61 lg 4 maksta 2175 krooni kuus. Nad ei nõustu hageja poolt esitatud arvestuses olevate summadega. Kostja selgitas, et ta elatisena 4000 krooni nõus maksma ei ole. Last on alati tema Tartusse sõidutanud. Ta maksab siiani ka korteri, kus hageja ja laps elavad, üüri ja soojuse eest. Ta on ka lapsele riideid ja jalgratta ostnud. IV Kohtuotsuse põhjendused 2 Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus on tuvastanud, et ülalpidamisel. pooltel on 10.11.2004 sündinud poeg A.P.. Laps on hageja Pooled vaidlevad elatise suuruse üle. Hageja palub elatise välja mõista igakuise elatusrahana 4000 krooni, kostja taotleb elatise väljamõistmist seadusega sätestatud miinimummääras 2 175 krooni (
Käesoleval ajal on elatise miinimummäär 2 175 krooni (alates 01.01.2008. a, ½ kuupalga alammäärast - 4 350 krooni, perekonnaseaduse (
) § 61 lg 4).
lg 1 järgi on vanematel õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ning vanemate õigused ja kohustused lapse suhtes võrdsed (
). Vanemad on kohustatud ülal pidama oma alaealist last (
Hageja poolt esitatud lapsele igakuuliste tehtavate kulude arvestuse (tl 5) kohaselt kulub lapse ülalpidamiseks ühes kuus keskmiselt 8400 krooni, sh kulutused ravimitele 1000 krooni; arstikulud 500 krooni; rõivad, jalatsid 1000 krooni; lasteaed 500 krooni; ujumisring 300 krooni; spordivahendid 300 krooni; hügieenivahendid 200 krooni; toit 2000 krooni; kultuuriüritused 400 krooni; lapse arendamiseks vajalikud esemed 400 krooni; lapse Koolifond (Swedbank) 300 krooni; logopeed 500 krooni; bensiin 1000 krooni. Seega jääks ühele vanemale lapsele tehtavate kulutuste suuruseks 4 200 krooni kuus. Kostja lapsele tehtavate kulutuste suurusega nõustunud ei ole, leides, et kulutused toidule moodustavad 1000 krooni, riietele 500 krooni ning hügieenile 100 krooni. Kostja väitel on tema alati last Tartusse sõidutanud ning tasunud korteri üüri ja soojuse eest. Hageja on lapsele tehtavate kulutuste tõendamiseks esitanud tõendid (tl 42-56) , mille kohaselt ta on kulutanud riietele-jalatsitele 2009.a mais 2020 krooni, juunis 500 krooni, juulis 746 krooni, augustis 309 krooni, s.o. kuus keskmiselt 893,75 krooni. Lapse ravikulutused moodustasid augustis 2009 kokku 940,50 krooni (tl 35, 35 pöördel, 37 pöördel). Tasu logopeedile on kuus 400 krooni (tl 36). Kiviõli linna lasteaed Kannike tõendi (tl 40) kohaselt on lasteaia osalusmaks kuus 150 krooni, osalus õppevahendite ostmisel kuus 50 krooni ning toidupäev maksumus 19 krooni päeva. Ekspertiisi otsuse nr 452498 (tl 8-9) kohaselt on A.P.il tuvastatud raske puue, mis põhjustab lisakulutusi. Hageja ei ole tõendanud lapse vajadusi seoses ujumisringiga, spordivahenditele ning bensiinile ning osaliselt arstikuludele, rõivastele-jalatsitele ning kultuuriüritustele. Samuti ei ole hageja tõendanud, et tal on seoses lapse tervisega on vaja teha lisakulutusi riigist välja sõiduks (umbes 20 000 krooni ulatuses). Kohus ei loe lapsele vajalikuks ja põhjendatud kulutuseks koolifondiga seotud kulutusi summas 300 krooni (tl 39), kuna nimetatud kulutuse näol ei ole tegemist lapse igapäevavajadusega vaid tulevikku suunatud investeeringuga. AS Jumax tõendi kohaselt oli N.P. keskmine töötasu ajavahemikus juuli 2008 kuni detsember 2008 3920,80 krooni (tl 6). Hageja seletuste kohaselt töötab ta käesoleval ajal OÜ-s Ambriekspert ning tema töötasu on 6000 krooni. Virumaa Pensioniameti tõendi (tl 7) 3 kohaselt on saab N.P. peretoetust 300 krooni kuus ning sotsiaaltoetust 1260 krooni kuus lapse Arkadi peale. Eesti Põlevkivi AS tõendi (tl 16) kohaselt oli kostja keskmine töötasu ajavahemikus august 2008 kuni detsember 2008.a kokku 65756 krooni, seega kuus keskmiselt 13151,20 rooni. Kostja ülalpidamisvõime (sissetuleku suurus / isik ise + ülalpeetavate arv) on 6575,60 krooni (13151,20 / 2). Seega on kostja materiaalne olukord parem kui hagejal. Kohus leiab, et tulenevalt kostja paremast materiaalsest olukorrast, peab kostja tasuma suurema osa lapse vajadustest, kui hageja. Lapse vajalikud kulud ei koosne üksnes toidu- riietuse, -õppetarvete ja korteri hoolduskuludest lapse osas. Vajalikeks kuludeks on kõik kulud seoses lapse heaolu ja turvalisuse tagamisega. Lapse elukoht hageja juures tähendab seda, et hageja peab lapse elu igapäevaselt korraldama ning omama selleks ka hädavajalikke rahalisi vahendeid. Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse huvidest. Samas tuleb arvestada ka sellega, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel
järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 kohaselt tulumaksu.
tuleb kohtu poolt määratud elatis välja mõista alates elatisehagi Kohus, hinnanud asjas olevaid tõendeid, poolte varalist seisundit ja lapse vajadusi (sh tema tervislikust seisundist tulenevaid vajadusi), leiab põhjendatud olevat kostjalt hageja kasuks välja mõista elatise igakuise elatusrahana 3500 krooni alates 22.01.2009.a kuni poja Arkadi täisealisuseni s.o. 10.11.2022.a. Toimiku kirjalikest materjalidest (tl 57-62) nähtub, et kostja on peale hagi kohtusse esitamist hagejale elatisena tasunud kokku 21000 krooni. Elatise otsuse täitmisel tuleb nimetatud summat arvestada. Kohus selgitab pooltele, et
lg 3 kohaselt võib kohus vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta (Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459). Eelpooltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 434, § 442, § 452 § 467, § 468 lg 3, § 632 rahuldab kohus osaliselt. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/. 4 Kooskõlas TsMS § 163 lg kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab põhjendatud olevat jätta poolte menetluskulud nende endi kanda Helgi Vinni Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.