← Eesti

2-09-2824/3

Obsah (10)§ 468§ 416§ 142§ 317§ 407§ 444§ 162§ 174§ 138§ 483

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Maie Seppo Otsuse tegemise aeg ja koht 30. juuli 2009. a Tallinn Tsiviilasja number 2-09-2824 Tsiviil

§ 468lg 1 p 2).

4. Välja mõista VK’ilt OÜ A kasuks menetluskulud summas 2 850,00 (kaks tuhat kaheksasada viiskümmend) krooni. Edasikaebamise kord Hageja võib otsuse peale esitada põhjendatud apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 14 päeva jooksul arvates tagaseljaotsuse kättesaamisest lisades kajale kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja peab vastama

§ 416sätestatud nõuetele.

Kajalt tuleb tasuda kautsjonit summas mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250.- krooni ja mitte rohkem kui 100.000.- krooni (

§ 142

lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034799018 SEB Eesti Ühispangas või 221013921094 Hansapangas, märkides viitenumber 3100057358. Hagi aluseks olevad asjaolud 16.01.2009.a. esitas OÜ A kohtule hagi VK’i vastu põhivõla 1874,10 krooni ja viivise 1873,10 krooni väljamõistmiseks. Nõue tuleneb EAS ja kostja vahel sõlmitud liitumislepingust ja sõlmitud nõude loovutamise lepingust, mille alusel loovutas EAS nõude kostja vastu hagejale. Menetluskulud, s.h hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 1 000,00 krooni, maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv 250,00 krooni, õigusabikulud 1 500,00 krooni ja riigilõiv 100 krooni menetlusdokumendi avalikult kättetoimetamise eest palub hageja välja mõista kostjalt. Menetluse käik maakohtus Hagiavaldus koos lisadega on kostjale

§ 317alusel avalikult kätte toimetatud.

Teade avaldati Ametlikes Teadaannetes 07.05.2009.a. Kohtu poolt määratud tähtpäevaks ega hiljem kostja vastuväiteid hagile esitanud ei ole. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kohtuotsuse põhjendused

§ 407

lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 444

lg 4 kohaselt võib kirjeldava ja põhjendava osa tagaseljaotsusest välja jätta ning põhjendavas osas võib piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Kohus leiab, et asjas võib teha tagaseljaotsuse, kuna hageja on esitanud kohtule taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Hagi on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning puuduvad

§ 407lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud.

Kohus loeb hageja esitatud faktiväited kostja poolt omaksvõetuks. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on kuni 01.07.2002. a kehtinud TsK § 173 lg 1, mis sätestab kohustise täitmise nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt seadusele või lepingule ja sama seaduse § 174, mille kohaselt ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ei ole lubatud. Vastavalt TsK § 222 lg 1 on võlgnik kohustatud hüvitama kreeditorile tekkinud kahjud, kui ta ei täida kohustist või ei täida seda nõuetekohaselt. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt mõistetakse kahjude all kreeditori poolt tehtud kulutusi, samuti ka kreeditori poolt saamata jäänud tulu, mis ta oleks saanud, kui võlgnik oleks kohustise täitnud. TsK § 164 lg 1 ja 2 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku vastu üle anda teisele isikule ja nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Sama seaduse § 191 lg 1, § 192 ja § 231 lg 1 alusel on kreeditoril õigus nõuda võlgniku poolt kohustise täitmisega viivitamisel hüvitamiseks viivist. Menetluskulud Juhindudes

§ 162lg 1 tuleb hagimenetluse kulud jätta kostja kanda.

Tulenevalt

§ 174

¹ lg 3 sätestatust määrab kohus tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud. Menetluskuludena palub hageja välja mõista kostjalt hagi esitamisel tasutud riigilõiv 1 000,00 krooni, maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv 250,00 krooni, õigusabikulud 1 500,00 krooni ja riigilõiv 100 krooni menetlusdokumendi avalikult kättetoimetamise eest. 2

§ 138

lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

Vastavalt

§-le 144 p 7 on kohtuvälised kulud maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata käesoleva seadustiku § 483 lõike 2 punkti 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Harju Maakohus jättis 09.12.2008a. määrusega OÜ A avalduse maksekäsu kiirmenetluses VK’i vastu rahuldamata

§ 483lg 2 p 3 alusel.

Kohtumääruse sai hageja kätte 18.12.2008.a. Hagiavaldus esitati kohtusse 16.01.2009.a., seega ühe kuu jooksul avalduse rahuldamata jätmise määruse kättesaamisest. Eeltoodust tulenevalt kuulub kostjalt väljamõistmisele menetluskulud summas 2 750,00 krooni. Maie Seppo kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.