Obsah (5)

§ 154§ 143§ 146§ 147§ 144

2-08-70837 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Hannes Olev Otsuse tegemise aeg ja koht 07. september 2009. a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2

§ 154

, et korduvate kohustuste või ülalpidamiskohustuse täitmise nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, on kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. Antud juhul oli tegemist korduvate laenulepingujärgsete kohustuste täitmisega kostja poolt ja seega on kõik nõuded nii laenu tagasimaksete, intresside kui viiviste osas, mis muutusid sissenõutavaks enne 01.01.2005.a., hagi esitamise ajaks 27.10.2008.a. aegunud. Kostja palub nende nõuete osas kohaldada aegumist. Kuna hageja hagiavaldusega esitatud võlgnevuse arvestus ei ole korrektne, saab aegumise kohaldamiseks osaliselt esitada täpse taotluse alles pärast hageja poolt korrektselt esitatud võlgnevuse arvestuse saamist. Hageja ei ole kohtule omapoolseid vastuväiteid aegumise osas esitanud. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata, kuna nõue on aegunud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 449 lg 3 kohaselt võib kohus teha vaheotsuse taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. Kostja on esitanud hagiavaldusele aegumise vastuväite.

§ 143

alusel kohus võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel.

§ 146

lg 1 kohaselt tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat.

§ 147

lg 1 kohaselt aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti ning lg 2 kohaselt nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda vastava kohustuse täitmist. Kohus märgib, et

§ 147lg 1 reguleerib eelkõige kokkulepitud lepingulise tasu maksmise nõude aegumist.

Lepingu tagasimakse tähtaeg oli sätestatud lepingu lahutamatuks lisaks olevas maksegraafikus. Viimase laenumakse teostamise tähtaeg oli 31.10.

1. Vastavalt lepingu punktile 3.4 on pooled kokku leppinud, et hagejal on kostjapoolsete kohustuste rikkumisel õigus kasutada tasaarveldamisvõimalust või kinnipidamist, mis võib olla kostjale kuuluvate pangaarvete ja/või ükskõik millise vara suhtes ja teostada nimetatud tasaarveldus või kinnipidamine. Kostja on 11.05.2005 tagastanud OÜ-le M laenu tagatiseks oleva sõiduauto, 3 tagastamise kuupäeval kehtinud turuhinnaga. Sõiduki turuhind seisuga 11.05.2005 on 57 250 krooni. Kostja on nimetatud sõiduauto tagastamise ja hindamise aktis märgitud asjaolud vastavad tõele ning nõustunud aktis määratud hinnaga. Sõiduauto tagasiandmise järel 17.05.2005 tehti poolte vahel tasaarveldus vastavalt sõiduki müügilepingu lisa 1 p-le 4 11.05.2005.a. allkirjastatud kasutatud sõiduki hindamise aktis kokkulepitud summas 57 250 krooni. Kasutatud sõiduki hindamise akti allkirjastamine oli vastavalt lisa punktile 4.2 tasaarvestuse tingimuseks ja aluseks. Vastavalt lisa p-le 4.4 kohustus tasaarvelduse tulemusena kohustatud pool tasuma õigustatud poolele vahe rahas 5 päeva jooksul tasaarvestuse allkirjastamisest. Käesoleval juhul on 17.05.2005 tehtud poolte vahel tasaarveldus vastavalt sõiduki müügilepingu lisa 1 p-le
2. Nimetatud osas puudub pooltel vaidlus. Vastavalt lisa p-le 4.4 (vt tl 11) kohustus tasaarvelduse tulemusena kohustatud pool tasuma õigustatud poolele vahe rahas 5 päeva jooksul tasaarvestuse allkirjastamisest. Pärast auto tagastamist müüjale tuleb lugeda laenuleping lõpetatuks ja hageja nõue kostja vastu tasumata laenu, intresside ja viiviste osas muutus sissenõutavaks 5 päeva möödumisel pärast tasaarvalduse teostamist st 23.05.
3. Sellest päevast alates tekkis hagejal õigus nõuda kostjalt tasaarvestuse alusel saadaolevate summade tasumist.

§ 144

kohaselt koos põhikohustusest tuleneva nõudega aegub ka kõrvalkohustusest tulenev nõue, kuigi see ei oleks eraldi veel aegunud. Seega on kohustus muutunud sissenõutavaks nõudeõiguse tekkimise algusega 23.05.2005 ning aegumistähtaja lõpuks on vastavalt üldisele aegumistähtajale (

§ 146lg 1) 23.05.2008.

Kuna vastavalt

§ 144aeguvad kõrvalkohustused koos põhikohustuse aegumisega, siis peale 23.05.2008.a.

on hageja kõik nõuded kostja vastu aegunud. Hagi oli esitatud antud nõudes kohtule 28.11.2008.a. st peale aegumistähtaja lõppu ning seega on hageja kõik nõuded kostja vastu aegunud ning hagi tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud TsMS § 162 lg1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Hannes Olev Kohtunik 4