2-07-34866 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Kaija Kaijanen Määruse tegemise aeg ja koht 15. september 2009. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-07-34866 Tsiviil

) § 428 lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 430

lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

§ 430

lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus leiab, et käesolevas tsiviilasjas ei ole kompromiss vastuolus heade kommetega ega seadusega ega riku olulist avalikku huvi, mistõttu tuleb kompromiss kinnitada ja menetlus lõpetada. Kohus leiab, et kompromissi on võimalik täita. 7.

§ 190

lg 4 sätestab, et kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbivaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Sama paragrahvi lg 7 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. 18.09.

1. a määrusega rahuldas Harju Maakohus EŠ taotluse menetlusabi saamiseks, vabastades EŠ hagiavalduse esitamisel riigilõivu tasumisest. Kohus asub seisukohale, et kuivõrd pooled sõlmisid kompromissi, siis peab kohus põhjendatuks jätta riigilõiv riigi tuludesse välja mõistmata ning hageja tuleb vabastada riigilõivu riigituludesse tasumise kohustusest täies ulatuses, so 41 250 krooni ulatuses (so kuni 31.12.
2. a kehtinud riigilõivu seaduse kohaselt riigilõivu täismäär hagilt hinnaga kuni 1 200 000 krooni).
3. Kohtule esitatud kompromissis palus hageja tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 500 krooni, tuginedes tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 150 lg 2 p-ile
4. Kohus selgitab, et riigilõivu summas 1 000 krooni tasus hageja mitte hagiavalduselt vaid apellatsioonkaebuselt ning tulenevalt

§ 150

lg-st 3 ei tagastata avalduse läbivaatamata jätmisel või menetluse 2-07-34866 lõpetamisel kompromissi kinnitamise või hagist loobumise tõttu eelnevas kohtuastmes tasutud riigilõivu. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus EŠ taotluse riigilõivu tagastamiseks rahuldamata. Kaija Kaijanen Kohtunik