Obsah (4)

§ 3811§ 384§ 385§ 381

Tsiviilasi nr 2-09-20719 KOHTUMÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus, Tartu kohtumaja Kohtukoosseis kohtunik Kersti Kerstna-Vaks Määruse tegemise aeg ja koht 21. august 2009 Tsiviilasi OÜ H

§ 3811

sätestab karistused raamatupidamise kohustuste rikkumise eest.

§ 384

sätestab karistused maksejõuetuse põhjustamise eest.

§ 385sätestab karistused vara varjamise eest pankroti- ja täitemenetluses.

Ajutisele halduril ei ole käesoleval hetkel tõendeid, mis võimaldaksid nimetatud sätete kohaldamist. Ajutine haldur peab võimalikuks, et täiendava uurimise tulemusel on võimalik nimetatud sätete kohaldamine. Viimase teostamiseks on ajutise halduri arvates vajalik pankrotimenetluse finantseerimine. III KOHTUISTUNG Võlgniku esindaja oli kohtuistungil ajutise halduri aruandega ja selles esitatud järeldustega nõus ja vastuväiteid ei esitanud. Võlausaldaja PRIA esindaja avaldas, et PRIA ei ole nõus menetluskulude katmiseks ettemaksu tegema. Menetlusosalised olid seisukohal, et pankrotimenetlus peaks raugema. A.Tõnisson andis lubaduse tasuda ise võlg kolmandale võlausaldajale AS Veolia Keskkonnateenused (endine ärinimi As Cleanaway), misjärel võiks ülejäänud raha, mis ajutise halduri kuludest üle jääb välja maksta PRIA-le. Võlgniku lähikondsena AS Loo Invest esindaja juhatuse liige S. Eensaar nõustus nimetatud ettepanekuga. Kohus kuulas kohtuistungil tunnistajana ära ka endise juhatuse liikme E. Mikenbergi. Tunnistaja kinnitas, et ta andis kõik raamatupidamisdokumendid üle järgmisele juhatuse liikmele Meelis Virrole. Võlgniku raamatupidamisega tegeles AS Tartu Sadam, raamatupidajaks oli M. Lukjanenko ja ka A. Knjaseva. Vastavad seletuse don tunnistaja andndu ka politseile, kus kriminaalmenetlus jäeti algatamata. Dokumentide üleandmise kohta M. Virrole kirjalikku akti ei koostatud. Kõik ettenähtud tööd PRIA toetuse eest on tehtud. Kavatsus oli ka II etapis toetust küsida, mille eest muretseda sisseseade ja katus, kuid tingimused muutusid ja OÜ Hardstop koos teiste Liigvalla mõista renoveerivate äriühingutega toetust enam ei saanud. Äriplaan oli seatud sellele, et võimalikult suures osas saada tagastamatut abi. PRIA pikendas tähtaegu, kui tunnistaja juhatuse liikme kohalt lahkus, oli arusaamine, et mõis tehakse lõpuni. PRIA esindaja kinnitas, et PRIA toetus on sihtpäraselt kasutatud, kuid täitmata on toetuse andmise tingimus- objekti ei ole kasutusele võetud, mistõttu PRIA nõuab toetust tagasi ja on esitanud kohtule ka vastava hagi. IV KOHTU SEISUKOHT PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. PankrS § 29 lg 2 kohaselt võib kohus lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning pankrotiavalduse esitaja või muu isik ei maksa kohtu deposiiti pankrotiseaduse § 30 lõikes 2 nimetatud summat. Ajutise halduri aruandest ja esitatud tõenditest nähtuvalt on võlgnik alaliselt maksejõuetu. Võlgnik ei tegutse. Võlgnik ei ole esitanud alates 2006. a-st majandusaasta aruandeid. Ajutine haldur ei ole saanud tutvuda enamuse raamatupidamisdokuemntidega, kuna nende asukoht on seoses juhatuse liikmete vahetusega väidetavalt teadmata. Praegune juhatuse liige A. Tõnisson ja juhatuse liige M. Virro on juba augustis 2007.a esitanud nimetatud küsimuses politseile avalduse alustada kriminaalmenetlust, kuna E. Mikenberg ei anna üle võlgniku raamatupidamisdokumente. Politsei ei tuvastanud, et E. Mikenberg oleks teadvalt dokumente hävitanud, varjanud või kahjustanud, mistõttu asus politsei seisukohale, et E. Mikenbergi käitumises puuduvad

§ 381` tunnused ja 22.08.

1. a politsei teatas kriminaalmenetluse alustamata jätmisest (lk 223). Ka ajutisel halduril ei õnnestunud täiendavalt midagi uut raamatupidamisdokumentide asukoha kohta välja selgitada. Antud olukorras on kohtul võimatu 6 võtta seisukohta tagasivõitmise aluste ja muude vara suurendamise võimaluste olemasolu kohta. Võlgnikul on teadaolevalt kaks võlausaldajat: riik ja lähikondsest AS Loo Invest. Nimetatud võlausaldajad ei soovi menetlsukulusid kanda ja ei soovi ka pankroti välja kuulutamist. A. Tõnisson tasus
2. augustil 2009.a võlgniku võla AS-le Veolia Keskkonnateenused ja esitas kohtule vastava dokumendi. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgniku pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Liigvalla mõisa kinnistu kuulub kinnistusraamatu andmetel AS-le Hansa Liising. Oü Hardstop üüris üksnes mõisa abihoone I korrust. Mõisa rekonstrueerimise ja kasutuselevõtmise plaaniga olid kaasatud neli äriühingut, kes kõik olid seotud Rein Kilk´i ja OÜ-ga Elikante. Lisaks OÜ-le Hardstop olid äriplaanis osalejateks Aamiker OÜ, Portugos OÜ ja Nurmus Grupp OÜ. Aamiker OÜ on
3. juulil 2009.a. pankrotimenetluse tulemusena registrist kustutatud. Kõik nimetatud äriühingud taotlesid ja said ka PRIA-st selleks tagastamatut toetust. Seejuures oli OÜ Hardstop ülesanne rekonstrueerida kõrvalhoone vundament, ehitada välja I korrus ja reoveepuhasti. Kohus leiab, et uskuda tuleb endise juhatuse liikme E. Mikenbergi seletust, et äriplaan nurjus seetõttu, et II etapi tagastamatu toetus PRIA-lt langes ära. Kuna toetuse saamise tingimusi ei täidetud ja objekti kasutusse ei võetud, siis tekkis PRIA-l väidetavalt antud toetuse tagasinõude õigus võlgniku vastu, mis tõigi kaasa võlgniku maksejõuetuse. Kuna puuduvad raamatupidamisdokumendid, siis puudub kohtul võimalus hinnata maksejõuetuse põhjusena rasket juhtimisviga või kuriteo tunnustega tegu. Vastavalt ÄS § 58 lg 1 p 1 ja PankrS § 130 lg 4 tuleb ajutisel pankrotihalduril likvideerida võlgnik kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. Pärast võlgniku kustutamist registrist tuleb ajutine pankrotihaldur vabastada ajutise pankrotihalduri kohustustest (PankrS § 165 lg 3). ÄS § 58 lg 4 alusel tuleb võlgniku dokumendid anda hoiule Aivar Tõnissonile. Menetluskulud Ajutine haldur on esitanud taotluse ajutise halduri tasu 13 965 krooni, milles sisaldub sotsiaalmaks 3465 krooni ja kulutuste katteks 3600 krooni välja mõistmiseks. Kokku on ajutise halduri kulud 3465 krooni. Võlgniku esindaja oli kohtuistungil ajutise halduri tasu ja kulude hüvitamise taotlusega nõus. Pankrotiseaduse § 23 lg.1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Ajutise halduri tasu piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra kehtestab justiitsminister (Justiitsministri 18.12.2003.a. määrus). PankrS § 150 lg 4 kohaselt otsustab kohus pankrotimenetluse raugemise korral pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Kohus leiab, et arvestades tehtud tööd ja halduri kutseoskusi kuulub ajutise halduri taotlus menetluskulude osas rahuldamisele võlgniku vara arvelt. Kuna maksuamet on tagastanud maksu ettemaksuna võlgnikule 32 671 krooni, siis tuleb võlgnikult välja mõista menetluskulude katteks kokku 16565 krooni. Ülejäänud raha tuleb pärast likvideerimismenetluse kulude katmist välja maksta riigile (PRIA isikus). Kohtunik 7