Obsah (7)

§ 187§ 444§ 367§ 468§ 162§ 174§ 178

2-09-16622 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Meeli Kaur Otsuse tegemise aeg ja koht 27. august 2009.a, Tartu mnt kohtumaja, Tallinn, kirjalik menetlus Tsivi

§ 187

lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik SAS(hageja) esitas 15.04.2009 Harju Maakohtule hagi OÜK(likvideerimisel) ja TM`i vastu solidaarselt võlgnevuse 56 712.39 krooni ja lisanduva viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja I liisingulepingu , mille esemeks oli kaubik Mercedes Benz. Hageja kohustus lepingueseme andma lepingu perioodiks kostja I valdusesse ja kasutusse ning kostja I kohustus tasuma hagejale lepingus sätestatud makseid intressimääraga Euro kuue kuu Euribor, millele lisandub marginaal 3%. Liisingulepingu sõlmimise hetkel oli intressimääraks 7.35%. sõlmisid hageja ja kostja II käenduslepingu , mille järgi vastutab kostja II liisingulepingust ja selle tulevikus sõlmitavatest lisadest tulenevate kostja I kohustuste kohase täitmise eest solidaarselt kostjaga I. Kostja II vastutuse ülempiiriks on kokku lepitud 130 339.31 krooni. Kuna kostja I oli viivituses lepinguliste kohustuste täitmisega, saatis hageja 29.07.2008 kostjale I lepingu ülesütlemise teate. Kuna kostja I ei tagastanud vara vabatahtlikult, kasutas hageja vara valduse taastamisel OÜ Incure Inkasso Agentuur abi, kes tagastas vara 02.10.

1. Vara tagastamise teenuse eest kohustus hageja OÜ-le Incure Inkasso Agentuur tasuma 2 360 krooni vastavalt esitatud arvetele. Kuna vara ei olnud tehniliselt korras (esiosa avariiline, kapott defektne, esiaken mõrane, kere roosteplekke täis, tagumine pamper defektne, parempoolne peegel kriimuline ning vasakpoolne peegel katki), õnnestus vara võõrandada hinnaga 43 000 krooni. Vara võõrandamisega seoses tasus hageja OÜ-le M teenustasu 3 440 krooni vastavalt esitatud arvetele. Võõrandamise tulemusena saadud summa ei kata kostja I liisingulepingust tulenevat võlgnevust. Hageja liisingulepingu järgne nõue on kokku 56 712.39 krooni (vara jääkmaksumus 95 662.69 krooni + vara tagastamise ja realiseerimisega seotud kulud 4 915.25 krooni – vara realiseerimisest saadud summa 36 440.68 krooni – laekumine summas 7 424.87 krooni). Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista 56 712.39 krooni ning viivise protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni liisingulepingus sätestatud määras (s.o 0.25% päevas). 2 2-09-16622 Kohus saatis kostjale I menetlusse võtmise määruse ning hagimaterjalid ja andis tähtaja kirjaliku vastuse esitamiseks 20 päeva määruse kättesaamisest. Määrus ja hagimaterjalid toimetati kostjale I kätte 22.04.
2. Kostja I ei ole kohtule tähtaegselt vastanud ega taotlenud vastamise tähtaja pikendamist. Kostjat I on hoiatatud, et vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kohus saatis kostjale II menetlusse võtmise määruse ning hagimaterjalid ja andis tähtaja kirjaliku vastuse esitamiseks 20 päeva määruse kättesaamisest. Määrus ja hagimaterjalid toimetati kostjale edasiandmiseks kätte 23.04.2009 kostjaga koos elavale isikule. Kostja II ei ole kohtule tähtaegselt vastanud ega taotlenud vastamise tähtaja pikendamist. Kostjat II on hoiatatud, et vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 tulenevalt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 444

lg 4 alusel kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Tagaseljaotsus tehakse kirjeldava ja põhjendava osaga, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Hageja on hagiavalduses esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Hageja ja kostja I vahel on võlasuhe tulenevalt sõlmitud liisingulepingust ning hageja ja kostja II vahel 18.02.2009 sõlmitud käenduslepingust . Kuna kostjad jätsid lepingust tulenevad kohustused täitmata, lõpetas hageja lepingud ennetähtaegselt. Hagi kuulub rahuldamisele võlaõigusseaduse § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1 ja 6, § 108 lg 1, § 113 lg 1 ja § 367 lg 1 ja 4 alusel.

§ 367

kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Tulenevalt

§ 468

lg 1 p 2 tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

§ 162

lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 174

¹ lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on hagiavalduses esitanud menetluskulude kindlaksmääramise taotluse ja menetluskulude nimekirja, mille kohaselt palub välja mõista kostjalt menetluskuluna välja mõista hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu summas 8 500 krooni ning hageja esindaja kulu 900 krooni, kokku 9 400 krooni. Lepingulise esindaja kulu ei ületa Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määrusega nr 137 kehtestatud „Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ kehtestatud kulude sissenõudmise piirmäära, esindaja kulu on mõistlik ning põhjendatud suuruses. Kohus leiab, et hageja menetluskulude väljamõistmise taotlus on põhjendatud ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskuludena 9 400 krooni. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (

§ 178lg 1).

3 2-09-16622 Meeli Kaur kohtunik 4