nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi või kohtukutse ei ole kättetoimetatud isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (
lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas (konto nr 10220034799018) või Hansapangas (konto nr 221013921094), viitenumber mõlemal 3100057358.
lg 3 Kui viivitamata täidetavaks tunnistatud tagaseljaotsusele esitatakse kaja, lahendab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse kaja läbivaatav kohus. Täitemenetlus tagaseljaotsuse põhjal peatatakse ainult tagatise vastu. Menetluse käik 25.09.2008.a esitas ML Harju Maakohtule hagi RS`i vastu põhivõlgnevuse, intresside ja viiviste väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja vahel 02.11.2007.a sõlmitud laenuleping (edaspidi laenuleping nr 1), mille alusel andis hageja kostjale laenu kogusummas 320 000,00 krooni, laenutähtajaga 02.04.2008.a ja intressiga 6% igas kalendrikuus. Hageja ja kostja vahel sõlmiti ka 01.02.2008.a laenuleping (edaspidi laenuleping nr 2), mille alusel andis hageja kostjale täiendavat laenu kogusummas 300 000,00 krooni, laenutähtajaga 01.04.2008.a ja intressiga 6% igas kalendrikuus. Kokku andis hageja laenulepingute nr 1 ja 2 alusel kostjale laenu summas 620 000,00 krooni, mis anti kostjale kätte sularahas laenulepingute sõlmimise päeval. Laenulepingu nr 1 ja nr 2 punktis 4.1 lepiti poolte poolt kokku ka viivise tasumises 0,5 % täitmisega viivitatud kohustuse summast iga viivitatud päeva eest. Kostja ei ole laenusummasid hagejale tagastanud ega ole maksnud ka intressi. Laenulepingute nr 1 ja 2 alusel on hagejal õigus nõuda kostjalt laenusummade (kokku summas 620 000,00 krooni) tagastamist ja intresside tasumist kokku summas 132 000,00 krooni. Seisuga 24.09.2008.a on viiviste võlgnevus kokku 544 000,00 krooni, kuid hageja on otsustanud vähendada viiviste võlgnevust 56 100,00 krooni võrra ning nõuab kostjalt viiviste tasumist summas 487 900,00 krooni. Seega palub hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 620 000,00 krooni, intressid summas 132 000,00 krooni ja viivised summas 487 900,00 krooni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kohus saatis kostjale hagiavalduse ja sellele lisatud tõendid ning andis tähtaja hagile kirjalikult vastamiseks 20 päeva jooksul alates hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kohus loeb kostjale hagimaterjalid kättetoimetatuks
lg 1 alusel, kuivõrd materjalid on kättetoimetatud 29.01.2009.a kostjale isiklikult allkirja vastu Soome Vabariigis, mida tõendab toimikus olev väljastusteade. Kostja ei ole käesolevaks ajaks vastust kohtule esitanud. Kostjat on hoiatatud, et vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Hageja on esitanud kohtule taotluse hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega. Kohtu põhjendused Vastavalt
lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
lg 4 kohaselt võib kohus kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Tagaseljaotsus tehakse kirjeldava ja põhjendava osaga, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud.
Võlaõigusseaduse (VÕS) § 369 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga 2
Vastavalt
lg-le 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lg 1 esimese lause kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.
lg 2 järgi tuleb menetluskulude jaotus kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.
¹ lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja.
lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Tulenevalt
Vastavalt
lg-le 1 on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tulenevalt
¹ lg 3 sätestatust määrab kohus tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, sest hageja on seda taotlenud ja esitas ka menetluskulude nimekirja. Hageja menetluskulude suuruseks on 35 916,00 krooni (s.o riigilõiv 27 250,00 krooni ja hageja lepingulise esindaja kulud 8 666,00 krooni). Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hageja poolt kantud menetluskulud summas 35 916,00 krooni. Karin Sonntak Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.