) § 76 lg 1, mis sätestab kohustuse täitmise vastavalt lepingule või seadusele ja sama seaduse § 108 lg 1, mis sätestab võlausaldaja õiguse nõuda võlgnikult raha maksmise kohustuse täitmist kui võlgnik seda rikub.
järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine sh täitmisega viivitamine.
lg 1 p-des 1 ja 6 ja § 113 lg-s 1 on sätestatud, et juhul kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kohus jätab hagi rahuldamata leppetrahvi nõude osas.
lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksata kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 14.01.2009 kohtuotsuse nr 3-2-1-120-08 p 15 kohaselt on ülesütlemise juhuks sõlmitud leppetrahvi kokkulepe on tühine, sest
lg 1 näeb ette võimaluse nõuda viivist ja kahju hüvitamist ning sätestatud loetelu tuleb lugeda lõplikuks. Seega ei saa nõuda tarbijakrediidilepingu korral täitmisega viivitamisel leppetrahvi. Seega rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja võla 9296.86 krooni, intressi 1400.14 krooni ja viivise 1144.00 krooni, s.o kokku 11 841.00 krooni ning jätab rahuldamata 1977 krooni suuruse leppetrahvi väljamõistmise kostjalt hageja kasuks. Menetluskulud 2 Juhindudes TsMS § 163 lg-st 1 tuleb hagimenetluse kulud jätta võrdeliselt hagi rahuldamisega poolte kanda, s.o 86% ulatuses kostja kanda ja 14% ulatuses hageja kanda. Menetluskulude väljamõistmise aluseks on TsMS § 1741 lg 3. Kuna kohus rahuldab hagi 86%, siis tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks 86% menetluskulusid. Hageja menetluskulud on 3000 krooni, millest 86% on 2580 krooni. Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus viivitamatule täitmisele. Kohtunik: 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.