Obsah (7)

§ 468§ 416§ 142§ 407§ 1741§ 173§ 175

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Koidula Laurisaar Otsuse tegemise aeg ja koht 17. veebruar 2009.a. Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-08-80

§ 468lg 1 p 2).

Edasikaebamise kord Hageja võib otsuse peale esitada põhjendatud apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada Harju Maakohtule kaja menetluse taastamiseks 14 päeva jooksul arvates tagaseljaotsuse kättesaamisest, esitades koos kajaga kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik (kirjalik vastus ja tõendid). Kaja peab vastama

§ 416sätestatud nõuetele.

Kajalt tuleb tasuda kautsjonit summas mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (

§ 142

lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034799018 AS-is SEB Pank või arveldusarvele nr 221013921094 AS-is Hansapank, märkides viitenumbri

1. Asjaolud ja menetluse käik 27.11.2008 Harju Maakohtule esitatud hagiavalduses palub EOÜ (edaspidi hageja) TLilt (edaspidi kostja) välja mõista põhivõlgnevus summas 51 229,30 krooni, hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivised summas 4 379,88 krooni ning tulevikus sissenõutavaks muutuvad viivised põhinõudelt 0,15% päevas. Hagiavalduse kohaselt on hageja ja LOÜ vahel 08.06.2007 sõlmitud krediiditingimustega müügileping nr
2. Hageja ja kostja vahel on 22.06.2007 sõlmitud käendusleping, mille p 1.1 kohaselt kohustus kostja hageja ees vastutama 08.06.2007 hageja ja LOÜ vahel sõlmitud krediiditingimustega müügilepingu ja selle alusel sõlmitud lepingutest tulenevate kohustuste nõuetekohase täitmiseni. Kostja vastutab hageja ees käenduslepingu p-s 1.1 nimetatud kohustuse täitmise eest solidaarselt LOÜ-ga, kuid mitte suuremas ulatuses kui 80 000 krooni, mis on käendaja vastutuse maksimumsummaks. Käenduslepingu p 2.1 sätestab, et kui LOÜ ei täida hageja ees oma kohustusi tähtaegselt või nõuetekohaselt, võib hageja nõuda täitmist omal äranägemisel kas LOÜ-lt või kostjalt või mõlemalt ühiselt. LOÜ ja kostja on võlgnevust tunnistanud ega ole esitanud mingeid vastuväiteid ega pretensioone kauba kvaliteedi osas. LOÜ ega kostja ei ole oma kohustust hageja ees täitnud. Hageja esitas oma nõude käendaja vastu. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 alusel võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 407

lg 3 alusel võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha tagaseljaotsuse kohtuistungit pidamata. Kohus saatis kostjale hagiavalduse ja sellele lisatud tõendid ning andis tähtaja vastamiseks. Kostja on hagimaterjalid isiklikult vastu võtnud. Nimetatud asjaolu on tõendatud toimikus oleva väljastusteatega. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks kirjalikku vastust ei esitanud, hagile vastu ei vaielnud. 10.02.009 esitas hageja kohtule taotluse lahendada käesolev tsiviilasi tagaseljaotsusega kui kostja ei vasta hagile tähtaegselt. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 alusel tekib võlasuhe muuhulgas lepingust. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping pooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS 101 lg 1 p-de 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 2 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 142 lg 1 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlg summas 51 229,30 krooni, sissenõutavaks muutunud viivised summas 4 379,88 krooni ning tulevikus sissenõutavaks muutuvad viivised. Kostja ei ole esitatud tõendite põhjal lepingust tulenevat kohustust täitnud. Kohus leiab, et kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks 55 609,18 krooni ning tulevikus sissenõutavaks muutuvad viivised 0,15% päevas põhinõudelt (51 229,30 krooni). Menetluskulude väljamõistmisel lähtub kohus

§ 1741

lg-st 3, mille kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Vastavalt

§ 173

lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas 2 määruses.

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja taotleb mõista kostjalt välja õigusabi kulu suuruses 9 440,00 krooni ja on selle tõendamiseks esitanud Õigusbüroo Attend arve nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXX. Kohus on seisukohal, et nimetatud esindaja tasu suurus on ebamõistlikult suur. Arvestades asja mahtu ja keerukust peab kohus põhjendatuks mõista kostjalt hageja kasuks välja õigusabikulud summas 4 000,00 krooni. Lisaks kuulub kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõistmisele riigilõiv summas 3 000,00 krooni. Kokku kuulub kostjalt hageja kasuks menetluskuludena väljamõistmisele 7 000,00 krooni.

§ 468

lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Koidula Laurisaar kohtunik 3