Obsah (7)

§ 7§ 48§ 2§ 26§ 28§ 37§ 35

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-08-79008 Otsuse tegemise aeg ja koht 09. september 2009. a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuasi Salva Kindlustuse AS hagi D

). 3.2. Vastavalt

§ 7lg 1 on kindlustusandjal kohustus hüvitada kindlustatu tekitatud liikluskahju.

Hageja on tekitatud kahju hüvitanud. 3.3. Vastavalt

§ 48

lg 2 p 2 on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue kahju tekitanud sõiduki valdaja vastu, kui sõiduki valdaja juhtis sõidukit, olles alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine mõju all. Antud juhul juhtis kostja sõidukit alkoholijoobes 3.4.

§ 48

lg 3 kohaselt nõutakse koos tagasinõudega sisse ka juhtumi käsitluse põhjendatud kulud. II Kostja vastus

1. Kostja hagi ei tunnistanud.
2. Kirjalikus vastuses hagile (tl 25) märkis kostja, et kostja ei ole 30.01.
3. a Tallinnas Paldiski mnt 102 juures sõidukit Peugeot Partner juhtinud, autot juhtis tegelikult teine inimene. Kostja ei ole tunnistanud Põhja Politseiprefektuuri otsust väärteoasjas ning Viru Maakohtu Rakvere kohtumajas toimub kriminaalasja (nr 082-30-101-480) menetlus, mille käigus tuvastatakse, kes juhtis sõidukit ning kes põhjustas avarii. III Kohtuistung
4. Hageja esindaja jäi nõude juurde ning taotles, et kohus hagi rahuldaks. Esindaja rõhutas, et asjaolu kostja alkoholijoove kohta avarii põhjustamise ajal on tõendatud alkoholijoobe tuvastamise protokolliga ning asjaolu kostja poolt põhjustatud liiklusõnnetuse kohta on 3 tõendatud otsusega väärteoasjas, mida kostja ei ole vaidlustanud, mis on jõustunud ning kostja poolt täidetud (rahatrahv makstud). Samuti kinnitab kannatanu seletus väärteoasjas seda, et sõidukit juhtis kostja.
5. Kostja hagi ei tunnistanud, kuid märkis et ta sõlmiks hagejaga kompromissi ning oleks võimeline kompromissi täitma 100 krooni suuruste kuumaksete tasumisega. Kostja selgituste kohaselt oli ta avarii toimumise hetkel autos Peugeot Partner, kuid ei juhtunud autot. Roolis oli tegelikult Andrei, kelle perekonnanime kostja ei tea. Juht põgenes sündmuskohalt. Kostja palus Andreil end koju viia, sest oli ise alkoholijoobes. Seaduskuuleka inimesena jäi kostja sündmuskohale ning andis politseile selgitusi, öeldes et teine isik juhtis autot, kuid politsei ei soovinud tõde tuvastada ning kostjat ei kuulanud. Avarii toimumisjärgselt oli sündmuskoht suitsu täis, mistõttu ei saa ka teine õnnetuses osaleja (Ü. R.) väita, et nägi seda, et kostja oli Peugeot roolis. IV Kohtu põhjendused
6. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ning tuleb rahuldada. Hageja nõuded on tõendatud kohtule esitatud tõenditega ning hagi on õiguslikult põhjendatud. Kostja pole oma vastuväiteid tõendanud mitte ühegi tõendiga.
7. Esmalt käsitleb kohus tõendamise kohustust ja tõendamiskoormise jaotust. 9.
8. TsMS § 5 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. 9.
9. TsMS § 230 sätestab tõendamise ja tõendite esitamise kohustuse, lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited ning lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. 9.
10. Riigikohus on
11. veebruari
12. a otsuses nr 3-2-1-137-07 märkinud: „Juhul kui asjaolu tõendamiskoormis lasub hagejal, võib kostja kasutada hagi vastu kaitsena vastuväidet omapoolseid tõendeid esitamata seni, kuni hageja tõendeid pole esitanud. Kui hageja esitab tõendid asjaolu tõendamiseks, siis on ka kostjal TsMS § 230 lg 1 alusel kohustus oma vastuväidet omakorda tõendada“. 9.
13. Hageja on hagiavalduses esitatud asjaolude kohta esitanud kohtule neid asjaolusid kinnitavad tõendid, samuti taotlenud kohtult tõendite väljanõudmist (Põhja Politseiprefektuurist). Kostja enda vastuväidete kinnitamiseks tõendeid ei esitanud.
14. Järgnevalt käsitleb kohus seda, millised asjaolud on tsiviilasjas tõendatud. Kahju hüvitamise nõude puhul on vaja tuvastada tegu, teo õigusvastasus, kahju, kahju suurus ja kahju olemasolu teo tagajärjena (põhjuslik seos). 10.1.

§ 48

lg 2 p 2 sätestab kindlustusandja tagasinõude kahju tekitanud sõiduki valdaja vastu, kes juhtis sõidukit alkoholi mõju all /…/. 4 10.

1. D.M.`i väärteoasjas nr 2314,08,004745 liiklusseaduse (LS) § 74-17 lg 1 järgi tehtud jõustunud otsusega (otsuse tegemise kuupäev 28.02.
2. a, otsus jõustus 16.03.
3. a) on tuvastatud, et D.M. juhtis 30.01.
4. a Tallinnas Haabersti linnaosas Paldiski mnt 102 Audi keskuse juures kell 08.04 mootorsõidukit, fooridega reguleeritud ristmikul ei peatanud sõidukit foori keelava märguande korral, vaid sõitis välja ristmikule, kus põrkas kokku seal foori lubava märguande ajal liikunud sõidukiga, millega põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju OÜ-le Tensot (* Peugeot Partner omanik) ja Hansa Liising Eesti AS-le ning tervisekahjustuse Ü. R.`ile. D.M. rikkus sellega liikluseeskirja (LE) § 168 nõudeid, pannes sellega toime väärteo mis on kvalifitseeritav LS § 74-17 lg 1 järgi. 10.
5. Väärteomenetluses on tuvastatud 30.01.
6. a kell 08.36 on tuvastatud D.M.`i alkoholijoove (0,97 mg/l), D.M. oli joobe tuvastamise tulemusega nõus ning ei taotlenud joobeseisundi meditsiinilist tuvastamist (tl 34-35). 10.
7. Eeltoodu alusel on tõendatud tegu (avarii põhjustamine) ja teo õigusvastasus (liikluseeskirja rikkumine, mootorsõiduki juhtimine alkoholijoobes). 10.
8. 27.06.
9. a on D.M.`ile esitatud süüdistus karistusseadustiku (KarS) § 424 järgi, mootorsõiduki joobeseisundis juhtimine. Kriminaalasi on arutusel Viru Maakohtus, lahendit asjas tehtud ei ole (asja nr 1-08-8724). 10.
10. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et sõiduki Peugeot Patrner valdaja tsiviilvastutus oli kindlustatud hageja poolt (tl 8, poliis).

§ 2

järgi on kindlustuse objektiks suurema ohu allika valdaja tsiviilvastutus.

§ 7

lg 1 kohaselt on kindlustusandja kohustatud hüvitama kindlustatu tekitatud liikluskahju.

§ 26lg 1 ja lg 2 sätestavad kindlustusjuhtumi mõiste ja tingimused.

Liikluskahju varakahju tähenduses on asja kahjustamise või hävimise kahju (

§ 28lg 1 ja lg 3).

Asja materjalidest nähtub, et kindlustusandja (hageja) on hüvitanud kahjustatud vara omanikule (Hansa Liising AS) kahjustatud asja tavalise hinna (tl 10), omandanud avariilise sõiduki (

§ 37

) ning müünud avariilise sõiduki 17 000 krooni eest (tl 13).

§ 48

lg 3 kohaselt nõutakse §-s 48 sätestatud tagasinõudega sisse ka juhtumi käsitluse põhjendatud kulu. Salva Kindlustuse AS ja Salva Kahjukäsitluse OÜ vahel sõlmitud töövõtulepingu nr 080101 kohaselt kohustub Salva Kindlustuse AS tasuma Salva Kahjukäsitluse OÜ-le ühe liikluskindlustuse kahjujuhtumi käsitlemise eest käsitlustasu 19% kahjukäsitluse objektiks oleva kahju arvestusliku kahjusumma suurusest, kuid mitte vähem kui 1 000 krooni ja mitte rohkem kui 20 000 krooni (tl 14-19). Asja materjalidest nähtub, et hageja on tasunud avariilise sõiduki pukseerimise eest 1 260 krooni (tl 11-12).

§ 35

lg 1 kohaselt hõlmab asja kahjustamisest tekkinud kahju ka sõiduki liiklusõnnetuse kohalt äratoimetamisega seotud kulusid. Eeltoodust tulenevalt on hagi põhjendatud ning kostjalt kuulub tagasinõude korras hageja kasuks väljamõistmisele kahju 106 926 krooni.

1. Kohus märgib kostjale viimase poolt esitatud vastuväite kohta, mille kohaselt väidetavalt kostja pole liiklusõnnetust põhjustanud, sõidukit alkoholijoobes juhtinud ning auto roolis oli teine inimene, et nimetatud asjaolud on tõendamata, ei ole kooskõlas väärteoasjas tuvastatud faktiliste asjaoludega ning sellised vastuväited on kohtumenetlustes, kus lahendatakse liikluskahju ja joobes juhtimise õiguslike tagajärgi, tavapärased. 5 V Menetluskulude jaotus
2. TsMS § 162 lg 2 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sellest tulenevalt peab hageja menetluskulud, sealhulgas kohtuvälised kulud, kandma kostja. Kostja menetluskulud tuleb jätta kostja enda kanda.
3. Vastavalt TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest arvates. Kohtunik 6