võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus leiab, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlg 74 700 krooni. Samuti viivis 12.09.2008.a seisuga 5938,65 krooni ja viivis 0,1% põhivõlalt päevas alates kohtuotsuse tegemisest kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku mitte rohkem kui 25 410 krooni (s.o 30 % müügihinnast).
MS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on palunud mõista kostjalt välja menetluskuludena hagi esitamisel tasutud riigilõivu 4000 krooni, hagi tagamise avalduse 2 esitamisel tasutud riigilõivu 450 krooni ja lepingulise esindaja kulu 14 804,20 krooni. TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatuks mõista kostjalt välja hagi esitamisel tasutud riigilõivu katteks 4000 krooni ja esindaja kulu katteks 5000 krooni, kokku 9000 krooni. Hagi tagamise eest tasutud riigilõivu väljamõistmist kostjalt ei pea kohus põhjendatuks, kuna hagi tagamise taotlus jäeti rahuldamata. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Indrek Soots kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.