Obsah (4)
§ 477§ 3§ 172§ 174Tsiviilasi nr 2-08-67656 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Hannes Olev Määruse tegemise aeg ja koht 21. september 2009. a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-08-67
) § 475 lg 1 p 15 kohaselt on kaebused kohtutäituri otsuste peale hagita asjad.
§ 477
lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 477 lg 2 võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Kohus peab võimalikuks lahendada käesoleva kaebuse kirjalikus menetluses. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg 1 p 1 kohaselt täidetakse TMS alusel nõuded, mis tulenevad jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluvast kohtuotsusest ja -määrusest tsiviilasjas. Avaldaja esitas 15.10.2008 kohtutäituri 02.10.2008 otsusele kaebuse täiteasjas 025/2008/1181, 025/2008/2326. Avaldaja palub tunnistada kohtutäitur KPõlts’u tegevus kinnitamata jaotuskava alusel väljamaksete tegemisel ebaseaduslikuks, lisaks tunnistada ebaseaduslikuks kohtutäituri tegevus, millega jättis väljastamata täitetoimiku materjalid sissenõudjale ning kohustada kohtutäiturit toimiku materjalid viivitamatult väljastama. TMS § 217 lg 1 kohaselt kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel võib täitemenetluse osaline esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
§ 3
lg 3 järgi peab isik seaduses ettenähtud juhul olema enne kohtusse pöördumist läbinud kohtueelse menetluse. Kohtutäituri otsuse ja tegevuse peale kaebamisel on seadus sätestanud kohustusliku kohtueelse menetluse (TMS § 218 lg 1). 4
(6)Tsiviilasi nr 2-08-67656 Kohus tutvunud esitatud kaebusega ja tõenditega leiab, et kohtutäituri otsuse tühistamiseks puudub alus, kuna otsus on tehtud järgides seadusi ning kohtutäituri ametile seatud nõudeid ja põhimõtteid. Avalduse kohaselt esitas 12.09.2008 sissenõudja P L kaebuse kohtutäituri tegevusele täiteasjades 025/2008/1181 ja 025/2008/2326, milles palus tunnistada kohtutäituri tegevus jaotuskava väljamaksete tegemisel ebaseaduslikuks ning tunnistada ebaseaduslikuks kohtutäituri tegevus, millega jättis väljastamata täitetoimikute materjalid sissenõudjale vaatamata sellekohasele seaduslikule taotlusele ning jättis väljastamata õiendi väljamaksete aja ja suuruse kohta. Avaldaja märgib, et TMS § 109 lg 3 sätestab, et kui kohtutäiturile ei ole 20 päeva jooksul alates jaotuskava sissenõudjatele kättetoimetamisest teatatud, et on esitatud hagi jaotuskava vaidlustamiseks, loetakse jaotuskava kinnitatuks ja kohtutäitur maksab tulemi selle alusel välja. Antud juhul on avaldaja hinnangul kohtutäitur vaatamata täitemenetluse formaliseerituse printsiibile asunud hindama materiaalõiguslikke asjaolusid. Jaotuskava ei saa TMS järgi lugeda kinnitatuks osaliselt. Kohtutäitur on meelevaldselt tõlgendanud TMS §
- Kaebuse esitaja on palunud tühistada KPõlts’u 02.10.2008 otsus ning tunnistada kohtutäitur KPõlts’u tegevus kinnitamata jaotuskava alusel väljamaksete tegemisel ebaseaduslikuks, lisaks tunnistada ebaseaduslikuks kohtutäituri tegevus, millega jättis väljastamata täitetoimiku materjalid sissenõudjale ning kohustada kohtutäiturit toimiku materjalid viivitamatult väljastama. Kohus leiab, et avaldaja esitatud vastuväited ei anna alust 02.10.2008 kohtutäituri KPõlts’u otsuse tühistamiseks. Kohtule esitatud materjalide kohaselt on IA esitanud Harju Maakohtusse hagiavalduse 04.07.2008 koostatud jaotuskava vaidlustamiseks täiteasjades nr 025/2008/1881, 025/2008/2326 ja 025/2008/3869, mille kohaselt taotleb hageja nimetatud jaotuskava muutmist selliselt, et lugeda kohtutäitur P L`i nõue summas 179 507 krooni, vastavalt TMS § 174 lg 3 p 3 kohaselt, rahuldatavaks nõudeks peale selle sissenõutavaks muutumist. Kaebuse esitaja olukord ei ole muutunud, kuna talle senise kava kohaselt väljamaksmisele kuulunud summa on kohtutäituri arvel olemas. Teistele isikutele, kellele oleks ka vaidlustatud jaotuskava kohaselt jätkunud nõude rahuldamiseks, väljamaksete tegemine, ei saa mõjutada kaebuse esitaja olukorda. Käimasolevas kohtumenetluses T.A ja P.Li vahel kuuluvad tuvastamisele nõude sissenõutavusega seotud asjaolud, mis mõjutavad otseselt vaidlustatud nõude väljamaksmise võimalikkust. Avaldaja on märkinud muu hulgas, et kohtutäitur KPõlts on takistanud sissenõudjal oma õiguste realiseerimist, mida näeb ette TMS § 35 lg
- Kohtule jääb selgusetuks, millele tuginevad avaldaja taolised väited, kuna kohtutäitur on osundanud muu hulgas ka oma 02.10.2008 otsuses võimalusest tutvuda täitetoimikuga ning seeläbi realiseerida ülalnimetatud sättes märgitud õigusi. Esitatud asjaoludele tuginedes nähtub, et avaldaja ei ole ise oma õigust materjalidega tutvumiseks kasutanud ning seega ei saa kohtutäitur KPõlts’ule ette heita TMS § 35 lg-s 1 sätestatud õiguste rikkumist. Kohus leiab, et on alusetu samastada menetlusosalise õigust tutvuda toimikuga läbi kogu sellest toimikust tehtud ärakirjade nõudmise. Kui tutvudes toimikuga leiab menetlusosaline, et tal on vajalik mingitest (ka kõigist) dokumentidest ärakirjad, siis selline õigus tal on, kuid öelda, et täitur on esitaks kogu täitetoimikust ärakirjad, et saaks teine osaline tutvuda toimikuga, on oma protsessuaalsete õiguste kuritarvitamine. Menetluskulude jaotus 5
(6)Tsiviilasi nr 2-08-67656
§ 172
lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus jätab menetluskulud täies ulatuses avaldaja kanda.
§ 174
lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (
§ 174lg 3). Hannes Olev Kohtunik 6
(6)