Obsah (5)

§ 76§ 108§ 33§ 159§ 158

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mare Merimaa, Kaupo Paal, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht 04. märts 2009, Tallinn Tsiviilasja number 2-08-12675 Vass

) § 33 lg-st 2 ja asjaõigusseaduse (AÕS) § 119 lg-st 1 ja § 120 lg-st 1 peab see olema notariaalselt tõestatud. Kokkulepe on vormivea tõttu tühine algusest peale ja sel ei ole õiguslikke tagajärgi tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 84 lg 1 järgi. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused

1. Maakohus rahuldas hagi osaliselt, mõistes kostjalt hageja kasuks välja 435 000 krooni.
2. Kohus leidis, et pooltevahelise vaidlusaluse kokkuleppe näol on tegemist kompromissilepinguga, milles mõlemad pooled tegid järeleandmisi, et vaidlusküsimused lahendada ja saavutada õigusselgus. Poolte tahe oli suunatud sellele, et hageja loobub tsiviilasjas nr 2-06-3423 testamendi tühisuse tuvastamise nõudest, 3 millest tulenevalt saab kostja V. N. testamendijärgseks pärijaks ja kostja kohustub välja maksma hagejale poole pärandvara turuhinnast. Poolte tahe ei olnud lõppeesmärgina suunatud korteriomandi võõrandamisele, vaid see oli vajalik korteriomandi tegeliku turuväärtuse kindlakstegemiseks ja hagejale sellest poole väljamaksmiseks.
3. Tulenevalt

§ 76

lg-st 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 108

lg 1 kohaselt on võlausaldajal juhul, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, õigus nõuda selle täitmist. Kostja on keeldunud kompromissilepingus võetud kohustuse täitmisest. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista pool korteriomandi turuväärtusest, so 435 000 krooni. Kostja viide

§ 33

lg-le 2 ei ole asjakohane, kuna vaidlusalust pooltevahelist kokkulepet ei saa käsitleda eellepinguna kinnisasja võõrandamiseks ainuüksi juba seetõttu, et selles ei ole pooled kokku leppinud korteriomandi võõrandamises hagejale. Kostja ei ole esile toonud mingeid aluseid, millest kohus võiks teha järelduse antud tehingu vastuolu kohta heade kommetega. 6.

§ 159

lg 2 alusel kaotab kahjustatud pool õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele poolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Riigikohus on 29.04.2008 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-28-08 märkinud, et

§ 159

lg 2 kohaldamise eelduseks on muu hulgas ka kohustuse rikkumise avastamise aja tuvastamine. Mõistlik aeg

§ 159

lg 2 tähenduses mahub ajaliselt kohustuse rikkumise avastamise ja nõude aegumise vahele. Kostja on kantud kinnistusregistrisse korteriomandi omanikuna 05.06.

1. Sellest hetkest tekkis kostjal kohustus kompromissilepingust tulenevat maksekohustust täita. Hagi on esitatud kohtule 07.04.
2. Hageja ei esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et ta oleks esitanud leppetrahvi nõude kostjale mõistliku aja jooksul. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
3. Kostja palus kohtuotsuse tühistada ning saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks.
4. Kostja leiab, et maakohus ei ole hinnanud tõendeid igakülgselt ja objektiivselt. Kohus jättis tähelepanuta asjaolu, et tulenevalt kompromisskokkuleppe p-st 3 peab kostja maksma hagejale korteriomandi turuväärtusest poole sellest summast, mis jääb alles pärast vastavate kulude kandmist. Kostjal tuli korteriomanikuna kanda kõik korteriomandiga seotud kulud, sh kommunaalkulud ja muud elamu majandamisega seotud kulud. Kostja avaldas vastava seisukoha 15.09.2008 kohtuistungil ja ka varasemalt. 2007.a maist kuni 2008.a aprillini on kostja kandnud korteriomandiga seotud kulusid 33 029,44 krooni ulatuses. Kohus oleks pidanud mõistma hagejalt välja poole korteriomandi turuväärtusest, mis jääb alles pärast kulude kandmist.
5. Kompromisskokkuleppe p-st 3 saab järeldada, et tegemist on eellepinguga. Kinnisasja võõrandamisele suunatud võlaõiguslik leping peab olema notariaalselt tõestatud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 alusel oli võimalik pärimisega seotud menetlus tsiviilasjas nr 2-06-3423 lõpetada kohtuliku kompromissiga, kuid kohtumäärusest nähtub, et menetlus lõpetati seoses hagist loobumisega. Antud juhul ei saa asja lahendada lepingu alusel, mille kehtivust seadus imperatiivselt ei tunnusta. Kuna kompromisskokkulepe ei ole notariaalselt tõestatud ega kohtus kinnitatud, on see vorminõude järgimata jätmise tõttu TsÜS § 83 lg 1 alusel tühine. Kostja ei nõustu kohtu seisukohaga, et käsitletav leping ei ole eelleping seetõttu, et selles ei ole pooled kokku leppinud korteriomandi võõrandamises hagejale. AÕS § 119 lg-s 1 sätestatud põhimõtte kohaselt ei saa eeldada, et isik, kellele võõrandatakse, peab olema tingimata hageja. Selleks võib olla ka kolmas isik. 4 Vastuapellatsioonkaebus ja selle põhjendused
6. Hageja palus kohtuotsuse tühistada osas, millega jäeti rahuldamata leppetrahvi nõue, ning teha uus otsus, millega mõista kostjalt välja leppetrahvina 100 000 krooni.
7. Kohtumenetluse käigus ei ole kostja eraldi esitanud vastuväiteid leppetrahvi nõudele, mistõttu ei olegi selles küsimuses vaidlust olnud. Seetõttu ei ole hageja saanud esitada oma seisukohti ega täiendavaid tõendeid. Sellest tulenevalt on kohus teinud pooltele üllatusliku otsuse ja rikkunud sellega TsMS §
9. Kohus on leppetrahvi nõude rahuldamata jätmisel oluliselt rikkunud ka materiaalõiguse norme ja hinnanud ebaõigesti faktilisi asjaolusid. Kohus on ekslikult pidanud kohustuse rikkumise avastamise ajaks 05.03.2007, mil kostja kanti kinnistusraamatusse kinnisasja omanikuna. Kokkuleppe täitmiseks pidigi kostja saama kinnisasja omanikuks, et oleks võimalik korteriomandi võõrandamine kokkuleppe p 3 kohaselt. Pärast kostja kinnistusraamatusse kandmist tegeleti aktiivselt ostja leidmisega, sealhulgas avaldas terve rea müügikuulutusi ka kostja esindaja. Seega kinnistusraamatusse omanikukande tegemine ei rikkunud iseenesest veel hageja õigusi. Asjaolu, et kostja rikub hagejaga sõlmitud kokkulepet, sai teatavaks alles kostja 29.02.2008 kirjas hagejale. Hageja selgitas 10.03.2008 kirjas kostjale, et nõuab kirjale lisatud hagiavalduse projekti kohaselt 535 000 krooni kohtu kaudu, kui hageja vabatahtlikust kohustuse täitmisest keeldub. Seega on kostjale olnud alates eelnimetatud kirja kättesaamisest teada, et hageja nõuab kohtu kaudu 535 000 krooni. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-28-08 märkinud, et kui nõude aegumistähtaja pikkus on näiteks 3 aastat, mahub leppetrahvi nõudest teatamine kolme kuu jooksul (möödunud on 1/10 aegumistähtajast) pärast kohustuse rikkumise avastamist üldjuhul

§ 159lg 2 järgi mõistliku aja raamidesse.

Hageja hinnangul on 10 päeva (29.02-10.03.2008) mõistlik aeg kohustuse täitmise ja leppetrahvi nõude esitamiseks. Vastused kaebustele

1. Pooled vaidlesid teineteise kaebustele vastu ja palusid jätta need rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
2. Ringkonnakohus, ära kuulanud menetlusosalised ja tutvunud asja materjaliga, leidis, et TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja kohtuotsus muutmata 435 000 krooni väljamõistmise osas. Ringkonnakohus nõustub selles osas esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda. Vastuapellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele ja maakohtu otsus tühistamisele TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel osas, millega kohus jättis rahuldamata hageja leppetrahvi nõude, samuti menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas asja esimesele kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uue otsuse.
3. Maakohus leidis põhjendatult, et poolte vahel 02.04.2007 sõlmitud kompromissikokkulepe (kompromissileping) ei ole kinnisasja võõrandamisele suunatud võlaõiguslik eelleping, mis oleks tulnud notariaalselt tõestada.

§ 33

lg 1 kohaselt on eelleping kokkulepe, millega pooled kohustuvad tulevikus sõlmima lepingu eellepingus kokkulepitud tingimustel. Vaidlusalune leping eelmärgitule ei vasta. Pooled ei ole võtnud endale kohustust tulevikus lepingu sõlmimiseks ega leppinud kokku tulevikus sõlmitava lepingu tingimustes. Tegemist ei ole ka pärandvara jagamise kokkuleppega pärimisseaduse § 145 lg 1 tähenduses, mis oleks tulnud sõlmida notariaalselt tõestatud vormis, nagu leidis kostja ringkonnakohtu istungil, sest hageja ja kostja ei ole kaaspärijad pärimisseaduse tähenduses. Kohus lähtus lepingu tõlgendamisel õigesti

§-s 29 sätestatust ja tegi kindlaks 5 lepingupoolte ühise tegeliku tahte lepingu sõlmimisel. Kuna vaidlusalune kompromissileping on suunatud raha maksmisele ja sellele ei ole seadusega kehtestatud kohustuslikku vorminõuet, ei ole see TsÜS § 83 lg 1 järgi tühine ning kostja on kohustatud seda täitma.

1. Ringkonnakohus jätab TsMS § 652 lg 4 alusel tähelepanuta esmakordselt apellatsioonkaebuses esitatud väite, nagu oleks kohus pidanud väljamõistetava summa kindlakstegemisel korteriomandi turuväärtusest maha arvestama kostja kui korteriomaniku kantud kommunaal- ja muud elamu majandamisega seotud kulud 33 029, 44 krooni ulatuses. Kostja ei põhjendanud ega põhistanud selle asjaolu esitamise lubatavust apellatsioonimenetluses.
2. Ringkonnakohus nõustub hageja vastuapellatsioonkaebuse väitega, et kohus rikkus leppetrahvi nõude lahendamisel materiaalõiguse normi ning hindas ebaõigesti faktilisi asjaolusid. Ringkonnakohtu hinnangul on hagejal õigus nõuda

§ 158

lg 1 alusel lepingut rikkunud kostjalt lepingus kokkulepitud leppetrahvi maksmist. Leppetrahvi maksmise nõudeõiguse tekkimise materiaalsed ja formaalsed eeldused on antud juhul täidetud – poolte vahel on kehtiv võlasuhe, kostja on kohustust rikkunud ja ta vastutab kohustuse rikkumise eest ning hageja on teatanud kostjale leppetrahvi nõude esitamisest. Kostja ei ole leppetrahvi vähendamist taotlenud. Maakohus luges ekslikult kostja kohustuse rikkumise ajaks 05.06.2007, mil kostja kanti kinnistusraamatusse korteriomandi omanikuna. Kokkuleppe täitmiseks pidigi kostja saama kinnisasja omanikuks, mistõttu omaniku kohta kande tegemine ei rikkunud hageja õigusi. Pooltel ei ole vaidlust selle üle, et kostja teatas hagejale 29.02.2008 kirjas, et ta keeldub kompromissilepingu täitmisest. Nimetatud kirja sai hageja esindaja kätte 03.03.2008 (t lk 8). Seega tuleb ringkonnakohtu hinnangul lugeda kohustuse rikkumise avastamise ajaks 03.03.2008. Leppetrahvi nõude esitas hageja kohtule 07.04.2008, mida saab lugeda mõistlikuks nõude esitamise ajaks ning hageja ei ole sellest tulenevalt kaotanud

§ 159lg 2 järgi õigust leppetrahvi nõuda.

Vastuapellatsioonkaebuses viidatud 10.03.2008 hageja kirja kostjale, milles hageja olevat kostjale teatanud muu hulgas leppetrahvi nõude esitamisest, kui viimane oma kohustuse täitmisest keeldub, ei ole kohtule esitatud ning ringkonnakohus jätab TsMS § 652 lg 4 alusel selle väite tähelepanuta.

1. Kuna kostja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja hageja vastuapellatsioonkaebus rahuldatakse ning hagi kuulub ringkonnakohtu otsusest tulenevalt täies ulatuses rahuldamisele, kannab TsMS § 162 lg 1 järgi kõik hagimenetluse kulud kostja, kelle kahjuks otsus tehti. M. Merimaa K. Paal Otsus on osaliselt tühistatud Riigikohtu 13 10 2009 otsusega nr 3-2-1-84-09 RESOLUTSIOON A. Tänav 6
2. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
3. märtsi
4. a otsus leppetrahvi ja menetluskulude jaotuse kindlaksmääramise osas ja saata asi tühistatud osas samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Muus osas jätta ringkonnakohtu otsus muutmata.
5. Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
6. Tagastada Anti Niitsoole Linda Türgi kassatsioonkaebuselt
7. märtsil 2009 tasutud kautsjon 5350 (viis tuhat kolmsada viiskümmend) krooni.