Obsah (4)

§ 29§ 34§ 130§ 23

Tsiviilasi nr 2-09-30107 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Hiie Lindmets Määruse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 8. september 2009 Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-09

) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 29

lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Ajutise halduri aruandest nähtub, et võlgniku teadaoleva vara väärtus ei ületa 723,17 krooni. Võlgnikul on raha Danske Bank arestitud arvelduskontol 197,72 krooni ning Parex Pank Eesti arvelduskontol 590,45 krooni. SEB Pangale võlgneb äriühing aga 65 krooni kaardi hooldustasu ja teatise eest, mistõttu on võlgnikul raha kokku 723,17 krooni. Põhivara võlgnikul puudub, sest

1. märtsil 2008 OÜ Loit Invest nimele registreeritud
2. aasta RESPO haagis registreerimismärgiga 975 GT on
3. juunil 2009 omanikuvahetuse kaudu registreeritud Aare Loit nimele. Ühtlasi puuduvad võlgnikul nõuded kolmandate isikute vastu, sest
4. jaanuari 2009 kohtumääruse kohaselt on OÜ Loit Invest juhatuse liige Aare Loit ja Aili Põld sõlminud kompromisskokkuleppe, mille alusel pooled loobuvad kõigist nõuetest teineteise vastu, OÜ Loit Invest võtab omaks Aili Põllu vastuhagi 80 000 krooni ulatuses, millele annab isikliku käenduse OÜ Loit Invest juhatuse liige Aare Loit. Võlgniku võlgade suurus on vähemalt 841 383,33 krooni, sealhulgas võlad hankijatele 67 160 krooni, võlad töövõtjatele 335 687 krooni, maksuvõlad 267 277,33 krooni, muud võlakohustused 80 000 krooni ning liisingukohustused 91 259 krooni. Vastavalt äriseadustiku §-le 176 oli osaühingu tegevuse jätkamine õiguspärane seni, kuni osaühingu omakapital ehk netovara oli vähemalt pool osakapitalist, kuid mitte vähem kui 40 000 krooni. Sellest hetkest alates, mil osaühingu netovara vähenes alla 40 000 krooni, oli äriühingu juhatuse 2 liikmetel vastavalt äriseadustiku §-le 171 lg 2 p 1 kohustus kutsuda kokku osanike koosolek. Äriseadustiku § 180 lg 5¹ kohaselt kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitama, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Esitatud raamatupidamisandmetest nähtuvalt oli OÜ Loit Invest omakapital muutunud negatiivseks (s.t äriühingu varad ei katnud ära äriühingu kohustusi) juba hiljemalt
5. detsembril 2008, mil äriühingu omakapital oli -921 573 krooni. Ajutise halduri aruandest selgub, et kui
6. ja
7. aastal oli OÜ Loit Invest finantsolukord ebastabiilne, siis
8. aastal muutus ettevõtte finantsseis äärmiselt nõrgaks ning esines reaalne pankrotioht.
9. detsembri 2008 seisuga ei saanud äriühingu juhatus eeldada, et samal viisil äriühingu tegevuse jätkamisel suudab äriühing mõistliku aja jooksul (ÄS §-st 180 tulenevalt 20 päeva jooksul) makseraskused ületada. Äriühingu juhatus on pöördunud äriühingu suhtes pankroti väljakuulutamiseks kohtu poole alles
10. juunil
11. Kahjumiga tegevuse jätkamine, vaatamata sellele, et äriühingu omakapital oli hävinud, saab käsitleda pankrotiseaduse §-s 28 lg 2 sätestatud raske juhtimisveana (võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumine tahtlikult või raske hooletuse tõttu). Eelnimetatud toimingute viivitamatu tegemata jätmisega on äriühingu juht aidanud kaasa sellele, et äriühingu võlad on kasvanud seoses võlgadele lisanduvate viivitusintressidega. Ühtlasi on OÜ Loit Invest juhatuse liige suure tõenäosusega rikkunud Äriseadustiku §-s 180 lg 51 sätestatud kohustust. Nimetatud kohustuse rikkumine vastab ka karistusseadustiku §-s 3851 sätestatud kriminaalkorras karistatava teo tunnustele. Võlgnik on põhjendanud pankrotiavalduse õigeaegset esitamatajätmist pikka aega kestnud kohtuvaidlusega, kus OÜ Loit Invest esitas Aili Põllu vastu hagi 286 456,86 krooni väljamõistmiseks. Ometi pidi võlgnik mõistma, et ka juhul, kui tal õnnestub vaidlustada Tartu Maakohtu
12. jaanuari 2009 pooltevahelist kompromissi kinnitav määrus ning tsiviilasi lahendataks OÜ-le Loit Invest kasulikumal viisil, oleks äriühingu kahjum siiski 500 000 krooni piirimail, jättes äriühingu jätkuvalt äärmiselt pankrotiohtlikku olukorda. Ajutisel halduril ei ole käesolevaks hetkeks andmeid, et äriühingu maksejõuetuse tekkimise põhjuseks oleks süüteo tunnustega tegu. Ajutine haldur ei ole täheldanud juhatuse liikme tegevuses raskeid juhtimisvigu ega kuriteo tunnustega tegusid. Ettevõtte maksejõuetuse põhjuseks on pigem
13. aastal kuust kuusse süvenenud majanduslangus ning sellest tulenenud müügikäibe langus ehitusturul. OÜ Loit Invest
14. aasta ehitustööde mahud vähenesid märkimisväärselt ning müügitulu langes enam kui kaks korda. Seda silmas pidades suutis võlgnik viia tööjõukulud
15. aasta tasemele 500 000 krooni lähedale. Samas ei õnnestunud ettevõttel kärpida kulusid teenustele ja materjalidele. Sellest tulenevalt oli ettevõte
16. aasta lõpuks olukorras, kus ettevõtte kohustused ületasid firma varade väärtust 4,4 korda, ettevõtte varad kokku olid 268 742 krooni ning kohustused kokku 1 190 315 krooni. Äriühingu tegevus on olnud seotud üldehituse ning remonditöödega ning puuduvad andmed, et äriühingu rahalisi vahendeid oleks kasutatud muul otstarbel kui see nähtub esitatud dokumentidest. Ühtlasi ei ole ajutine haldur tuvastanud, et võlgnik oleks eelistanud üht võlausaldajat teisele või pannud toime muid tahtlikke tegusid, mis oleksid äriühingule kahju põhjustanud. Eeltoodut arvestades võib maksejõuetuse põhjuseks pigem pidada kahjumlikku majandustegevust ning majanduslangusega seonduvat majanduse üleüldist jahenemist. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud erilisi võimalusi tehingute kehtetuks tunnistamiseks ning seeläbi vara pankrotivarasse tagasivõitmiseks. Võlgnik ei ole tagasivõitmise alla kuuluval perioodil teinud makseid, ent on võõrandanud Aare Loitile OÜ-le Loit Invest kuulunud RESPO haagise. Internetiportaalis Auto 24 on analoogsete haagiste hind ligikaudu 25 000 krooni. Juhatuse liige on nõus taluma pankrotimenetluse kulusid summas 20 000 krooni ning seega kannab juhatuse liige tema poolt tekitatud kahju äriühingule pankrotimenetluse kulude katteks. Võlgniku reaalse vara väärtus on 723,17 krooni. Seoses OÜ Loit Invest pankrotimenetluse algatamisega on juba tekkinud ajutise pankrotimenetluse kulud. Seega olemasolev OÜ Loit Invest vara ei kata kõiki kulusid, mis kaasnevad äriühingu pankroti väljakuulutamisega. Samuti ei ole kuidagi garanteeritud, et pankroti väljakuulutamise korral õnnestub halduril pankrotivara 3 suurendada. Võlausaldajate nõuete rahuldamiseks võiks väljavaateid olla üksnes juhul, kui saab tõendada, et äriühingu juhataja on oma kohustusi süüliselt rikkunud, sellega on põhjustatud võlgniku maksejõuetus ning juhataja on reaalselt suuteline tekitatud kahju hüvitama. Samuti peavad võlausaldajad olema nõus finantseerima vastava kohtumenetlusega seotud kulusid. Pärast pankroti väljakuulutamist tuleks aga pankrotihalduril täita mitmesuguseid seaduses sätestatud kohustusi, millega kaasnevad koheselt rahalised väljaminekud (

§ 34lg 1; § 130 lg 5).

Eelnevast lähtuvalt leiab kohus, et OÜ Loit Invest pankrotimenetlus tuleb

§ 29

lg 1 alusel lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

§ 130

lg 4 kohaselt likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. OÜ Loit Invest dokumentide hoidjaks määrab kohus äriühingu juhatuse liikme Aare Loiti.

§ 23

lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Ajutise halduri tasu piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra kehtestab justiitsminister. Ajutine haldur on esitanud taotluse, millega palub määrata ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste suuruseks kokku 24 750 krooni, millest ajutise halduri tasu moodustab 22 950 krooni ning bürookulu 1800 krooni. Ajutine haldur on teinud tööd 22 tundi tunnitasuga sõltuvalt toimingu keerukusest 200 – 1000 krooni. Kohus leiab, et arvestades justiitsministri 18. detsembri 2003 määrusega nr 71 kehtestatud „Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra“ §-des 2; 7 lg 1, 2 sätestatut, ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja kutseoskust, tuleb määrata Sirje Taelale tasuks ajutise halduri ülesannete täitmise eest 22 950 krooni ning hüvitiseks tehtud vajalike kulutuste katteks koos käibemaksuga 1800 krooni. Ajutine haldur ei ole füüsilisest isikust ettevõtja ega käibemaksukohuslane. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 146 lg 1 p 2 alusel on OÜ Loit Invest juhatuse liige Aare Loit võtnud ajutise menetluse kulud OÜ-l Loit Invest rahaliste vahendite puuduolevas ulatuses enda kanda, mistõttu tulevad ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja mõista solidaarselt OÜ-lt Loit Invest ja Aare Loitilt. Kohtunik 4