Tsiviilasi nr: 2-07-42269 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Kaupo Paal, Malle Seppik Otsuse tegemise aeg ja koht 18.06.2009. a., Tallinn Tsivii

§ 113lg-s 1 sätestatud määras.

1. Apellatsioonkaebus rahuldada.
2. Jätta maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulu kostja, Margo Lainemurd kanda. Hüvitatava summa kindlakstegemise avalduse koos menetluskulude nimekirjaga võib esitada käesolevas asjas otsuse teinud maakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
3. Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
4. 10.10.2007 esitas OÜ Radelmon Tartu Maakohtule hagi Margo Lainemurd vastu 180 941 krooni ja viiviste väljamõistmiseks. 08.01.2008 Tartu Maakohtu määrusega anti asi kohtualluvuse järgi üle Harju Maakohtule. 25.06.2008 saabunud avalduses vähendas hageja põhinõuet 153 339,83 kroonini. OÜ Radelmon ja Margo Lainemurd´i (kostja) vahel sõlmiti 08.08.2006 notariaalne kinnistu müügileping (edaspidi: kinnistu müügileping), mille alusel ostis hageja kostjalt kinnistu asukohaga Xxxxx xx, Xxxxxx xxxx, Xxxxx xxxx, registriosa nr xxxxxxxx. Kinnistu müügilepingu punktis 4.1.2 sisaldus kokkulepe, mille kohaselt loeti ostuhinna hulgas hüvitatuks ka müüja poolt tasutud liitumistasud elektri-, vee ja kanalisatsioonitrassidega liitumise eest. Pärast kinnistu müügilepingu sõlmimist ja kinnistu ostuhinna kohast tasumist sai hagejale teatavaks asjaolu, et vastupidiselt poolte kokkuleppele ei olnud kinnistu eest liitumistasusid vee- ja kanalisatsioonitrassidega liitumise eest tasutud. Seega ei vastanud müüdud asi lepingutingimustele. Hageja teavitas kostjat asja mittevastamisest lepingutingimustele ja edastas kostjale ka vastava kirjaliku pretensiooni, nõudes liitumistasude tasumist hiljemalt 15.06.2007.a. Kostja ei tasunud liitumistasusid, mistõttu tasus hageja vee- ja kanalisatsioonitrassidega liitumise eest OÜ-le KIILI KVH liitumistasud summas 180 941,00 krooni (s.h käibemaks) ise (käibemaksu arvestamata 153 339,83 kr). Hageja leidis, et kostja poolt kinnistu müügilepingu rikkumise tagajärjena on hagejal tekkinud otsene varaline kahju summas 153 339,83 krooni, mille hüvitamist on hagejal õigus nõuda. Hageja nõuab kostjalt alates kõnealuste kulutuste tegemisest (s.o alates 10.09.2007.a) 2

§-s 94 ja § 113 lg-s 1 sätestatud suuruses. Kostja vastuväited 2. Kostja hagi ei tunnistanud ja palus selle jätta rahuldamata. Kostja möönis, et poolte vahel oli sõlmitud kinnistu müügileping ning, et lepingu alusel loeti ostuhinnas hüvitatuks ka kostja poolt tasutud liitumistasud elektri-, vee ja kanalisatsioonitrassidega liitumise eest. Kostja ei eitanud, et hageja oli tasunud OÜ-le Kiili KVH 180 941 krooni (s.h käibemaks). Kostja eeldas, et ühisveevärgiga ja -kanalisatsiooniga liitumise tasu kostjalt endalt ega ka hagejalt nõudma ei hakata ning arvestades kinnistu faktilist ühendamist ühisveevärgiga, saab uus omanik takistusteta ühisveevärgiga liitumisest tulenevaid hüvesid kasutada. Nimelt ehitas vaidlusaluse kinnistu esialgne omanik A. S. ühisveevärgi välja omal kulul, mille kaudu toimus vaidlusaluse kinnistu vee-ja kanalisatsiooniteenusega varustamine. Lisaks leidis kostja, et kolmandad isikud on hagejale tekkinud kahju hüvitanud. Kahju on hüvitanud isikud, kellele hageja on 11.09.2007.a vaidlusaluse kinnistu edasi võõrandnud. Müügilepingu punkti 2.1 kohaselt sisaldas ostuhind "liitumistasusid vee- ja kanalisatsioonitrassiga ning elektrivõrguga" liitumise eest. Hagejal puudus õigus nõuda temale tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju on juba hüvitatud kolmandate isikute poolt. Hagiavalduses esitatud nõude rahuldamine viiks väidetava kahju veelkordsel hüvitamisel hageja alusetu rikastumiseni, mis ei saa olla kahju hüvitamise eesmärk. Kostja on seisukohal, et hageja on tasunud vee- ja kanalisatsioonitrassidega liitumise eest ebaõigesti. Kostja leiab samuti, et hagejale tekkinud võimalik kahju on tekkinud või suurenenud hageja tegevusetuse tõttu. Kostja arvates ei ole hageja märkinud, mida ta on teinud selleks, et viimasele tekkinud kahju ära hoida või selle suurust vähendada. Kostja on seisukohal, et hageja on OÜ-ga Kiili KVH sõlmitud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise lepingu koos liitumistasu tasumise kohustuse võtmisega vabatahtlikult, millest tulenevalt on kahju tekkinud lisaks eelnevale ka hageja otsese tegevuse tõttu. Hageja on OÜ-ga Kiili KVH liitumislepingu sõlminud ajal, mil viimane ei olnud Maksima maaüksusel paiknenud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanik ega valdaja. Alternatiivsena esitas kostja taotluse viivise vähendamiseks

§ 113

lg 8 ja § 162 lg 1 alusel, sest hageja tekitas ise endale kahju, täites seejuures ebaseadusliku Kiili valla veeettevõtja põhjendamatu ühisveevärgiga liitumise tasu nõude. Esimese astme kohtu otsus 3. Maakohus jättis hagi rahuldamata ja kohtukulud hageja kanda. Kohtuotsuse kohaselt puudub pooltel vaidlus selle üle, et hageja ja kostja vahel on 08.08 2006 sõlmitud kinnistu müügileping, mille punkti 4.1.2 järgi loeti kinnistu ostuhinna hulgas hüvitatuks ka kostja (kui kinnistu müüja) poolt tasutud liitumistasud elektri-, vee- ja kanalisatsioonitrassidega liitumise eest. Tegelikkuses ei olnud kostja ega selle kinnistu ükski varasem omanik liitumistasusid vee- ja kanalisatsioonitrassidega liitumise eest tasunud. Puudub vaidlus ka selles, et hageja on liitumistasud vee- ja kanalisatsioonitrassidega liitumise eest summas 180 941 krooni (s.h käibemaks) tasunud OÜ-le Kiili KVH ise. Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal on õigus nõuda OÜ-le Kiili KVH tasutud liitumistasu hüvitamist kostjalt kinnistu müügilepingu rikkumise tagajärjel tekkinud kahjuna. Käesoleval juhul võib poolte vahel sõlmitud kinnistu müügilepingust järeldada, et poolte kokkuleppe kohaselt pidid liitumistasud vee- ja kanalisatsioonitrassidega liitumise eest olema kostja poolt tasutud. Vaidlustamata asjaolude kohaselt nimetatud liitumistasusid kostja poolt tegelikkuses tasutud ei ole. Seega ei vasta kinnistu selles osas lepingutingimustele (

§ 217

lg 2 p 1) ja tegemist on kohustuse rikkumisega

§ 100tähenduses. Kohtu hinnangul ei saa hageja poolt OÜ-le Kiili KVH 3

§ 115

lg 1 alusel hüvitama, tuleks ülaltoodud põhjustel hüvitist vähendada

§ 139

lg 1 alusel, kuna võimalik kahju oli tekkinud kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel. Kohtu hinnangul tuleks kahjuhüvitist juhtumi asjaolusid arvestades vähendada nullini. Kohus pidas vajalikuks lisada, et hageja ei ole andnud kostjale ka võimalust kõnealust lepingurikkumist heastada. Hageja esindaja poolt kostjale 08.06.2007 saadetud pretensioon (vt toimik, lk 20-21) on vaadeldav hagiavalduses esitatud nõude vabatahtliku täitmise ettepanekuna. Lähtudes eeltoodust, jättis kohus hageja nõude 153 339,83 krooni suuruse kahju hüvitamiseks rahuldamata. Kuivõrd kostjal puudusid kohtu hinnangul kinnistu müügilepingust tulenevad täitmata rahalised kohustused hageja ees, ei kuulunud rahuldamisele hageja poolt esitatud nõue viivise väljamõistmiseks kostjalt. Apellatsioonkaebus

1. 05.01.2009 esitas OÜ Radelmon Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse täielikult ja teha uus otsus, millega hagi rahuldatakse. Hageja on sesukohal, et kohus on asunud ebaõigele seisukohale leides, et hageja poolt OÜ-le Kiivi KVH tasutud 180 941 krooni ei saa lugeda hageja kahjuks, mille hüvitamist oleks viimasel õigus kostjalt nõuda. Samuti on ebaõige kohtu seisukoht, nagu ei oleks OÜ Kiili KVH seisuga 05.09.2007 olnud ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni trasside omanik ega valdaja, mistõttu puudus OÜ-l Kiili KVH õigus sellel ajal nõuda liitumistasu. Kohus on jätnud tähelepanuta poolte vaidlustamata asjaolu, mille kohaselt kinnistu liitumine on toimunud juba enne 05.09.2007 sõlmitud liitumise lepingu nr 019 sõlmimist. Seega ei ole vaidlust selle üle, et ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni valdajaks on just OÜ Kiili KVH. Sellest tulenevalt on OÜl Kiili KVH ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni valdajana õigus nõuda hagejalt liitumistasu. Kohus on asunud seisukohale, et OÜ-l Kiili KVH tekkis õigus nõuda liitumistasu alates
2. 4

§ 128

lg 3 kohaselt tuleb kahjuna hüvitada ka tulevikus kantavad kulud ja seega oleks kohus pidanud ka vastava kahjuhüvitise kostjalt välja mõistma. Kostjapoolset lepingust tulenevat kahju hüvitamise kohustust ei muuda tühiseks ka kinnistu hilisem võõrandamine, sest kahju oli seoses lepingu kostjapoolse rikkumisega juba tekkinud. Ebaõige on kohtu poolne seisukoht, mille kohaselt isegi juhul, kui OÜ-le Kiili KVH tasutud 180 941 krooni pidada hageja kahjuks, mida kostja peaks

§ 115

lg 1 alusel hüvitama, tuleks seda vähendada

§ 139

lg 1 alusel nullini, kuna võimalik kahju on tekkinud kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel. Asjakohatu on ka kohtu seisukoht, nagu ei oleks hageja andnud kostjale võimalust kõnealust lepingurikkumist heastada. Vastustaja seisukoht

1. Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
2. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja toimiku materjalidega, leiab, et vaidlustatud maakohtu otsus tuleb väära materiaalõiguse kohaldamise tõttu tühistada. Ringkonnakohus saab teha ise uue otsuse, millega hagi rahuldatakse.
3. Ringkonnakohus annab hinnangu hagi rahuldamise materiaalõiguslikule alusele ja nõude eeldustele ning selle käigus toob esile, mis küsimustes ja mis põhjusel ringkonnakohus maakohtu seisukohtadega ei nõustu. Lõpuks lahendab kohus menetluslikud küsimused.
4. Hagi võiks kuuluda rahuldamisele

§ 115lg 1 alusel.

Vastava nõudenormi kohaselt saab kuuluda kahju hüvitamisele juhul, kui hageja ja kostja vahel oli võlasuhe, millest tulenes kostja kohustus hageja suhtes, mida kostja on rikkunud. Hagejale peab olema tekkinud kahju. Kahju kuulub hüvitamisele üksnes juhul, kui kohustuse rikkumise ja kahju tekkimise vahel on põhjuslik seos

§ 127lg 4 tähenduses.

Nõude rahuldamine sõltub sellest, kas esineb kostja vastutus

§ 103mõttes.

Juhul, kui põhinõue peaks kuuluma rahuldamisele, hindab kohus viivisenõudega seonduvat.

1. Poolte vahel on vaidlusväliseks asjaolu, et hageja ja kostja sõlmisid kinnisasja müügilepingu, mille p 4.1.
2. järgi loeti kinnistu ostuhinna hulgas hüvitatuks ka kostja kui kinnistu müüja poolt tasutud liitumistasud, sh vee ja kanalisatsioonitrassidega liitumise eest. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuses väljendatud seisukohaga, mille kohaselt oli hageja ja kostja vahel kahepoolne võlasuhe (müügileping), millest tulenevalt lasus kostjal kohustus anda hagejale üle kinnisasi, mis on liitunud Kiili valla ühtsesse vee- ja kanalisatsioonivõrku ning ilma liitumisteta kinnisasja üleandmine kujutab endast kohustuse rikkumist

§ 100ja § 115 lg 1 tähenduses.

Tegemist on müügilepingu tingimustele mittevastavusega

§ 217

lg 2 p 1 tähenduses, sest hageja (ostja) ja kostja (müüja) leppisid kokku, et kinnisasjal peab olema teatud omadus (liitumine vee- ja kanalisatsioonitrassidega), mida ei olnud. 5

§ 127

lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärgiks asetada kahju kannatanud isik olukorda, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kohustuse rikkumine seisnes selles, et kostja andis hagejale üle kinnisasja, mis ei olnud liitunud Kiili valla ühtsesse vee- ja kanalisatsioonivõrku. Seega tuleb võrrelda, kas ja kui palju oli ilma liitumisteta kinnisasi vähem väärt, kui liitumistega kinnisasi. Konkreetse õigusvaidluse raames tulebki seda väärtuste vahet hageja varaliseks diferentsiks pidada. Konkreetsel juhul oli tegemist elamukrundiga, mille otstarbekohane kasutus kujutab endast kinnisasja elamuga hoonestamist ning hoonestatud kinnisasja elamiseesmärkidel kasutamist. Tegemist oli kaasaegses uusarenduspiirkonnas paikneva kinnisasjaga. Ilma vee- ja kanalisatsiooniühenduseta elamumaa eesmärgipärane kasutamine ei ole tänapäeva kontekstis mõistlikult võttes võimalik. Seega on ilma liitumisteta kinnisasja väärtus väiksem, kui liitumistega kinnisasja väärtus. Väärtuste vahe määratlemisel lähtub ringkonnakohus sellest, milline oleks ilma liitumisteta elamumaa käibeväärtus liitumistega kinnisasja käibeväärtusega võrreldes. Kuivõrd Kiili valla vee-ettevõtja pakkus kinnisasja üleandmise kohustuse täitmise ajal ja pärast seda trassidega liitumise võimalust konkreetse kinnisasja omanikule hinnaga 153 339 krooni ja 83 senti ilma käibemaksuta, siis see on kulutus, mida kinnisasja omanik pidi mõistlikult tegema selleks, et müügilepingu esemeks olevat kinnisasja saaks eesmärgipäraselt kasutada. Iga mõistlik isik oleks kinnisasja viinud seisundisse, mis võimaldab kinnisasja eesmärgipärast kasutust. Juhul, kui valla ainuosalusega vee-ettevõtja nõuab liitumise eest konkreetset rahasummat ning kinnitab korduvalt, et nõutav rahasumma on arvestatud õigesti, siis mõistlik isik võib pidada seda mõistlikuks kulutuseks, mida tuleb teha selleks, et kinnisasja saaks eesmärgipäraselt kasutada. Kostja on väitnud, et juhul, kui liitumiseks tehtavaid kulutusi käsitleda hageja kahjuna, siis arvestas kolmas isik vastava liitumistasu valesti. Seejuures ei vaidlustanud kostja mitte ruutmeetreid, millega liitumistasu arvutamise koefitsient läbi korrutati (vt 29.05.2009.a kohtuistungi protokoll), vaid koefitsenti, esitades paljasõnalise väite, et kuivõrd konkreetse elamupiirkonna arendaja tasus kvartalisiseste trasside väljaehitamise eest, siis oleks koefitsient 41 pidanud olema selle võrra väiksem. Hageja ja kolmas isik vaidlesid sellele väitele vastu, kinnitades, et liitumistasu on arvestatud õigesti ja koefitsient 41 on see, millele kvartalisiseste trasside rajamise kulutused juurde arvestatakse. Kohtu hinnangul ei ole kostja esile toonud asjaolusid, mille alusel saaks väita, et kolmas isik oleks liitumistasu valesti arvestanud. Kohtu hinnangul, juhul, kui hageja on muutnud usutavaks selle, et mõistlikud kulutused kahju kannatanud isiku kohase täitmise olukorda viimiseks on teatud suuruses, läheb tõendamiskoormis kostjale üle ning kostja peab tõendama, et hageja poolt näidatud kulutused on liiga suured. Kõnealuse kahju määratlemise kontekstis tuleb kahjuna käsitleda seda kulutust, mida on mõistlikult vaja teha selleks, et asetada isik, kelle suhtes kohustust rikuti, olukorda, milles ta oleks olnud siis, kui kahju hüvitamise nõude aluseks olevat kohustust ei oleks rikutud. Kohtu hinnangul võib mõistlik isik eeldada, et valla ainuosalusega vee-ettevõtja poolt nõutav liitumistasu on õige. Kostja ei ole esitanud asjaolusid, mis annaksid aluse asuda vastupidisele seisukohale. Isegi siis, kui kolmanda isiku poolt nõutav summa peaks olema väiksem, tuleb kahjuna käsitleda summat, mida kolmas isik liitumise eest nõudis, sest kahjuna tuleb käsitleda kulutusi, mis on mõistlikult vajalikud selleks, et liitumised luua. Mõistlik liitumiste loomine seisneks selles, et liitumistasu maksta, mitte selles, et asuda kolmanda isikuga liitumistasu suuruse üle peetavatesse õigus- ja kohtuvaidlustesse, seda eriti olukorras, kus pole esile toodud asjaolusid, mille alusel võiks väita, et kolmanda isiku poolt nõutud liitumistasu oli õigusvastane. Kui hageja üritanuks ilma liitumisteta kinnisasja müüa, oleks iga mõistlik ostja tasunud hagejale elamukrundi turuhinna, millest oleks maha arvestatud tasu, mida vee-ettevõtja liitumiste eest nõudis, sõltumata sellest, kas vee-ettevõtja 6

§ 115lg-s 1 sätestatud nõude rahuldamise eelduseks.

Seega ei sõltu hagi rahuldamine ka sellest, kas kolmas isik oli liitumistasu maksmise hetkel vaidlusaluste trasside omanik või valdaja. Sellest hoolimata märgib ringkonnakohus, et hageja tegi mõistlikud sooritused selleks, et liitumisi luua, makstes liitumistasud isikule, kes trasside omanikuks vaieldamatult sai. Seega, isegi siis, kui kolmas isik liitumistasu saamise hetkel ei olnudki trasside omanik ega valdaja, muutus ta selleks hiljem ning hageja saavutas raha maksmisega soovitud eesmärgi, st lõi liitumised. Ringkonnakohus ei nõustu kostja väitega, et kolmandad isikud on hagejale tekkinud kahju hüvitanud sellega, et ostsid hagejalt kinnistu ja tasusid selle eest ostuhinna. Kolmandate isikute poolt hagejale ostuhinna tasumine toimus hageja ja kolmandate isikute (vaidlusaluse kinnisasja ostjate) vahel sõlmitud müügilepingust tuleneva ostuhinna tasumise kohustuse täitmise eesmärgil, mitte kostjal lasuva kahju hüvitamise eesmärgil. Vaidlusaluse kinnisasja ostjate poolt ostuhinna tasumisega ei saanud hagejale tekkinud kahju hüvitatud ka sellel põhjusel, et hageja pidi tegema kulutusi selleks, et vaidlusalune kinnisasi käibekõlbulikuks muuta. Juhul, kui hageja ei oleks liitumisi veeettevõtja poolt nõutud summa eest loonud, oleks iga mõistlik ostja tasunud vaidlusaluse kinnisasja eest vähemalt selle summa võrra vähem, mida vee-ettevõtja liitumiste eest nõudis. 12. Järgnevalt hindab kohus põhjusliku seose olemasolu. Vastavalt

§ 127

lg-le 4 kuulub kahju hüvitamisele üksnes juhul, kui kahju tekkimine oli kohustuse rikkumisega põhjuslikus seoses. Kohustuseks, mida rikuti, oli ilma liitumisteta kinnisasja üleandmine. Kui kostja oleks täitnud kohaselt oma kohustust ja oleks hagejale üle andnud liitumistega kinnisasja, ei oleks väärtuste vahet tekkinud. Selle tõttu leiab ringkonnakohus, et rikkumine on kahju tekkimise tagajärg

§ 127lg 4 tähenduses.

13. Käesolevas lõigus hindab kohus kostja vastutuse olemasolu.

§ 103

kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest, välja arvatud juhul, kui rikkumine oli vabandatav, kusjuures eeldatakse, et rikkumine ei ole vabandatav. Seega on rikkumise vabandatavuse asjaolud kostja vastuväited, mida ta võib esitada ning mis võivad tingida hagi rahuldamata jätmise. Ringkonnakohus leiab, et kostja ei ole esile toonud asjaolusid, mille alusel saaks väita, et rikkumine oli vabandatav. See kostja väide, et ta arvas, et liitumine oli toimunud, kuivõrd vee- ja kanalisatsiooni ühendus juba toimis ja kvartalisisene trass oli juba rajatud, ei ole asjaolu, mida saaks käsitleda rikkumise vabandatavusena. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja teavitas kostjat kohtumenetluse eelselt lepingurikkumisest ning nõudis kostjalt, et viimane tasuks kolmandale isikule liitumistasu. Kohtu hinnangul ei ole menetlusosalised 7

§ 115lg 1 alusel.

Sellele lisaks märgib kohus, et hagi kuulub rahuldamisele ka

§ 222lg 5 alusel.

Vastava nõudenormi eelduseks on, et esineb asja müügilepingu tingimustele mittevastavus

§ 217

lg 2 tähenduses, et ostja nõuab müüjalt asja parandamist, so lepingutingimustele vastavasse seisundisse viimist, et kostja ei tee seda mõistliku aja jooksul ja et ostja viib müügilepingu esemeks oleva asja ise lepingutingimustega vastavusse ning kannab sellega seoses kulutusi, mida tuleb lugeda mõistlikeks. Kui hageja on vastavad asjaolud esile toonud, tuleb kohtul hinnata kostja poolt esitatud asjaolusid, mis võivad selle nõude rahuldamise välistada, eeldusel, et kostja on nendele kohtumenetluse raames tuginenud. 15. Eespool (vt kohtuotsuse p 9) asus ringkonnakohus seisukohale, et esines lepingutingimustele mittevastavus

§ 217lg 2 p 1 tähenduses.

Hageja saatis kostjale 08.06.2007.a kirja, milles teatas asjaolust, et liitumistasud on maksmata ning viitas lepingutingimusele, milles liitumistega kinnisasja üleandmise kohustus tulenes ja nõudis kolmandale isikule (vee-ettevõtjale) liitumistasu maksmist konkreetse tähtaja jooksul (vt t lk 20-21). Kostja raha kolmandale isikule ei hageja poolt määratud tähtaja jooksul ega ka peale tähtpäeva ei tasunud, samuti ei tuginenud kostja asjaolule, et kirjas väljendatud tähtaeg oleks olnud liiga lühike. Kirjeldatust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hageja (ostja) nõudis kostjalt (müüjalt) asja parandamist

§ 222lg 5 tähenduses ning kostja ei teinud seda.

Ringkonnakohus maakohtu vastupidise seisukohaga ei nõustu. Mõistlik isik pidi kirjast aru saama, et hageja nõuab lepingutingimustele mittevastavuse kõrvaldamist, st asja puuduse kõrvaldamist ning et hageja määras selleks kostjale tähtaja. Kuivõrd hageja tasus ise liitumised, mille puudumine on eespool toodust tulenevalt käsitletav lepingutingimustele mittevastavusena, tuleb asuda seisukohale, et hageja likvideeris ise lepingutingimustele mittevastavuse

§ 222

lg 5 tähenduses, sest liitumistasu maksmise tagajärjel saabus olukord, kus vaidlusalune lepingu ese on lepingujärgses seisundis. See asjaolu, et liitumisleping sõlmiti ajal, kui vaidlusalused trassid ei olnud väidetavalt kolmanda isiku omandis ega valduses, ei välista hageja nõuet kostja vastu, sest lepingu sõlmimine, samuti ühe poole poolt täitmine olukorras, kus lepingu teise poole poolt täitmine ei ole veel võimalik, ei muuda lepingut kehtetuks (

§ 12

lg 1) ega sooritust alusetuks olukorras, kus ühe lepingupoole poolt varasemalt tehtav sooritus tagab hilisemalt lepinguga (liitumislepinguga) taotletava eesmärgi saavutamise. Hageja poolt asja lepingutingimustele mittevastavuse likvideerimiseks tehtud kulutusi tuleb lugeda mõistlikeks kulutusteks

§ 222lg 5 tähenduses.

Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja kolmandale isikule summa 153 339 krooni ja 83 senti (ilma käibemaksuta) tasus. See oli liitumistasu, mida kolmas isik kui valla ainuosaluses vee-ettevõtja liitumise eest nõudis. Kohtuotsuse p-s 10 toodud põhjendustel tuleb vastavat kulutust lugeda mõistlikuks kulutuseks

§ 222lg 5 tähenduses.

Kostja ei ole esile toonud asjaolusid, mis välistaksid kostja vastutuse

§ 222lg 5 alusel.

Eespool toodust tulenevalt leiab kohus, et hagi kuulub rahuldamisele ka

§ 222lg 5 alusel.

16. Järgnevalt käsitleb kohus viivisenõudega seonduvat.

§ 113

lg 1 kohaselt tuleb rahalise kohustuse mittetäitmise korral tasuda viivist seaduses sätestatud määras alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja maksis liitumistasu 10.09.2007.a.

§ 115

lg 1 alusel muutus nõue sissenõutavaks alates kahju tekkimisest, so alates sellest, kui kostja andis hagejale üle lepingutingimustele mittevastava asja.

§ 222lg-st 5 tulenev nõue muutus sissenõutavaks 8

§ 94lg-s 1 sätestatud määrast, millele lisandub 7% aastas.

Vastavalt ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded Eesti Panga poolt avaldatule oli

§ 94lg-s 1 nimetatud määr perioodil 11.09.2007.a kuni 30.06.2008.a 4% aastas.

Alates 01.07.2008.a kuni 31.12.2008.a oli

§ 94lg-s 1 sätestatud määr 2,5% aastas.

Alates 01.01.2009.a kulgeva perioodi osas ei ole Eesti Pank

§ 94

lg-s 1 sätestatud intressimäära avaldanud, mistõttu lähtub kohus ka selle perioodi osas viivise arvestamisel viimati kehtinud määrast, so 2,5%-lisest aastamäärast. Nimetatud protsendimääradele lisandub 7%. Seega tuleb perioodi 11.09.2007 kuni 30.06.2008.a eest arvestada viivist 11%-lises aastamääras ja perioodi 01.07.2008.a kuni 18.06.2009.a eest 9,5%-lises aastamääras. Perioodil 11.09.2007.a kuni 30.06.2008.a oli 294 päeva ja 294 päeva osas tuleb viivist arvestada 11%-lises määras. Seega, selle perioodi eest on viivisesumma (153339,83*11%:365*294)13 586,32 krooni. Perioodil 01.07.2008.a kuni 18.06.2009.a oli 353 päeva ja selle päevade arvu osas tuleb viivist arvestada 9,5%-lises aastamääras. Seega on selle perioodi eest viivisesumma (153339,83*9,5%:365*353)14088,36krooni. Viivisesumma alates viivise rakendamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni kokku on (13586,32+ 14088,36) 27674 krooni ja 68 senti. Alates 19.06.2009.a kuulub viivis väljamõistmisele protsendina võlgu olevalt summalt. Ringkonnakohus märgib, et kostja poolt esitatud viivise vähendamise taotlus tuleb jätta rahuldamata, sest kostja poolt viivise vähendamise lausena esitatud asjaolud selleks võimalust ei anna. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga nagu oleks kostja endale ise kahju tekitanud või et kolmanda isiku poolt nõutud liitumistasu oleks olnud ebaseaduslik. Menetluskulude jaotus 17. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Kuivõrd ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse, millega jäeti hagi rahuldamata ja rahuldab hagi, rahuldades seejuures täielikult apellatsioonkaebuse, tuleb maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulu jätta kostja kanda (TsMS § 162 lg 1). Ringkonnakohus ei teinud asja menetlemisel TsMS §-s 143 sätestatud asja läbivaatamise kulusid. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi 9