemise käigus ilmnes, et joogi sees oli ka rosin. Kaebaja märgib, et see ei ole tõsi, kuna rosinad ei ole Tartu Vanglas kättesaadavad. Ka ei olnud distsiplinaarmenetluse käigus koostatud ettekannetes kusagil märgitud, et kaebajalt äravõetud vedelikus oleks olnud rosin. Vastustaja vastuväited Tartu Vangla on seisukohal, et vaidlusaluse käskkirja tühistamiseks või õigusvastaseks tunnistamiseks puudub alus. Kõnealune haldusakt on antud pädeva haldusorgani poolt kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas ning vastab vorminõuetele. Kaebuse esitaja süü distsipliinirikkumise toimepanemises on tõendatud ja talle määratud karistus proportsioonis üleastumise raskusega. Kaebaja seisukohtadest tuleb järeldada, et ka määratud karistus oli pigem leebe, kuna ta ei ole käesoleva ajani aru saanud oma käitumise õigusvastasusest. Distsiplinaarmenetluse käigus on tõendamist leidnud, et 30.10.2008 omas kaebaja tõepoolest oma elukambris plastpudelit vedelikuga, mis oli tema poolt kokku segatud teest, leivast ja suhkruasendajast. Asjas ei ole tähtsust sellel, kuidas kaebaja või vastustaja vaidlusalust segu nimetab, kuna on üldiselt teada, et juba leib üksi sisaldab nii suhkrut kui pärmi, mistõttu vedeliku ja täiendava magusaine lisamisel käivitub igal juhul käärimisprotsess, mille lõppsaaduseks on etanooli sisaldav vedelik. Entsüklopeedia „Wikipedia“ andmetel saadakse üht tuntumat alkoholi - etanooli suhkru, näiteks glükoosi, kääritamisel pärmiseente abil. „Kääritamine ehk fermentatsioon ehk anaeroobne glükolüüs on teatud tüüpi organismide (bakterite ja pärmseente) ainevahetusprotsess, mis toimub hapnikuvabas keskkonnas (anaerobioosis) ühenditeni, mille edasine oksüdatsioon saab toimuda ainult hapniku osalusel. Käärimisprotsessil vabanevat energiat kasutavad vastavad organismid elutegevuseks. Sõltuvalt käärimisprotsessil tekkinud lõpp-produktidest räägitakse piimhapekäärimisest (saaduste seas piimhape), etanoolkäärimisest (saaduste seas etanool) jpt käärimistüüpidest. Piimhapekäärimisel toimub suhkru lõhustumine piimhappebakterite abil ja moodustub piimhape. Etanoolkäärimisel lõhustub suhkur pärmseente toimel ning moodustuvad alkohol ja süsihappegaas.“ Viljaterades on tärklisesisaldus ca 70% ja kääritamise protsessiga saab toota kuni 16protsendilist alkoholi. Eeltoodust nähtub, et leib, tee ja magusaine, mis eraldivõetuna on küll kinnipeetavatele lubatud, moodustavad kokkusegatuna vaieldamatult tooraine, millest on kääritamise teel võimalik lõpp-produktina saada alkoholisisaldavat vedelikku. Sellega on täidetud VSKE § 2 641 p-s 19 ettenähtud keelatud eseme tingimused ning seejuures ei ole oluline, kas leitud vedelik leidmise hetkel sisaldas juba alkoholi või mitte. Kaebaja väited selle kohta, et tema eesmärk joogi valmistamisel oli tarvitada seda õhtusöögi kõrvale, kuna vangla poolt õhtusöögi kõrvale juua ei anta, on ennastõigustav ja ümber lükatud sellega, et toidu kõrvale oleks kaebaja saanud juua teed ilma muude lisanditeta ning leitud vedelikku oli selleks liiga suur kogus, samuti asjaoluga, et pudel vedelikuga leiti läbiotsimise käigus nari alt, mis viitab selgelt kaebaja soovile jooki peita. Peitmiseks puudunuks igasugune vajadus, kui kaebaja oleks tõepoolest pidanud oma teguviisi seadusega kooskõlas olevaks. Seega pani kaebaja distsipliinirikkumise toime süüliselt. Kohtu põhjendused ja otsus Kohus jätab kaebuse rahuldamata. VangS § 15 lg 2 kohaselt on kinnipeetavale keelatud ained ja esemed, mis ohustavad inimese julgeoleku, sobivad eriti vara kahjustamiseks või võivad ohustada vangla julgeolekut. Vastavalt VangS § 15 lõikele 3 kehtestab kinnipeetavale keelatud asjade loetelu justiitsminister määrusega. Vastav loetelu on välja toodud justiitsministri 30.11.
3. a määrusega kehtestatud Vangla sisekorraeeskirja §-s
4. Vastavalt VSKE § 641 punktile 19 on kinnipeetavale vanglas keelatud suhkur, pärm, karamellikompvekid, kartulid ja toorained, millest on võimalik lõppproduktina saada alkoholisisaldavat vedelikku. Lisaks on samas keelatud ainete loetelus ka alkohol ja alkoholi sisaldavad ained. Tartu Vangla on kaebuse esitajat karistanud distsiplinaarkorras selle eest, et ta omas kambris käärimislõhnalist vedelikku, mida vastustaja on lugenud tooraineks, millest on võimalik lõppproduktina saada alkoholi sisaldavat vedelikku. Kohus on seisukohal, et vastustaja on toiminud õiguspäraselt, võttes 30.10.2008 kaebajalt ära viimase poolt valmistatud vedeliku. Nähtuvalt vanglaametnike J.Rihma ja O.Surva ettekannetest, leiti kambri läbiotsimisel umbes 1 liiter käärimislõhnaga vedelikku, mis olid kahes erinevas pudelis, neist üks nari all ja teine kapi kõrval. Vastustaja on lugenud sellist veest ja leivast valmistatud käärimisprotsessiga vedelikku tooraineks, millest on võimalik alkoholi saada. Kohus nõustub vastustaja põhjendustega. Kas äravõtmise ajal vedelik sisaldas alkoholi või mitte, ei ole oluline. VSKE § 641 p 19 keelab vanglas igasuguse tooraine, millest on võimalik alkoholi valmistada, omamise. Oluline ei ole seejuures ka see, kas kinnipeetav tegelikult soovib sellest toorainest alkoholi valmistada või mitte. Keelatud ainete loetelus on näiteks karamellkompvekid, kartul, suhkur, mis on tavaelus igapäevased toiduained, kuid mis on vanglas keelatud, kuna nende abil on võimalik valmistada alkoholi sisaldavat jooki. Veenev ei ole kaebaja seletus vajaduse kohta veest ja leivast jooki valmistada. S.Maškini seletuse kohaselt ei anta õhtusöögi juurde midagi juua. Vangla kinnitusel antakse vanglas toidu kõrvale nii piima, mahla, teed kui kompotte. Mingit vajadust kääritamise teel valmistatavate jookide ise tegemiseks puudub. Alusetud on kaebaja etteheited vastustajale, et viimane ei selgitanud enne karistamist välja, mida ta tahtis teha ega mida jook sisaldas. Nähtuvalt distsiplinaarmenetluse materjalidele, on kaebuse esitaja keeldunud esemete äravõtmise aktile allkirja andmisest samuti on ta keeldunud 30.10.2008 seletuskirja kirjutamisest. Alles 24.11.2008 on kaebaja seletuskirjas kirjutanud ühe lause, et tema kambrist 175 on ära võetud veest ja sahhariinist koosnev 3 leivajook (kali). Seega ei andnud kaebuse esitaja ise selgitusi oma tegevuse eesmärkide ja vahendite kohta. Arvestades eeltoodut jätab kohus kaebuse rahuldamata. Eda Muts Kohtunik 4