3-08-2532/9

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number Kohtuasi Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungil osalenud isikud Tartu Halduskohus Raili Randlane

1. märts 2009, Jõhvi 3-08-2532 A. G kaebus Narva Linnavalitsusele ettekirjutuse tegemiseks
2. märts 2009 A. G ning Narva Linnavalitsuse esindaja Pyotr Nyakk Resolutsioon 1.Jätta A. G kaebus täies ulatuses rahuldamata.
3. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse võib Tartu Ringkonnakohtule esitada 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED 10.10.2008 koostas A. G Narva Korteriühenduste nimel Narva Linnavalitsusele kirja 40 allkirja edastamise kohta, viitas varasematele kirjadele, allkirjadele ja kohaliku omavalitsuse seaduse § 32 lg. 1 ning märkis, et linnavalitsus on kohustatud andma S. H umbusalduse avaldamise kohta oma järelduse ja saatma ettepaneku edasi Narva Linnavolikogule. 15.12.2008 esitas A. G Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja kaebuse (tl.1-2), milles palus teha Narva Linnavalitsusele ettekirjutus edastada Narva Linnavolikogule 537 Narva valija poolt algatatud abilinnapea S. H umbusalduse avaldus. Kaebaja märkis, et oli umbusalduse algatajate hulgas ning viitas kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 32 lg. 1 ja lg. 2 tulenevale elanike õigusaktide algatamise õigusele ja linnavalitsuse kohustusele esitada küsimus ühe kuu jooksul linnavolikogule lahendamiseks. Seejuures ta leidis, et Narva Linnavalitsus rikub oma tegevusetusega tema ja teiste algatajate kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 3 punktidest 2 ja 4 tulenevaid õigusi kohaliku omavalitsuse teostamisele ja iga inimese seaduslike õiguste tagamisele. Narva Linnavalitsuse kirjalikus vastuses (tl.13) kaebusega ei nõustutud, viidati kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 46 lg. 1 ja väideti, et linnavalitsuse liikmele saavad umbusaldust 1 avaldada vaid volikogu liikmed, linnavalitsusel sellist õigust pole. 25.02.2009 edastas A. G Jõhvi kohtumajja kaebuse täienduse ja teatas selles, et muudab seoses abilinnapea ametist vabastamisega oma taotlust ning soovib ettekirjutuse asemel Narva Linnavalitsuse toimingute õigusvastasuse tuvastamist. Oma huvi põhjenduseks märkis ta asjaolud, et avalduse mitteedastamisega rikub linnavalitsus põhiseaduse § 1 ja § 14 tulenevaid kohustusi ja ei taga tema õigust kohaliku omavalitsuse realiseerimisele rahvainitsiatiivi kaudu. Kohtuistungil jäi A. G kaebuse väidete ja muudetud taotluse juurde ning esitas 80 krooni suuruse riigilõivu tasumisega tekkinud menetluskulu hüvitamise nõude. Täiendavalt selgitas kaebaja, et vaidlustab linnavalitsuse tegevusetuse, sest viimasele pöördumisele pole vastust antud ja märkis, et tema rikutud õigused saavad taastatud, kui kohus tunnistab, et algatatud umbusalduse volikogule edastamata jätmine oli õigusvastane. Narva Linnavalitsuse esindaja jäid samuti kirjaliku vastuse juurde ning rõhutas, et umbusalduse algatamise õigus on ainult volikogul. Veel leidis esindaja, et kaebus tulnuks esitada kõigi algatuse esitajate poolt ja märkis, et kohaliku omavalitsuse korralduse seadus nõuab eelnõu esitamist, allkirjade edastamise kohustust linnavalitsusel aga pole. KOHTU PÕHJENDUSED Isikute õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamises on reguleeritud kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste seaduses ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses. Neist õigusaktidest tulenevate põhimõtete kohaselt realiseerub see õigus üldreeglina läbi hääleõiguslikele isikutele antud valimisõiguse teostamise. Lisaks sätestab kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 32 hääleõiguslikule valla- või linnaelanikule veel ka õigusaktide algatamise õiguse. Selle paragrahvi esimese õiges on kehtestatud, et vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikel valla- või linnaelanikul on õigus teha kohaliku elu küsimustes algatusi valla- või linnavolikogu või –valitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks. A. G toetub oma kaebuse väidetes ja nõudes just sellele seadusesättele, kuid on jätnud tähelepanuta asjaolu, et õigus algatada linnavolikogu õigusakti vastuvõtmist ei ole samane õigusega algatada umbusalduse avaldamist vallavalitsuse liikmele. Kasutades mõistet „õigusakt“ on seaduseandja antud juhul silmas pidanud õigustloovate aktide algatamise õigust. Umbusalduse avaldamine valitsuse liikmele saab kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 46 lg. 1 kohaselt toimuda aga ainult vähemalt neljandiku volikogu koosseisu liikmete algatusel ning umbusalduse avaldamise korral vastu võetav otsus ei ole õigustloova sisuga. Seega ei olnud Narva Linnavalitsusel mingit põhjust käsitleda talle Narva Korteriühistute Ühenduse poolt esitatud pöördumisi õigusakti algatamise ettepanekutena ning ta ei ole vastavat algatust linnavolikogule edastamata jättes rikkunud pöördumisele alla kirjutanud A. G (tl. 28) kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 32 lg. 1 ega ühestki teisest õigusaktist tulenevaid isiklikke õigusi. Kaebuse muudetud taotluse juurde antud seletuste kohaselt ei ole A. G lisaks umbusalduse algatamise taotluse edastamata jätmisele rahul ka sellega, et Narva Linnavalitsus jättis viimasena esitatud taotlusele vastamata ning on veendunud, et kui kohus linnavalitsuse tegevusetuse õigusvastaseks tunnistab, saavad tema rikutud õigused taastatud. Toimikusse esitatud dokumendid kinnitavad, et A. G on Narva Korteriühistute Ühenduse juhatuse esimehena esitanud kolmel korral pöördumisi aselinnapea S. H umbusalduse algatamiseks (tl. 4, 25 ja 27). Narva Linnavalitsuse esindaja Pyotr Nyakk esitas kohtuistungil ainult kõige esimesele pöördumisele antud kirjaliku vastuse (tl. 22 ja 24) ning ei väitnud ega tõendanud mistahes vormis vastuse olemasolu teiste pöördumiste osas. Sellega on küll rikutud Narva Korteriühistute Ühenduse õigust saada igale oma pöördumisele vastus, kuid käesoleva kaebuse rahuldamiseks selline rikkumine mingit alust ei anna. Halduskohtumenetluse seadustiku § 7 lg. 1 sätestatu kohaselt saab halduskohtusse pöörduda vaid oma isiklike subjektiivsete õiguste kaitseks. Antud juhul on kaebuse esitajaks füüsiline isik A. G 2 Vaidluse põhjuseks olevaid pöördumisi pole esitatud tema nimel, seega ei olnud linnavalitsusel kohustust neile ka vastata. Selles osas on kaebaja isiklike ja ühenduse õiguste maht on oluliselt erinevad ja ta ei saa enda nimel halduskohtusse esitatud kaebusega kaitsta neid õigusi mis on olemas ainult tema poolt esindataval ühendusel. Eelnimetatud asjaoludest tulenevalt on A. G kaebus täies ulatuses põhjendamatu. See tuleb halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg. 1 p. 6 kohaselt rahuldamata ning kaebaja poolt riigilõivu tasumisega kantud 80 krooni suurune menetluskulu (tl. 3 ja 23) sama seadustiku § 92 lg. 1 alusel tema enda kanda jätta. Kuna Narva Linnavalitsuse esindaja menetluskulude hüvitamise nõuet ja kuludokumente ei esitanud (tl. 23), jäävad võimalikud kulud halduskohtumenetluse seadustiku § 93 lg. 1 kohaselt tema enda kanda. Raili Randlane Kohtunik 3