p 11 näeb ette, et merinõue on nõue, mis tuleneb laevale selle toimimise, juhtimise, säilitamise või hoolduse tagamiseks kaupade, materjalide, varustuse, kütuse, tehnika (kaasa arvatud konteinerid) tarnimisest või osutatud teenustest;
p 12 näeb ette, et merinõue on nõue, mis tuleneb laeva ehitusest, ümberehitusest, parandamisest, muutmisest või seadistamisest
p 14 näeb ette, et merinõue on nõue, mis tuleneb kapteni, ohvitseride ja teiste laevapere liikmete töötasudest ja muudest summadest vastavalt nende teenistusele laevas, kaasa arvatud repatrieerimise kuludest ning nende eest makstavatest sotsiaalkindlustuse maksetest. Hageja 1 nõue Kostja kui Laeva omaniku vastu on merinõue, kuna see tuleneb Laeva remondi kuludest ning Hageja 2 nõue on samuti merinõue, kuna see tuleneb nii laeva juhtimisele, kui laevapere repatrieerimisele tehtud kuludest. Vaidluse allumine Eesti Vabariigi kohtule Kuna Laev asub käesoleval ajal Tallinnas Paljassaare sadamas ja Hageja nõue on ühtlasi merinõue, sest see tuleneb sadama, kanali, doki ja muudest veetee maksudest ja tasudest ning Kostja on Laeva omanik ja see nõue on tagatud merivõlaga, allub vaidlus Harju Maakohtule. Hagi tagamise vajadus enne hagi esitamist Hagejate väidete kohaselt kostja laev lahkub 48 tunni jooksul Paljasaare sadamast, kuna remonditööd on lõppenud ning edasine õiguste maksmapanek muutub seetõttu võimatuks, sest kostjal pole teadaolevalt muud vara Eesti Vabariigis. Hagejatele teadaolevalt ei ole kostjal muud vara peale selle ainukese laeva, millele saab aresti seada. Samuti arvavad hagejad, et pärast aresti seadmist jõuavad pooled nõude tasumise tingimustes kompromissile. Osundatud laeva näol on tegemist suures osas väljaspool Euroopa Liitu kaubavedusid teostava külmutuslaevaga. Pärast Paljasaare sadamast lahkumist siirdub laev ilmselt välja Euroopa Liidust ja kohtuotsust tuleks täita väljaspool Euroopa Liitu, kus Eesti kohtuotsuse täitmine ei ole tagatud. TsMS § 382 lg 1 kohaselt põhjendavad hagejad hagi kohest mitteesitamist sellega, et nõude asjaolud samuti nõude lõppsumma vajaksid hagi koostamiseks ja esitamiseks täiendavat täpsustamist ja tõendite kogumist (sh lennupiletid). Küllalt mahukad hagimaterjalid – nõude alusdokumendid ning poolte täiendav kirjavahetus vajavad tõlkimist ning hagiavaldus koostamist – selleks hetkeks on laev juba lahkunud. 12.03.2009.a. on Hageja 2 tasunud kohtu tagatiste kontole 4702,00 kr hagi tagamise tagatiseks. KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et esitatud taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vaidluse allumine Eesti Vabariigi kohtule TsMS § 95 lg 1 kohaselt võib hagi, mis tuleneb ühest või mitmest laeva asjaõigusseaduses nimetatud merinõudest, esitada ka laeva asukoha järgi. 3 Tsiviilasi nr 2-09-10232
p 11 näeb ette, et merinõue on nõue, mis tuleneb laevale selle toimimise, juhtimise, säilitamise või hoolduse tagamiseks kaupade, materjalide, varustuse, kütuse, tehnika (kaasa arvatud konteinerid) tarnimisest või osutatud teenustest;
p 12 näeb ette, et merinõue on nõue, mis tuleneb laeva ehitusest, ümberehitusest, parandamisest, muutmisest või seadistamisest
p 14 näeb ette, et merinõue on nõue, mis tuleneb kapteni, ohvitseride ja teiste laevapere liikmete töötasudest ja muudest summadest vastavalt nende teenistusele laevas, kaasa arvatud repatrieerimise kuludest ning nende eest makstavatest sotsiaalkindlustuse maksetest. Kavandatava kostja omandis olev laev asub praegusel ajal Harju Maakohtu tööpiirkonnas, seega võib hagi esitada Harju Maakohtule. Isegi juhul, kui hagi tuleb esitada mõnda muusse Eesti või välisriigi kohtusse või vahekohtusse, võib TsMS § 382 lg 3 kohaselt hagi tagamise abinõu rakendada kohus, kelle tööpiirkonnas asub vara, mille suhtes hagi tagamise abinõu rakendamist taotletakse. Hagi tagamise põhjendatus
p 11 näeb ette, et merinõue on nõue, mis tuleneb laevale selle toimimise, juhtimise, säilitamise või hoolduse tagamiseks kaupade, materjalide, varustuse, kütuse, tehnika (kaasa arvatud konteinerid) tarnimisest või osutatud teenustest;
p 12 näeb ette, et merinõue on nõue, mis tuleneb laeva ehitusest, ümberehitusest, parandamisest, muutmisest või seadistamisest
p 14 näeb ette, et merinõue on nõue, mis tuleneb kapteni, ohvitseride ja teiste laevapere liikmete töötasudest ja muudest summadest vastavalt nende teenistusele laevas, kaasa arvatud repatrieerimise kuludest ning nende eest makstavatest sotsiaalkindlustuse maksetest.
lg 1 kohaselt laev arestitakse käesoleva seaduse §-s 781 nimetatud merinõude alusel. Laeva arestimisele hagi tagamise abinõuna kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse hagi tagamise sätteid, arvestades käesolevas seaduses kehtestatud erisusi.
lg 2 p 1 järgi võib arestida laeva, mille suhtes on kohtule esitatud avaldus merinõude tagamiseks, kui merinõude tekkimise ajal laeva omanud isik on vastutav nõude eest ning ta on laeva omanik aresti seadmise hetkel. TsMS § 382 kohaselt võib hagi tagada enne hagi esitamist. Vastavalt hageja poolt esitatud väidetele ja lisatud tõenditele põhineb hageja kavandatav nõue nõudel, mis vastavalt
Hageja 2 poolt väidetavalt osundatud teenused, mis seisnesid kostja laevapere kojusõidu (repatrieerimise) korraldamises on käsitatavad küll osundatud seadusesätte p 14 kohaste kuludena, kuid mitte p 11 (juhtimine jne) kuludena. Taotlus hagi tagamiseks enne hagi esitamist on põhjendatud, kuna arvestades seda, et kostja laev võib lahkuda riigist, siis vormikohase hagi esitamine koos seda põhistavate tõenditega nõutavas vormis ei ole võimalik. Hagi tagamise kohaldamine on vajalik, kuna hagi tagamata jätmisel võib kohtuotsuse täitmine muutuda võimatuks, sest kostjal puudub muu vara, millele pöörata nõuet. 4 Tsiviilasi nr 2-09-10232 Vastavalt hagejate väidetele ja esitatud tõenditele on hagejatel merinõude tunnustele vastav nõue Paljassaare sadamas viibiva Malta lipu all sõitva M/V „NEW BREEZE“ (IMO number XXX) omaniku vastu. Vastavalt esitatud tõenditele nähtub, et laeva omanik võib olla kavandatava hagi kostja. Seega on olemas alused arestida antud laev, kuna hagejatel on merenõuetena käsitletavad nõuded laeva omaniku vastu. Laeva aresti asendamise võimalus Kohus juhib kavandatava kostja tähelepanu ka
lg-le 4 ,
§-le 783 ning TsMS § 385, mille kohaselt on laeva alati võimalik aresti alt vabastada, kui kostja annab hagejale mõne muu rahuldavas vormis tagatise (näiteks tasub kohtu deposiiti laeva arestimise avalduses näidatud nõude suurusele vastava summa või esitab samas summas panga garantii). Kuna hageja 1 on taotlenud hagi tagada 6 413 569,62 kroonise (409 640,00 EUR x 15,646 EEK/EUR) nõude tagamiseks ja hageja 2 on taotlenud hagi tagada 93 254,14 kroonise (7619.30 USD x 12,2392 EEK/USD) nõude tagamiseks, siis tuleb kavandataval kostjal või kolmandatel isikutel tema eest tasuda Harju Maakohtu tagatiste kontole 6 506 823,76 krooni või anda samas summas pangagarantii, mille järel kohus vabastab laeva arestist. Tagatise suuruse määramisel kohus arvestab hageja taotluses toodud põhjendusi ning leiab, et selleks, et vältida edasist põhjendamatut kohtuskäimist tulenevalt menetluskulude sissenõudmisest, tuleks tagatiseks tasuda kostjal ka võimalike menetluskulude katteks. Kohtu korraldused hagejatele TsMS § 383 lg 11 kohaselt tagab kohus rahalise nõudega hagi üksnes juhul, kui antakse tagatis vähemalt 5 protsendi ulatuses nõudesummalt, kuid mitte vähem kui 500 krooni ja mitte rohkem kui 500 000 krooni ulatuses. Kui hagi tagamise korras taotletakse kostja aresti või elukohast lahkumise keelamist, antakse tagatis mitte vähem kui 50 000 krooni ja mitte rohkem kui 500 000 krooni ulatuses. TsMS § 383 lg 12 järgi kui tagatise nõudmise eeldused on täidetud, võib kohus jätta tagatise siiski täielikult või osaliselt nõudmata või määrata selle tasumise osade kaupa, kui hagejalt ei saa majanduslikel või muudel põhjustel mõistlikult oodata tagatise andmist ja hagi tagamata jätmisega võivad hagejale kaasneda rasked tagajärjed või kui tagatise nõudmine oleks hageja suhtes muul põhjusel ebaõiglane. TsMS § 383 lg 4 alusel tuleb tagatis anda kohtu määratud tähtpäevaks. Kui tagatist määratud tähtpäevaks ei anta, jätab kohus hagi tagamata või tühistab hagi tagamise. Kohus leiab, kuna laev võib lahkuda lähimatel päevadel, siis tuleb määrus pöörata täitmisele viivitamatult ning hagejatele võimaldada tagatise tasumine hiljemalt 17.03.2009.a. Vastavalt TsMS § 383 lg 1¹ on tagatise suuruseks vähemalt 5% nõudesummalt. Arvestades seda, et laeva kinnipidamine on kostjale märkimisväärselt kallim, kui mõne muu vara arest, kuna sellega kaasnevad nii sadamatasude kui palgakuludega seotud minetused, siis kohus leiab, et tagatiseks tuleb määrata 15% nõude summalt: 5 Tsiviilasi nr 2-09-10232 Hagejale 1 summalt 6 413 569,62 krooni tagatis 962 035,44kr, millest tuleb tasuda TsMS § 383 lg 1¹ arvestades 500 000,00 kr . Hagejale 2 summalt 93 254,14 krooni tagatis 13 988,12 kr, millest Hageja 2 on tasunud juba 4702,00 kr ning seega tuleb tasuda täiendavalt 9286,00 kr . Arvestades seda, et hagejad on Eestis resideerivad äriühingud, siis tagatise tasumise pikendamine üle 3 pangapäeva ei ole põhjendatud. Tagatise tasumata jätmisel kohus tühistab hagi tagamise ja vabastab laeva arestist. TsMS § 382 lg 2 kohaselt kui kohus tagab hagi käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul, määrab kohus tähtaja, mille jooksul peab avaldaja hagi esitama. Tähtaeg ei või olla pikem kui üks kuu. Kui hagi määratud tähtaja jooksul ei esitata, tühistab kohus hagi tagamise. Kohus määrab tuginedes TsMS § 382 lg 2 hagejale hagi esitamise tähtajaks 06.04.2009.a. Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.