2-09-11913/5

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev otsus Kohus Viru Maakohus Kohtukoosseis Geete Lahi Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2009.a, kell 16.00 Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-11913 Tsiviilasi O M hagi M D vastu põlvnemise tuvastamises ja elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: O M (isikukood xxx, elukoht xxx) Kostja: M D (isikukood xxx, elukoht xxx)
2. oktoober 2009.a. Kohtuistungi toimumise aeg RESOLUTSIOON
3. Hagi rahuldada.
4. Tuvastada, et xxx sündinud K M (endine perekonnanimi S) põlvneb M D (isikukood xxx). Menetluskulude jaotus Poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda. Menetluskulude osaline tagastamine Kohtute raamatupidamiskeskusel tagastada hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust pool, so 500 (viissada) krooni O M pangakontole nr xxx SEB Pank. Edasikaebamise kord Pooled on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 2 kohaselt loobunud kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse esitamise õiguse kasutamisest. Kohtuotsus jõustub kohtuotsuse kättetoimetamisega hagejale ja kostjale. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE 19.03.2009.a. esitas O M kohtule hagi M D vastu põlvnemise tuvastamises ja elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt elasid pooled vabaabielus ja xxx sündis poeg K. Kuna pooled ei olnud abielus, andis hageja pojale oma neiupõlve perekonnanime- S. 04.07.2006.a. abiellus hageja I M ja võttis abikaasa perekonnanime. Narva Linnavalitsuse 25.07.2006.a. korraldusega nr 961-k otsustati muuta K S perekonnanimi ja anda talle perekonnanimi M. I M K lapsendanud ei ole. Kostja ei vaidle vastu et ta on K isa kuid perekonnaseisuametisse minemast keeldub. Kostja tahab et selle fakti tõestaks kohus. Kostja ei ole hagejat mingil moel aidanud lapse kasvatamisel. Hageja palus tuvastada lapse K M (endine perekonnanimi S) põlvnemise M D ja välja mõista kostjalt hageja kasuks elatis lapse ülalpidamiseks 3000 krooni kuus alates 19.03.2008.a. kuni lapse täisealiseks saamiseni. KOSTJA SEISUKOHAD Kostja kirjaliku vastuse kohaselt umbes pool aastat peale K sündi läksid pooled lahku. Kostja esialgu arvas et ta on K isa. Tüli käigus avaldas hageja, et kostja ei ole lapse isa. Pärast seda lõppesid kostjal hagejaga kõik suhted, kuna kostja oli kindel et K ei põlvne kostjast ning hageja pettis kostjat. Ka käesoleval ajal kostja ei tea kas ta on K isa või mitte. Kostja nõustus maksma elatist 1100 krooni kuus alates hagi kohtule esitamisest. KOHTUISTUNG Kohtuistungil muutis hageja oma nõuet elatise suuruse ja väljamõistmise aja suhtes, paludes välja mõista elatis 1800 krooni kuus alates 19.03.2009.a. Kostja võttis põlvnemise nõudes hagi õigeks, elatise nõude osas sõlmisid pooled kompromissi. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED TsMS § 440 lg 1 kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Vastavalt TsMS § 440 lg-le 4 ei ole kohus abieluasjas ja põlvnemisasjas hagi õigeksvõtuga seotud, kuid antud asjaoludel puudub kohtul alus kahelda kostja tahtes nõuet tunnistada. TsMS § 444 lg 1 kohaselt jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Kohus leiab, et kuna kostja võttis 07.10.2009.a. toimunud kohtuistungil hagi õigeks ning tunnistas, et ta on 03.01.2000.a. sündinud K M isa, kuulub hagi põlvnemise nõudes rahuldamisele. Hageja on taotlenud põlvnemise tuvastamist. Kostja on hagi õigeks võtnud. Perekonnaseaduse (PKS) § 42 lg 1 kohaselt kui lapse vanemad ei ole omavahel abielus ja lapse põlvnemist ei ole võimalik kindlaks teha, võib põlvnemist isast tuvastada kohtus ema, lapse eestkostja, eestkosteasutuse või isiku nõudel, kes end lapse isaks peab. Kui lapse põlvnemine ei ole tuvastatud enne tema täisealiseks saamist, võib lapse põlvnemist isast tuvastada üksnes täisealiseks saanud lapse nõudel. Sama sätte lg 2 kohaselt põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks pidada. PKS § 135 kohaselt tuvastab kohus 2 isast põlvnemist PKS § 42 sätete kohaselt ka juhul, kui laps on sündind või eostatud enne selle seaduse jõustumist. Elatise nõude osas kinnitab kohus kompromissi kohtumäärusega. Menetluskulude jaotus Hageja ja kostja avaldasid kohtuistungil, et nad ei soovi kohtuotsust apellatsioonikorras vaidlustada. Hageja palus tagastada haginõudelt tasutud riigilõivust pool hageja pangakontole. Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Hagiavalduselt on hageja tasunud 19.03.2009 riigilõivu 1000 (üks tuhat) krooni Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 viitenumbriga
5. Kohus rahuldab lähtudes TsMS § 150 lg 2 p 3 hageja taotluse. Hageja makstud riigilõivust pool, so 500 krooni, tuleb tagastada hageja pangakontole. Geete Lahi Kohtunik 3