nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (
lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas (konto nr 10220034799018) või Swedbank AS-is (konto nr 221013921094), viitenumbriga 3100057358.
lg 3 Kui viivitamata täidetavaks tunnistatud tagaseljaotsusele esitatakse kaja, lahendab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse kaja läbivaatav kohus. Täitemenetlus tagaseljaotsuse põhjal peatatakse ainult tagatise vastu. Asjaolud ja hageja nõue 23.12.2008.a on hageja JP esitanud kohtule hagiavalduse AP`i vastu elatise suurendamiseks. Hagiavalduse kohaselt on pooltel sündinud XXXpoeg M P. Narva Linnakohtu 27.09.1995.a kohtuotsusega mõisteti kostjalt hageja kasuks poja M P`i ülalpidamiseks välja elatis ¼ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, või 112,50 krooni igakuuliselt alates 22.02.1995.a kuni lapse täisealiseks saamiseni või kuni poolte varalise seisundi muutumiseni. Laps on kasvanud ning Hageja väitel on lapse vajadused kasvanud ning käesoleval ajal ei ole väljamõistetud elatis enam piisav lapse ülalpidamiseks. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista elatise poja M P`i ülalpidamiseks summas 2 631,00 krooni kuus, kuid Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära muutumisel mitte vähem kui ½ Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära kuus, alates elatise suurendamise hagi esitamisest kuni lapse täisealiseks saamiseni. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista menetluskulud (õigusabikulud 1 000,00 krooni). Menetluse käik Kohus kutsus kostja 29.04.2009.a toimunud kohtuistungile väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 317 lg-le 5 loeb kohus kutse kostjale kättetoimetatuks. Kostja kohtuistungile ei ilmunud ja mitteilmumise põhjustest kohut ei teavitanud. Kostjat on hoiatatud, et istungile mitteilmumise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Hageja palus asjas teha tagaseljaotsuse. Kohtu põhjendused
tulenevalt teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel tagaseljaotsuse, kui kostja ei ilmu kohtuistungile.
lg 1 järgi, kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud.
lg 4 kohaselt võib kohus kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. 2 2-08-89827 Kohus, esitades vastavalt
lg-le 1 otsuse õigusliku põhjenduse, leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Perekonnaseaduse § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama. Sama seaduse § 61 lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Sama sätte lg 3 kohaselt vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. PkS § 70 alusel mõistetakse elatis välja alates elatisehagi esitamisest. Perekonnaseaduse § 61 lg 4 järgi ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et elatise suurendamise hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada tagaseljaotsusega. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele igakuine elatusraha tema XXX sündinud poja M P`i ülalpidamiseks summas 2 631,00 krooni kuus, kuid Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära muutumisel mitte vähem kui ½ Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära kuus, alates elatise suurendamise hagi esitamisest, s.o 23.12.2008.a kuni lapse täisealiseks saamiseni, s.o kuni XXX.
lg 1 p 2 järgi tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Vastavalt
lg-le 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lg 1 esimese lause kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.
lg 2 järgi tuleb menetluskulude jaotus kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Juhindudes riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p-st 2 ei võeta riigilõivu elatise nõudelt.
lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Vastavalt
lg-le 1 on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tulenevalt
¹ lg 3 sätestatust määrab kohus tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud. Hageja menetluskulude suuruseks on 1 000,00 krooni (s.o hageja lepingulise esindaja kulud). Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hageja poolt kantud menetluskulud summas 1 000,00 krooni. Kohtunik Epp Haabsaar 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.