2-09-25530/9

(4)2-09-25530 mõistetud elatis lapse S I ülalpidamiseks igakuiselt 1 800 krooni. Pojale on määratud invaliidsus. Lapse tervisliku seisundi tõttu hageja ei tööta ja peale pensionit ja lapsetoetust muud sissetulekut ei oma. Seoses lapse tervise ja vanusega on suurenenud ka lapse vajadused. Hageja materiaalne olukord ei võimalda katta vajalikke hooldus ja ülalpidamiskulusid. Hageja on seisukohal, et kostja on kohustatud tasuma elatist vähemalt miinimummääras s.o. 2 175 krooni, millele lisandub tulumaks s.o. 391.50 krooni. Vastasel juhul ei ole tagatud lapsele perekonnaseaduses sätestatud elatise miinimummäär. Hageja palub suurendada Viru Maakohtu 10.01.2007.a. kohtuotsusega kostjalt hageja kasuks lapse ülalpidamiseks välja mõistetud elatist 1 800 kroonilt 2 175 kroonile, millele lisandub tulumaks summas 391.50 krooni, kokku 2 566.50 kroonini igakuiselt, arvates elatise suurendamise hagi esitamise päevast. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastus A I 06.07.2009.a. kohtule esitatud vastuses teatab, et tema töötasu on 2009.a. tunduvalt vähenenud. Kostja kulutused kohustuslikele väljamaksetele, mis on seotud liisingu ja kindlustuse väljamaksmisega moodustavad igakuiselt 4 715.77 krooni. Kostja maksab igakuiselt 470 krooni interneti ja telefoni kasutamise eest.

1. veebruaril 2009.a. sõlmis kostja eluruumi üürilepingu, sest tal endal puudub kinnisvara, ning tasub igakuiselt üürileandjale 2 300 krooni ühetoalise korteri kasutamise eest sularahas. Kostja tasub elatist hagejale igakuiselt summas 1 800 krooni. Seisuga 2009.a. juuni on kostja kohustuslikud maksed kokku 9 285 krooni. Kostja leiab, et arvesse võttes tema elatustaseme langust puudub tal võimalus maksta elatist summas 2 566.50 krooni. Hageja arvamus 17.07.2009.a. hageja seisukohas kostja vastusele, hageja leiab, et kostja on täielikult töövõimeline, töötab ning saab igakuiselt pidevat töötasu. Kostja poolt tasutavad sõiduauto liisinguga seotud maksed ei ole elatise vähendamise aluseks alla perekonnaseaduses sätestatud miinimummäära. Ei saa eelistada auto liisingumakseid lapsele elatise tasumise kohustusele. Hageja leiab, et kostja on võimeline tasuma elatist seaduses sätestatud miinimummääras (s.h. tulumaks). Samuti pole elatise vähendamise aluseks asjaolu, et kostjal puudub kinnisvara ning ta peab elama üürikorteris, mille eest tasub üürimakseid. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis, ning ära kuulanud pooled, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Tsiviilasjas esitatud tõenditega on täielikult tõendamist leidnud järgmised asjaolud: • et pooltel sündis xxx poeg S I (sünnitunnistus CL 0086569). • et Viru Maakohtu
2. jaanuari 2007.a otsuse tsiviilasjas nr 2-06-11364 alusel A I peab maksma M L poja S I ülalpidamiseks igakuiselt elatist summas 1 800 krooni kuni lapse täisealiseks saamiseni. Hageja palub suurendada
3. jaanuari 2007.a. Viru Maakohtu otsusega väljamõistetud elatise summat ja välja mõista kostjalt hageja kasuks lapse S ülalpidamiseks 2 175 krooni, millele lisandub tulumaks summas 391.50 krooni, kokku 2566.50 krooni alates elatise suurendamise hagi esitamise päevast. Perekonnaseaduse (edaspidi PkS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja sama seaduse § 61 lg 1, 2 kohaselt, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, 2

(4)2-09-25530 mõistab kohus teise vanema nõudel välja elatise lapsele. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Vastavalt PkS § 61 lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ja selle summa vähendamine vastavalt sama paragrahvi lg-le 6 on võimalik juhul, kui vanem, kellelt elatist nõutakse on töövõimetu või lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Alates 01.01.2008.a on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 4 350 krooni, pool sellest moodustab 2 175 krooni. Vastavalt PkS § 61 lg 3 vanemate varalise seisundi või lapse vajaduste muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. PkS § 70 lg 1 kohaselt kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Perekonnaseaduses on seadusandja sätestanud lapse miinimumvajadused, millises ulatuse on lapsevanem kohustatud lapse ülalpidamiskohustust täitma. Riigikohus leidis tsiviilasjas nr 3-2-17-05, et kuna PkS § 61 lg 4 kehtestatud alammäär põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel, ei pea elatise nõudja selles osas lapse vajadusi eraldi tõendama. Hageja palub elatise välja mõista seaduses sätestatud miinimumsummas s.o. pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, mis hetkel on 2 175, lisades miinimumelatisele tulumaksu, millise lapsele elatist saav vanem peab tulumaksuseaduse järgi tasuma. Kohus leiab, et seaduses sätestatud miinimumelatise summale ei ole seadusandja mõtte kohaselt arvestatud lisaks elatist saava lapsevanema kohustust tasuda sellelt summalt veel tulumaksu. Kohus tõlgendab seadust selliselt, et tulumaksu tasumise kohustus on arvestatud miinimumelatise summa sisse, millest arvestatakse lapse miinimumvajadused. Kohus peab vajalikuks märkida, et ka Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, millisest arvestuslikult pool on elatusraha miinimummsumma, peab iga isik maksma tulumaksu. Seega kui lapsevanem palub teiselt vanemalt välja mõista elatise suuremas summas kui elatise miinimumäär s.o. 2 175 krooni pluss tulumaks, peab elatise nõudja tõendama lapse vajadusi. Hageja ei ole esitanud kohtule tõendeid, et lapse vajadused oleksid suuremad kui seaduses sätestatud eelduslikud minimaalsed vajadused. Kohus peab vajalikuks ka märkida, et iseenesest kuulub kohtuotsuse alusel saadav elatis tulumaksuseaduse (TuMS) § 19 lg 1 kohaselt tulumaksuga maksustamisele, kuid tulumaksu tasumise kohustus tekib üksnes eeldusel, et hageja aasta sissetulekud ületavad TuMS §-s 23 sätestatud maksuvaba tulu piiri (27 000 krooni). Pooled ei vaidle, et hageja sissetulekuteks on igakuuliselt hooldajatoetus poja ees 300 krooni (t.l. 5) ja peretoetus lapse eest 300 krooni ning puudega lapse toetus 1 260 krooni (t.l. 6). Hageja kinnitusel ta ei tööta, seega kui hageja saaks igakuuliselt lapse ülalpidamiseks 2 175 krooni, mis aasta jooksul oleks kokku 26 100 krooni, siis ei ole tal ka kohustust selliselt summalt maksta tulumaksu. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 23.04.2004.a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-51-04 väljendatud seisukohta, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. Seega kui elatise nõudmiseks õigustatud isik leiab, et vanem maksab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt, võib ta nõuda teiselt vanemalt elatise suuruse muutmist. Vaidlust ei ole, et kostja ei tasu lapse ülalpidamiseks elatist seaduses sätestatud miinimummääras, seega ei maksa kostja elatist lapsele piisavalt lähtudes seaduses sätestatud lapse eelduslikest miinimumvajadustest. Kostja väidete kohaselt ei ole ta võimeline lapsele elatist tasuma seaduses sätestatud miinimummääras. Kostja varalise seisu osas on kohus tuvastanud, et palgatõendi (t.1. 21) kohaselt on kostja 2009.a. keskmine brutotöötasu 12 924 krooni kuus. Kohus leiab, et arvesse võttes hageja ja kostja varanduslikku seisundit, siis kostja sissetulekust piisab lapse ülalpidamiseks miinimummelatise tasumiseks 2175 krooni kuus. Kostja muud laenu ja maksete tasumise kohustused (t.l. 22-35), ei 3

(4)2-09-25530 ole saa olla mõjuvaks põhjuseks perekonnaseaduses sätestatud lapse ülalpidamise kohustuse täitmata jätmiseks seaduses sätestatud miinimummääras. Erinevate kostja poolt vabatahtlike kohustuste võtmine ei saa olla prioriteediks lapse seaduses sätestatud ülalpidamiskohustuse ees. Kohus peab vajalikuks märkida, et PkS § 60 lg 1 sätestatud vanema kohustus oma alaealist last üleval pidada on sisult aktiivne kohustus, mille täitmiseks peab kohustatud vanem tegema kõik endast oleneva, et tagada lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite olemasolu. Kohus leiab, et hagi elatise suurendamise nõudes tuleb rahuldada osaliselt ning muuta tuleb Viru Maakohtu

1. jaanuari 2007.a. otsuses nr 2-06-11364 väljamõistetud elatise summat ning välja mõista kostjalt A I hageja M L kasuks elatis lapse S I, sünd. xxx, ülalpidamiseks alates
2. juunist 2009.a s.o. alates elatise suurendamise nõudes hagi esitamisest, igakuiselt summas 2 175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni kuni lapse täisealiseks saamiseni, s.o. kuni 03.12.2013.a. Tsiviilasja hinna määramine Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind. Seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa (TsMS § 129 lg 2). Viru Maakohtu
3. jaanuari 2007.a otsuse tsiviilasjas nr 2-06-11364 kohaselt A I on kohustatud maksma elatist 1 800 krooni kuus. Hageja hagis palub suurendada väljamõistetud elatusraha suurust 2 566.50 kroonini. Käesolevas tsiviilasjas on hagihinnaks väljamõistetud elatise ja hagis taotletud suurendatud elatise üheksa kuu maksete summade vahe. Seega on käesoleva elatise suurendamise hagi hinnaks 6 898.50 krooni (9 kuud x 766.50 krooni). Menetluskulude jaotus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, siis kohus leiab, et poolte menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov 4