) (RT 17/03-95) §2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku pankrotiavaldusest ning likvideerija ja ajutise pankrotihalduri seletustest nähtuvana omab võlgnik kahte 4 kinnistut (xxxxx“ kinnistu nr.xxxxxxx, asukohaga : xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ja „xxxxxxxxxxxx“ kinnistu nr.xxxxxxx asukohaga : xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) koguväärtusega ca 1,5 mljn. krooni, võlgniku pangakontodel olevad summad moodustavad 481.85 krooni ning võlgniku nõuded ostjate vastu moodustavad 17 235 krooni; ajutise halduri poolt tuvastatud nõuded võlgniku vastu moodustavad 21 970 819 krooni. Kohus leiab, et eelnimetatud tõenditega on tõendatud fakt, et võlgniku võlad ületavad enam kui kolmekordselt võlgniku varade väärtuse, milline asjaolu loob veenva eelduse võlgniku maksejõuetuseks. Siinkohal arvestab kohus ka menetlusosaliste põhjendusi võlgniku varade bilansilise maksumuse mittevastavuse kohta vara tegelikule väärtusele (tagasivõitmisvõimalused ja reaalne realiseerimisväärtus), sest debitoorse võlgnevuse sissenõudmise raskendatus ja võlgniku varade turuväärtus pärsivad oluliselt võlgniku maksevõimet. Samuti on menetlusosaliste seletuste ja asja materjalidega tõendatud X OÜ majanduslikust olukorrast tulenev äriühingu alaline suutmatus rahuldada võlausaldajate nõudeid. Menetlusosaliste argumendid tegevusala ümberkorralduse võimatuse ja täiendavate finantseerimisallikate hankimise välistatuse kohta on veenvad ning (kohaliku majandusruumi võimalusi arvestades) vastavad tegelikule reaalsusele. Siit johtuvalt pankroti väljakuulutamist takistavaid ja/või välistavaid asjaolusid kohtule teadaolevalt ei esine.
lg.1 sätestab, et kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu; sama paragrahvi lg.3 kohaselt kuulutab kohus võlgniku pankrotiavalduse alusel pankroti välja ka juhul, kui maksejõuetuse tekkimine tulevikus on tõenäoline. Kuna ülalmotiveerituga on kohus tuvastanud võlgniku suutmatuse rahuldada võlausaldajate nõudeid ning kindlaks teinud võlgniku maksejõuetuse alalise iseloomu, tuleb välja kuulutada X OÜ pankrot.
lg.1 sätestab, et pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus pankrotihalduri nimetamise. Kohus leiab, et menetluses senini tegutsenud ajutine pankrotihaldur on täitnud oma ülesandeid asjatundlikult, korrektselt ja nõuetekohaselt. M.Normann omab vandeadvokaadi kutsetunnistust, mistõttu isik on pädev tegutsema haldurina (
). Arvestades eeltoodut ning antud menetluses tegutsenud ajutise pankrotihalduri sellekohast taotlust (nõusolekut), nimetab kohus antud pankrotimenetluses pankrotihalduriks Margo Normann’i.
lg.1 sätestab, et pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha;
lg.1 kohaselt toimub võlausaldajate esimene üldkoosolek mitte varem kui 15 päeva ja mitte hiljem kui 30 päeva pärast pankroti väljakuulutamist. Arvestades seadusest tulenevat tähtaega ning pankrotimenetlusega hõlmatud isikute elu- ja/või asukohta, peab kohus otstarbekaks ja põhjendatuks korraldada võlausaldajate esimene üldkoosolek 14.septembril 2009.a. kell 11.00. asukohaga Tartu Maakohtu Valga kohtumajas.
lg.1 sätestab, et pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus hagi tagamise abinõude kohaldamise; kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. Pankrotimenetluse algatamise määrusega on kohus kohaldanud pankrotiavalduse tagamise abinõudena võlgniku varade arestimist ja vara võõrandamise või koormamise keelamist ilma ajutise pankrotihalduri nõusolekuta /tl.21-23/. Kohus leiab, et antud juhul puudub alus ja mõjuv põhjus kohaldatud pankrotiavalduse tagamise abinõude laiendamiseks või kitsendamiseks, mistõttu jätab kohus pankrotimenetluse algatamise määrusega kohaldatud menetluse tagamise abinõud muutmata. Kuigi ajutine haldur on viidanud võlgniku maksejõuetuse ühe võimaliku tekkepõhjusena teisi võlausaldajaid eelistades äriühingu omanikule H. K. laenu tagasimaksmise summas 1 211 883 krooni, pole kohus ega ajutine haldur senini veenvalt tuvastanud võlgniku 5 maksejõuetuse tekkepõhjusena juhtorgani liikme kuriteo tunnustega tegu, rasket juhtimisviga või muud sellelaadset asjaolu, mistõttu pole kohtu hinnangul praegu vajadust kohaldada võlgniku juhtorgani liikme suhtes sanktsioone (ärikeeld vms.) ja/või teostada toiminguid õiguskaitseorganite suhtes (teatis prokurörile või politseile); vastava toimingu soorituse vajalikkuse ja põhjendatuse osas võtab kohus seisukoha pärast haldurilt sellekohaste andmete laekumist. Ajutise halduri tasu
lg.1 annab ajutisele pankrotihaldurile õiguse saada tasu oma ülesannete täitmise eest ning –nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule taotluse ja kulutuste kandmist tõendavad dokumendid, paludes kinnitada ajutise halduri tasu suuruseks antud menetluses 12 töötunni eest 9 600 krooni, millele lisandub käibemaks 1 920 krooni. Menetlusosalised halduri taotluse rahuldamisele vastuväiteid ei esitanud. Kohus leiab, et ajutise halduri poolt pankrotimenetluses teostatud toimingud ja selleks kulutatud aeg on kooskõlas pankrotiasja keerukuseastme ja -mahuga. Ajutise halduri protsessitoimingud ja esinduskõne vastavad kvalifitseeritud halduri nõuetele, millega tagati võlgniku ja võlausaldajate huvide ja õiguste igakülgne kaitse. Taotluses toodud halduritasu arvestusel on järgitud „Pankrotiseaduse“ ja Justiitsministri 18.12.2003.a. määrusega nr.71 kinnitatud “Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord” sätestatud tingimusi ja tasumäärasid. Seega kinnitab kohus ajutise pankrotihalduri töötasuks 11 520 krooni (s.h. käibemaks 1 920 krooni), milline summa maksta välja pankrotivara arvel. A.Kaldma kohtunik 26.08.2009.a.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.