) § 635 lõike 4 mõttes hagejale teenuse osutamiseks – tema sõiduauto remontimiseks.
lõike 4 kohaselt tarbijatöövõtuleping on oma majandus- või kutsetegevuses tegutseva töövõtja ja tarbijast tellija vaheline töövõtuleping, mille esemeks on teenuse osutamine tarbija vallasasja suhtes, samuti tarbijale vallasasja valmistamine või tootmine. Hageja on esitanud kohtule lepingutingimustele mittevastanud asja parandamisest tekkinud kulude hüvitamise ja kahju hüvitamise nõude.
lõikes 1 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt peab töövõtja poolt tehtud töö vastama lepingutingimustele ehk asi peab olema vaba puudustest, mis vähendavad selle kasutusväärtust, sealhulgas peab töö olema sihtotstarbeliselt kasutatav ja tehtud üldjuhul vähemalt keskmise kvaliteediga. Sama paragrahvi lõikes 2 on määratud tingimused, mille esinemisel ei vasta tehtud töö lepingutingimustele. Töö ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui tarbijatöövõtulepingu puhul ei ole töö tavaliselt seda liiki tööle omase kvaliteediga, mida tellija võis mõistlikult eeldada, lähtudes töö olemusest ja arvestades töövõtja poolt töö teatud omaduste suhtes avalikult tehtud avaldusi, eelkõige töö reklaamimisel või etikettidel, välja arvatud juhul, kui töövõtja tõendab, et avaldust oli lepingu sõlmimise ajaks muudetud või avaldus ei mõjutanud lepingu sõlmimist (
On ilmselge, et hageja soovis remondijärgselt saada sõidukorras autot ja et hagejal olid kostja kui asjatundja poolt tehtava töö omaduste ning kvaliteedi suhtes põhjendatud ootused. Siinjuures ei oma tähtsust asjaolu, et hageja soovis auto remondile teha võimalikult vähe kulutusi, kuna eesmärk oli auto edasi müüa. Kostja on ise nõustunud kokkulepitud tasu (tööraha) eest täitma oma lepingulisi kohustusi hea ja asjatundliku töövõtja hoolsusega. Samuti ei oma asjas tähtsust, et varuosad muretses hageja. Töövõtjal tuli kontrollida, kas tellija toodud varuosad olid sobivad (ilma puudusteta) tema poolt võlgnetavale tööle ega ohusta töösoorituse tulemit. Vaidlust ei ole selles, et hageja auto mootori remont lõppes 21.01.
lõike 1 teise lause alusel, mille kohaselt tarbijatöövõtu puhul vastutab töövõtja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on olemas töö tarbijale üleandmisel, isegi kui juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminek lepiti kokku varasemaks ajaks. Hageja sai oma auto töökojast kätte 21.01.2008. a. Tulenevalt
lõikest 2 vastutab tarbijatöövõtu puhul töövõtja töö 4 lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis ilmneb kahe aasta jooksul, alates töö üleandmisest tarbijale. Tarbijatöövõtu puhul eeldatakse, et kuue kuu jooksul töö tarbijale üleandmise päevast ilmnenud lepingutingimustele mittevastavus oli olemas töö üleandmise ajal, kui selline eeldus ei ole vastuolus töö või puuduse olemusega. Lepingutingimustele mittevastavus ilmnes 27.02.
§-le 646 saab tellija lepingu täitmise nõude kaudu võimaluse nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et hageja esitas 03.03.
lõikele 5 töö ise parandada või lasta seda teha ja nõuda töövõtjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. Tulenevalt
lõikest 4 kannab töövõtja töö puuduse kõrvaldamise või uue töö tegemisega seotud kulud, eelkõige veo-, töö-, reisi- ja materjalikulud. Kuna kostja keeldus uue töö tegemisest, oli hagejal õigus lasta auto parandada. Seoses auto transportimisega Rõngust Tartusse kandis hageja kulutusi summas 1 420 krooni (tl 17) ja auto remondiga Aasta Auto AS-s 28 218 krooni (tl 16), kokku seega 29 638 krooni. Kostja on vaidlustanud Aasta Auto AS arves nr 264015677 toodud kuluartiklid 7 474,33 krooni ulatuses, leides, et selles osas ei olnud vajadust mootorit remontida ega osasid uuesti vahetada. Kohus leiab, et remondiga seotud kulutused summas 28 218 krooni on põhjendatud osaliselt. Nimetatud summat tuleb vähendada poole jahutusvedeliku hinna osas. Pole põhjendatud hageja lisakulu 8 liitri jahutusvedeliku kulude osas koos käibemaksuga summas 430,46 krooni. On üldteada asjaolu et nukkvõlli ja väntvõlli remont ei puuduta jahutussüsteemi. Kostja on 5 liitrit jahutusvedelikku (tl 12) juba mootorisse valanud ja see on seletatav ka veepumba vahetusega. Kohus vähendab hageja 8 liitrist jahutusvedeliku kulu ja seda poole võrra, s.o 215,23 kroonini (28 218 215,23) = ümmardatult 28 002,80 krooni. Tunnistaja S.S. ’i ütlustest nähtuvalt (tl 51 pöördel) teostatakse auto esindustes reeglina autole remont vastavalt tehase poolt etteantud remondieeskirjadele ja - juhendile. Nii näeb eeskiri ette, et hammasrihmaratta vahetusega koos toimub rullikute vahetamine. Kohtul ei ole alust kahelda selles, et Aasta Auto AS arvel näidatud töö- ning materjalikulu (v.a jahutusvedeliku kogus) ei oleks olnud vajalik kulu seoses hageja auto remondiga. Eeltoodu alusel tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja 29 422,80 krooni (28 002,80 + 1 420 transpordikulu). Lisaks on hageja esitanud kohtule ka kahju hüvitamise nõude, leides, et hageja kahjuks on kostjale lepingu alusel tasutud tööraha 3 660 krooni (tl 9) ja OÜ-st Marepleks remondi läbiviimiseks ostetud varuosad maksumuses 6 708,65 krooni (tl 10-13), kokku 10 368,65 krooni. 06.08.2009. a toimunud kohtuistungil (tl 50 pöördel) vähendas hageja oma nõuet 3 217,35 krooni võrra (varuosade maksumus), nõudes kostjalt kahjuhüvitist kokku 7 151,30 krooni (3 660 + 3 491,30). Hageja on seisukohal, et kuivõrd tema poolt ostetud varuosad ja kostja poolt tehtud töö kaotasid oma väärtuse 5 seoses mootori purunemisega, on hageja kandnud otsest varalist kahju, mis kuulub hüvitamisele kahju tekitaja poolt.
lõikes 2 sätestatakse erinevate õiguskaitsevahendite samaaegse kasutamise võimalus.
lõike 2 esimesest lausest tuleneb, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti.
lõike 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Töövõtuleping on tasuline leping. Tellija üheks peamiseks töövõtulepingujärgseks kohustuseks on tasu maksmise kohustus töövõtjale. Kostja töövõtjana täitis oma kohustuse – ta tegi kokkulepitud töö kui remontis hageja sõiduauto – ja tal oli õigus saada tasu tehtud töö eest. Et kostja tehtud töö osutus ebakvaliteetseks, siis sellest ei tulene hagejale õigust nõuda kostjalt kogu tööraha tagastamist, sest vastasel juhul teinuks töövõtja oma töö tasuta, mis ei ole aga kooskõlas seadusega. Seaduses nähakse ette üksnes tasu vähendamine seoses puudustega töös. Kuivõrd õiguskaitsevahendi valik ja selle kasutamine on privaatautonoomia põhimõttest tulenevalt võlausaldaja s.o hageja otsustada, siis ei saa kohus kohaldada vaidluses õiguskaitsevahendit, mida ei ole nõutud ega tuvastada õiguskaitsevahendi kasutamist, millele võlausaldaja ei ole tuginenud. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata hageja nõude kostjalt 3 660 krooni (tööraha) väljamõistmiseks. Kohus on seisukohal, et varuosadele tehtud kulutusi summas 3 217,35 krooni ei saa käsitada hageja kahjuna. Lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise eesmärgiks on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui lepingut poleks rikutud (
Kui kostja oleks lepingut korrektselt täitnud, oleks hageja auto eelduslikult sõidukorras. Seega ei ole õige väide, et varuosade ostmise näol on tegemist asjata tehtud kulutusega. Kulutused olid vajalikud hageja auto kordategemiseks. Hageja sai oma autot kasutada perioodil 21.01.
Eeltoodud kohtu põhjendustest tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 29 422,80 krooni (28 002,80 + 1 420). Ülejäänud osas (3 660 + 3 217,35) jätab kohus hageja nõude kostja vastu rahuldamata. MENETLUSKULUDE JAOTUS TsMS § 173 lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lõige 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Tulenevalt TsMS § 163 lõikest 1 kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna hagi rahuldati osaliselt, on TsMS § 163 lõike 1 alusel põhjendatud jätta menetluskuludest 20 % hageja ja 80 % kostja kanda (29 422,80 / 36 789,30). Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.