Obsah (4)

§ 113§ 76§ 101§ 127

2-08-84703 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maire Lukk Otsuse tegemise aeg ja koht 17. juuni 2009, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-08-847

§ 113lõikes 1 sätestatud määras Swedbank AS-i kasuks. 4. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (Ts

MS § 468 lg 1 p 2). Menetluskulude jaotus

1. Välja mõista NO`lt menetluskulud summas 2245,57 (kaks tuhat kakssada nelikümmend viis krooni ja 57 senti) krooni Swedbank AS-i kasuks.
2. Välja mõista NO`lt viivis menetluskuludelt alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni

§ 113lg 1 sätestatud määras.

Edasikaebamise kord Kostja võib esitada otsusele kaja samale kohtule menetluse taastamiseks 28 päeva jooksul alates 30 päeva möödumisest kohtuotsuse väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast lisades kajale kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja peab vastama TsMS § 416 sätestatud nõuetele. Kajalt tuleb tasuda kautsjonit summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034799018 SEB Pangas või 221013921094 Swedbank AS-s, märkides viitenumber 3100057358. Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale 1 2-08-84703 apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Hageja nõue Kohtule esitatud ja menetlusse võetud hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista võlgnevus 34 449,70 krooni, sh laenulepingust tulenev põhivõlgnevus 16 532,05 krooni, intress 1504,44 krooni ajavahemiku 10.09.2007 kuni 08.02.2008 eest, põhiosa viivis 1545,77 krooni ajavahemiku 10.09.2007 kuni 09.12.2008 eest, leppetrahv 180,36 krooni, leppetrahvi viivis 15,20 krooni ajavahemiku 08.02.2008 kuni 09.12.2008 eest ja postikulu 28,64 krooni ning laenulepingust tulenev põhivõlgnevus 9746,63 krooni, intress 8,66 krooni ajavahemiku 08.02.2008 kuni 08.02.2008 eest, põhiosa viivis 650,24 krooni ajavahemiku 10.09.2007 kuni 09.11.2008 eest, leppetrahv 200 krooni, leppetrahvi viivis 13,02 krooni ajavahemiku 08.02.2008 kuni 09.12.2008 eest ja postikulu 50 krooni ning laenulepingust tulenev põhivõlgnevus 3278,01 krooni, intress 345,46 krooni ajavahemiku 10.09.2007 kuni 09.12.2008 eest, põhiosa viivis 311,95 krooni ajavahemiku 10.09.2007 kuni 09.12.2008 eest, leppetrahv 36,23 krooni, leppetrahvi viivis 3,04 krooni ajavahemiku 08.02.2008 kuni 09.12.2008 eest ning viivis protsendina põhinõudelt alates 10.12.2008 kuni põhinõude täitmiseni

§ 113lõikes 1 sätestatud määras ning menetluskulud.

Menetluse käik Kohus toimetas kostjale menetlusdokumendi kätte avalikult vastavalt TsMS § 317 lg 1 p-le

1. Avalikult kättetoimetatava dokumendi väljavõte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmus 17.04.
2. Kostja kohustus kohtule vastama 20 päeva jooksul arvates menetlusdokumendi kättetoimetatuks lugemisest. Kostjat teavitati TsMS § 407 võimalikest õiguslikest tagajärgedest. Kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem kostja kohtule vastanud ei ole. Kohtuotsuse põhjendused Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei ole kohtu nõudmistele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud ning hageja on kohtule esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 on tagaseljaotsus tagatiseta viivitama täidetav. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseadus (

)

§ 76

ja § 82 lg 1, milliste kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ja

§ 101

lg 1 p 1 ja 6, mis lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist, lepingu üles öelda ja nõuda viivist.

§ 101

lg 2 järgi võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Eelkõige ei võta kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist.

§ 127

lg 1 järgi kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane 2 2-08-84703 olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.

§ 113

lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Vastavalt TsMS § 367 viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Menetluskulud Kooskõlas TsMS § 1741 esitas hageja taotluse menetluskulude hüvitamiseks. Hageja menetluskulud on järgmised: riigilõiv summas 1750 krooni hagi esitamise eest, riigilõiv maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise eest 295,57 krooni ja riigilõiv hagimaterjalide kättetoimetamise eest 200 krooni. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista juhinduvalt TsMS § 177 lg 2 viivis menetluskuludelt alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni

§ 113lg 1 sätestatud määras. Kooskõlas Ts

MS §-st 162 lg-ga 1 jätab kohus hageja menetluskulud kostja kanda. Maire Lukk Kohtunik 3