) § 635 lg 1, § 8 lg 2, § 636 lg 1, § 100, § 637 lg 3, 5, § 641 lg 1, 2 p 1, § 642 lg 1, 3, § 644 lg 1, § 646 lg 1, 5, § 113 lg 1, § 158 lg 1, § 161 lg 1 alusel. Kostja on saatnud 21.04.2008 elektronkirja, milles vaidles hagile vastu. Kostja kutsuti 30.05.2008 istungile elektroonilise kutsega, mille kättesaamist kostja ei kinnitanud. Kostja ei ole 30.05.2008, 30.06.2008, 10.09.2008 ja 20.05.2009 istungile ilmunud, kuna talle ei ole saadud kohtukutset üle anda. Hagiavalduses ning äriregistris näidatud kostja asukoha aadressile Jakobi 16-7, Tallinn saadetud dokumendid tagastati kohtule märkega „puudub juurdepääs“. TsMS § 318 lg 2 kohaselt juriidilise isiku või ametiasutuse puhul toimetatakse menetlusdokument kätte juriidilise isiku või ametiasutuse seaduslikule esindajale, kui käesolevast seadustikust ei tulene teisiti. Äriregistri andmetel on kostja seaduslikuks esindajaks Reinsaar. Rahvastikuregistris on Reinsaare elukohaks XXX, kust kohtukutse tagastati märkega „hoiutähtaja möödumisel“. Kostja seadusliku esindaja aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada, samuti ei olnud võimalik dokumenti kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul viisil, mis on sätestatud TsMS 6-ndas osas. Seetõttu on kostja kutsutud 02.07.2009 istungile väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Vastavalt TsMS § 317 lg 4 p-le 4 ja lg-le 5 loeb kohus, et menetlusdokument on kostjale kätte toimetatud. Kostja seaduslik esindaja on saatnud 01.07.2009 elektronkirja ja palunud istung edasi lükata seoses haigestumisega. 2 TsMS § 422 lg 2 kohaselt oma haiguse põhistamiseks, mis takistas hagile vastamast või kohtuistungile ilmumast, esitab menetlusosaline või tema esindaja kohtule tõendi, millest nähtub, et haigust saab lugeda takistuseks hagile vastamast või kohtuistungile ilmumast. Tõendi vormi ning selle väljaandmise tingimused ja korra kehtestab sotsiaalminister määrusega. Kostja seaduslik esindaja vormikohast tõendit kohtule ei esitanud. Hageja taotles tagaseljaotsuse tegemist. Kohtu põhjendused TsMS § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel tagaseljaotsusega hagi rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt TsMS § 468 lg-le 1 p 2 kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks. LPja OÜHvahel 02.05.2006 sõlmitud töövõtulepingust nähtub, et poolte vahel on võlasuhe.
lg 2 kohaselt leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.
lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.
lg 1 kohaselt võlgnik peab kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga.
kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 punktid 1 ja 6 sätestavad, et, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.
lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.
lg 1 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.
lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
lg 1 kohaselt leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma.
lg 2 järgi leppetrahvi kohta sätestatut kohaldatakse ka teole, mille lepingut rikkunud lepingupool peab kahjustatud lepingupoole huvides tegema. Esitatud tõendite põhjal ei ole kostja kohustust täitnud. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele kahju 150 000 krooni ja leppetrahv 149 000 krooni. Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt hageja on kandnud menetluskulu summas 60 715,93 krooni järgmiselt: 7 750 krooni riigilõivu hagiavalduse 3 esitamise eest, 100 krooni riigilõivu teate avaldamise eest väljaandes Ametlikud Teadaanded ning õigusabikulu summas 52 865,93 krooni. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 144 p-le 1 kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kohaselt on hageja kandnud õigusabikulusid summas 52 865,93 krooni. TsMS § 175 lg 4 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 § 1 lg 1 kohaselt on tsiviilkohtumenetluses teistelt menetlusosalistelt lepingulise esindaja ja nõustaja kulude sissenõudmise piirmäär tsiviilasja hinna kuni 200 000 krooni puhul 70 000 krooni. Käesolevas asjas on tsiviilasja hinnaks 150 000 krooni. Kohtu hinnangul on õigusabikulude summa 52 865,93 krooni vajalik ja põhjendatud. Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista õigusabikulud summas 52 865,93 krooni, väljaandes Ametlikud Teadaanded teate avaldamise eest tasutud riigilõiv 100 krooni ning hagiavalduse esitamise eest tasutud riigilõiv 7 750 krooni, kokku 60 715,93 krooni. Viivi Villemson 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.