hagile. Kaja esitamisel tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni. Hagejal on õigus esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebus Tartu Tartu Ringkonnakohtule 30 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus kirjalikus menetluses (
6 § 633 lg. 7). Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele
Kohtuotsuse ärakiri kätte toimetada hagejale ja kostjale. kostjale. I. Asjaolud ja hageja nõue. OÜ Savikoti Agro esitas 16.07.2009 Viru Maakohtule hagi OÜ Maasikamäe Piimakari vastu võlgnevuse ja viivise, kokku 107 899.85 krooni hüvitamiseks ning lisanduva viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt müüs hageja kostjale söödajahu ning kostja kohustus saadud kauba eest tasuma. Hageja andis saatelehtede nr 65, 27.05.2008 ja nr 81, 27.08.2008 alusel kostjale kauba üle ning esitas tasumiseks arved nr 80104 ja 80120 kokku summas 99 228.55 krooni. Hageja loovutas 20.01.2009 nõude kostja vastu OÜ-le Julianus Inkasso. OÜ Julianus Inkasso võttis kostjaga ühendust ning kostja juhatuse liige H Pteatas, et on teadlik nõude loovutamisest, sai kätte võlateatise ja lubas esimese makse 20 000 krooni teha 03.02.2009 ning ülejäänud veebruari lõpuks. Kostja võlgnevust ei tasunud ning ei ole ka hagejaga võlgnevuse tasumise osas ise ühendust võtnud OÜ Julianus Inkasso loovutas 21.04.2009 nõude kostja vastu tagasi OÜ-le Savikoti Agro. Hageja volitas OÜ-t Julianus Inkasso hagejat esindama tsiviilkohtumenetluses kostja vastu. Hageja tugineb oma nõudes VÕS § 208 lg 1, 76 ja 82 ning 100, 101 lg 1 p 1 ja 6, 113 lg 1 sätestatule ning palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse katteks 99 228.55 krooni ning seisuga 13.07.2009 arvestatud viivisvõla summas 86771.30 krooni, kokku seega 107 899.85 krooni. Samuti palub hageja kostjalt
alusel välja mõista lisanduva viivise kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni seaduses sätestatud viivismääras. Hageja nõustub kirjaliku menetlusega ning juhul, kui kostja ei vasta hagile kohtu poolt määratud tähtaja jooksul, palub hageja rahuldada hagi kostja vastu tagaseljaotsusega, samuti mõista kostjalt välja hageja menetluskulud. Hagiavaldusele on lisatud hagis esitatud asjaolusid tõendavad kirjalikud tõendid – koopiad saatelehtedest nr 65, 27.05.2008 ja nr 81, 27.08.2008, samuti kostjale tasumiseks esitatud arvetest nr 80104 ja 80120; lisa nõudeloovutamise lepingule nr 09567-01-09N hagejale nõude tagasi loovutamisest; riigilõivu tasumist tõendav maksekorraldus. II Kostja vastuväited Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud. III. Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leidis, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest
kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei 2 ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Nimetatud juhul võib tagaseljaotsuse teha kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses. Kohus saatis 10.08.2009 kostjale allkirja vastu hagimaterjalid hageja poolt hagiavalduses märgitud aadressile ja kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 20 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest alates. Materjalid on kostja seaduslikule esindajale allkirja vastu kätte antud 12.08.2009. Seega oli kostjal kohtu poolt määratud vastuse andmise viimaseks tähtpäevaks 01.09.2009.
lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates ning seda tähtaega on kohtu poolt ka järgitud. Hagimaterjalide väljastamisel selgitati kostjale kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatati kostjat
Kostja hagile määratud tähtajaks vastust ei esitanud, samuti ei ole käesoleva ajani teatanud mittevastamise põhjustest. Eelpool nimetatud asjaoludel ja
lg 1 ja 3 tulenevalt võib asja lahendada tagaseljaotsusega.
lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud ning vastavaid seadusesätteid on hageja hagiavalduses kirjeldanud. Kostja kohustused tulenevad pooltevahelisest müügilepingust. VÕS § 208 lg 1 kohaselt kohustub asja müügilepinguga müüja asja ostjale üle andma ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 76 lg 1 ja 82 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingutingimustele või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg l alusel võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Hagis esitatud asjaoludel ei ole kostja müügilepingus sätestatud kohustust –ostetud asja eest ostuhinna tasumisel - täitnud.
kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtul mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hagiavaldusele lisatud viivisarvestusest nähtub, et vastavaks seaduse alusel (VÕS § 113 ja 94) arvestatud viivismääraks on 0,03% päevas. Kostja poolt hagile käesoleva ajani vastuväidete puudumisel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele hagiavalduses esitatud asjaoludel ja ulatuses. Kohtukulude jaotusest
lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
Hagi täielikul rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta täielikult kostja kanda. Kuna hageja on esitanud ka taotluse kostjalt menetluskulude väljamõistmiseks ning teadaolevaks ja tõendatuks menetluskuluks on hageja poolt hagi esitamisel tasutud riigilõiv 3 summas 10 000 krooni (maksekorraldus nr 23081, 07.07.2009l), siis tuleb tagaseljaotsusega hagi täielikul rahuldamisel nimetatud summa kostjalt hageja kasuks ka välja mõista.
lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus juhindus
Kohtunik: /allkiri/ Irma Külavee Ärakiri õige Nooremreferent Merle Kaegas Kohtuotsus jõustus 13.oktoobril 2009.a Nooremreferent Merle Kaegas 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.