nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 Eesti krooni ja mitte rohkem kui 100 000 Eesti krooni (
lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas (konto nr 10220034799018) või Hansapangas (konto nr 221013921094), viitenumber mõlemal 3100057358.
lg 3 Kui viivitamata täidetavaks tunnistatud tagaseljaotsusele esitatakse kaja, lahendab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse kaja läbivaatav kohus. Täitemenetlus tagaseljaotsuse põhjal peatatakse ainult tagatise vastu. Asjaolud ja hageja nõue 23.02.2008.a on hageja KP esitanud kohtule hagiavalduse R J vastu elatise väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt on pooltel XXX.a sündinud poeg R J ning XXX.a sündinud tütar ABJ . Kostja ei ole täitnud lapse ülalpidamiskohustust alates 2008.a veebruarist ning hageja ja kostja ühised lapsed on käesoleva ajani täielikult hageja ülalpidamisel. 30.03.2009.a toimunud kohtuistungil on hageja täpsustanud oma nõuet. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista elatise 9 015,00 krooni kuus (sisaldab tulumaksu) poja R J ülalpidamiseks alates 23.02.2008.a kuni lapse täisealiseks saamiseni, s.o XXX.a. Tütre ABJ ülalpidamiseks palub hageja kostjalt hageja kasuks välja mõista elatise 5 627,00 krooni kuus (sisaldab tulumaksu) alates XXX.a kuni lapse täisealiseks saamiseni, s.o XXX.a. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Menetluse käik Kohus saatis kostjale elektronposti teel hagimaterjalid ning kohtukutse 01.06.2009.a kohtuistungile. Kostja on saadetud dokumentide kättesaamist elektronposti teel kohtule kinnitanud. Kostja 01.06.2009.a toimunud kohtuistungile ei ilmunud ja mitteilmumise põhjustest kohut ei teavitanud. Kostjat on hoiatatud, et istungile mitteilmumise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Hageja palus asjas teha tagaseljaotsuse. 01.06.2009.a täpsustas hageja esindaja kohtule telefoni teel, et menetluskulusid hageja kostjalt ei nõua. Kohtu põhjendused
tulenevalt teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel tagaseljaotsuse, kui kostja ei ilmu kohtuistungile.
lg 1 järgi, kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud.
lg 4 kohaselt võib kohus kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Kohus, esitades vastavalt
lg-le 1 otsuse õigusliku põhjenduse, leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Perekonnaseaduse § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama. PkS § 61 lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi 2 2-09-7456 vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Perekonnaseaduse § 61 lg 4 järgi ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PkS § 70 lg 2 kohaselt võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6. lõikes nimetatud asjaolusid. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele igakuine elatusraha 9 015,00 krooni kuus poja R J ülalpidamiseks alates 23.02.2008.a kuni poja täisealiseks saamiseni, s.o XXX.a. Lisaks kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele elatis 5 627,00 krooni kuus tütre ABJ ülalpidamiseks alates XXX.a kuni tütre täisealiseks saamiseni, s.o XXX.a.
lg 1 p 2 järgi tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Vastavalt
lg-le 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lg 1 esimese lause kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.
lg 2 järgi tuleb menetluskulude jaotus kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.
¹ lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Juhindudes riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p-st 2 ei võeta riigilõivu elatise nõudelt. Hageja esindaja täpsustas kohtule 01.06.2009.a, et menetluskulusid hageja kostjalt ei nõua. Seega esitabki kohus käesolevas lahendis vaid menetluskulude üldise jaotuse. Kohtunik Epp Haabsaar 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.